Olime ühel peol. Vanaema mainis minu raamatut. Seepeale hakkas Pille karjuma, et selles raamatus on kõigi kohta halvasti öeldud ja seal on kasutatud sõna "naine". Varem polnud Pille selle raamatu kohta nii halvasti öelnud. Olime maal. Tahtsime minna veranda trepist alla. Aga trepp oli katki, selle keskel oli auk, mis oli kaetud õhukese kattega. Oleks saanud minna trepi servast, aga siis võis kukkuda trepi kõrvale. Hoiatasin kõiki, et nad läheksid sellest trepist hästi ettevaatlikult. Istusin trepile maha. Lõpuks unustasin ära, et olin teisi hoiatanud, ja trepp varises minu enda all kokku. Haiget ma ei saanud.
Mängisin malevõistlusel Vorobjoviga. Kaotasin. Ütlesin, et asi oli lihtsalt selles, et ma tegin vea. Lisasin, et vahel mängitakse selline partii, millest ei ole aru saada, kus viga tehti. Hakkasin Vorobjovi iga nimetähe kohta joonistama pilti, kus oleks asi, mis algab sama tähega. Vorobjov keelas mind, öeldes, et vene tähtedega kirjutatakse tema nime teist moodi. Selgus, et tal oli kaks nime. Mina olin joonistanud ladina tähtede järgi. Või olid mul just vene tähed hulgas. Ma ei tahtnud joonistamist pooleli jätta.
Euroopa Liitu astumise vastaste hulk oli viimasel ajal suurenenud, nagu omavahelistest jutuajamistest märgata võis. Inimesed olid isegi kriitilisemad kui mina. Euroopa Liitu astumise vastu olid isegi inimesed, kes varem olid pidanud tähtsaks, et teised riigid sinna saaks või olid küsinud, kas Eesti ei kuulugi juba Euroopa Liitu. Tegelikult oli Eesti esialgu ühinenud ühe teise Euroopa organisatsiooniga. Vastaste arvu suurenemine tuli sellest, et Madisson oli hakanud valimiste lähenedes jõulist kampaaniat tegema. Ta oli hakanud andma välja ajalehte "Võitleja", mille nimi võttis eeskuju kunagisest vabadussõjalaste lehest "Võitlus". Ilmselt pidi uus leht jätkama ilmumist ka pärast valimisi, sest selles oli trükitud lause ""Võitleja" on tulnud selleks, et jääda." Kunagi oli "Võitluse" esimestes numbrites samasugune lause trükitud. Aga kui laiema ühiskondliku mõjuga "Võitlust" olin ma nõus lugema, siis "Võitlejat" mitte. Oli loogiline, et Madisson oskas lehe täis kirjutada, kui ta oli avaldanud hulga paksemaidki raamatuid. Selles numbris, mida ma lugesin, oli toodud hulk vaenlaste ütlusi. Vaenlaste hulka oli millegipärast loetud Putin, aga põhiliselt ikkagi demokraadid, nii Eestist kui ka välismaalt, näiteks Churchill. Lehe väljaandjad tahtsid kehtestada Eestis diktatuuri. Madisson tahtis ise diktaatoriks saada ja seejärel vastastega arveid õiendama hakata. Lehes oli toodud ära ka Madissoni enda pilt. Tema pildid pidid ilmselt hakkama ilmuma lehe igas numbris, sest palju tegelasi neil ei olnud.
esmaspäev, august 31, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar