Metsas oli riisikaid

Käisin lõpuks Meelval ära. Kõige suurem erinevus Tartuga võrreldes on see, et seal on rohutirtse. Puuke pidavat olema võimalik Tartus ka saada, eriti mõnes linnaosas. Tartusse tagasi jõudes hakkasin sööma õuna, mida maal ei olnud. Õunad on kasvanud Tartus ühe endise linnapea aias. Maal sõin herneid, mustikaid, sinikaid, pohli ja metsvaarikaid. Läksime metsa kavatsusega korjata marju, aga hakkasime korjama hoopis seeni. Põhiliselt olid need riisikad. Marju süies leidsin puhmaste vahelt seenenoa, mille kohta selgus, et see on meie oma. Peaaegu oleks ta ära kadunud. Meelvale saabusid hilisemal kellaajal ka töömehed aknaid vahetama ja nemad leidsid akende seest kolm vana kirja. Üks neist oli kirjutatud aastal 1924 ja saadetud minu vanatädile. Kirja saatja oli palunud kiri hävitada, aga seda polnud tehtud. Lapsena ma hävitasin oma pabereid, millega ma rahul polnud või millest arvasin, et keegi teine võib neist pahasti arvata, aga nüüd on kahju, et neid alles pole. Õnneks paljud paberid on ka alles. Aga nad võivad veel kunagi hävida. Blogi võib ka kunagi hävida, seetõttu on mõtet teha sissekannetest koopiaid.