Sõit maale

Hommikul küsis ema mult, kas ma Peedule tahan sõita. Küsisin vastu, mis kell väljuva bussiga. Ema vastas, et tunni aja pärast. Ütlesin, et lähme parem kahe tunni pärast. Niiviisi jõudsin unenäod kirja panna, aga ei jõudnud neid trükivigade suhtes kontrollida, vaid avaldasin üle lugemata. Bussipeatuses küsis ema kahelt inimeselt, kas buss läheb sellelt rajalt. Need ei teadnud. Jaamahoones üks töötaja ütles, et see läheb kümnendalt rajalt. Ühel pool maja olid rajad 1 ja 2, teisel pool 3-9. Üks inimene kuulis meie juttu pealt ja näitas, et rada 10 on teisel pool teed. Bussis rääkis minu selja taga keegi pikalt telefoniga, et mida ikka täna õhtul teha. Vihma hakkas sadama, aga laeluugid olid lahti. Üks just peale tulnud sõitja püüdis ühte luuki kinni tõmmata, aga see tal ei õnnestunud. Siis teisel sõitjal teise luugi kinni tõmbamine õnnestus. Esimest luuki katsetanud sõitja läks tegema uut katset ja nüüd sai ka tema luugi kinni. Aknast oli ilus vaade metsale ja lompidesse langevatele piiskadele. Varsti jäi vihm järele ja laeluugid tehti uuesti lahti. Bussist väljudes ütles ema juhile aitäh, aga mina ei pidanud seda vajalikuks. Ema sõi bussipeatuses tee äärest metsmaasikaid, aga mina mitte, sest mulle meenus, et keegi on kunagi öelnud, et tee ääres on marjad söömiseks liiga mustad. Tänava ääres oli ühtedel lastel lett, millel olid mänguasjad ja juures paistsid olevat hinnasildid. Kas nad müüsid mänguasju päriselt või mängult, sellest ei saanud aru. Kõigepealt läksime endisesse kirjanike suvilasse. Aed on hakanud võssa kasvama. Pakkisin majas ranitsasse plekk-karbitäie mänguloomi, et need linna viia. Ühe varasema aasta sissekandes kirjutasin, et ema tõi Peedult ära vist vanad kardinad. Tegelikult olid need kardinad seal endiselt akende ees. Lugesin edasi kaks lehekülge romaani "Ebatavaline suvi", mis on mul juba palju aastaid pooleli. Seejärel tegin tiiru aias. Märkasin, et naabrid teevad meie aias lõket. Läksin edasi vanaema suvilasse, kuhu ema oli juba ees läinud. Seal sõime lõunat. Pärast sööki hakkas ema marju korjama, mina läksin metsa jalutama. Vapramäe metsas oli neli autot, aga autode omanikke ma ei näinud. Üks tüdruk jooksis minust metsa all mööda, aga tema polnud arvatavasti tulnud autoga. Eestpoolt hakkas kostma suure koera haukumist, mistõttu keerasin plaanitust varem ära. Pärast metsast väljumist vaatasin tee ääres, kes kõik sõid korraga sama ohakataime - teod, mesilased ja lehetäid. Kaarsilla lähedal märkasin, et sillale viivale teele on maja ehitama hakatud. Vanaema aias sõin mõningaid viljasid. Kui eile toodi vaarikaid topsiga koju, siis täna sain põõsa küljest süia. Lugesin toas vana "Eesti Ekspressi" ja verandal kaasa võetud "Tuna" numbrist artiklit kõlvatutest naistest. Kõrvalaias töötasid ilma särgita mehed, kes ropendasid ja naersid valju häälega. Neil mängis raadio. Raadiost tuli nii koledamat kui ka ilusamat muusikat. Emal sai põõsas tühjaks, seetõttu läksime tagasi kirjanike aeda, et alustada järgmise põõsaga. Mina lugesin sealsel verandal "Tuna" edasi, püüdes seda räästast langevate piiskade eest varjata, aga üks piisk langes ikkagi paberile. Põgenesin tuppa, kui minu ümber hakkas tiirutama herilase moodi putukas. Toas jõudsin läbi lugeda artikli 1. detsembri mässust. Pakkisin ranitsasse lisaks mänguloomadele kunagi Peedule viidud malejakirja numbri. Siis hakkasime bussi peale minema. Ema ütles, et ärme väga kiiresti lähme, muidu jõuame peatusesse liiga vara. Mina vastasin, et vahel võib buss varem ka tulla. Kui buss tuli, siis ema kella järgi see oligi plaanis ettenähtust varem. Enne meid oli bussis ainult üks sõitja. Sõitjate vähesuse pärast tegi buss vähe peatusi ja ilmselt seetõttu oligi graafikust ees. Minu istme kõrval olid kellegi hernekaunad, millest osad olid tühjaks söödud ja osades veel herned sees. Koju jõudes lugesin hommikul kirja pandud unenäod üle. Esimesel lugemisel ma vigu ei leidnud, teisel lugemisel avastasin ühe tähevea.