Tähenduse meenumine

Käisin teisel pool jõge. Otsustasin teha ümbruse kohta tähelepanekuid. Atlantise lähedal muruplatsi kohal nägin kahte valget liblikat. Vastutulevate inimeste puhul imestasin, kui suur osa meestest oli habemega. Läksin hambaarsti aega kinni panema, kuigi hambad ei valuta. Riidehoid oli suvepuhkusel. Alles pärast selle nägemist tuli meelde, et mul ei olegi riideid ära anda. Registratuuris teenindas mind töötaja, kes kandis nii sõrmuseid, käevõru kui ka kaelakeed. Sain aja varasemaks kuupäevaks ja hilisemaks kellaajaks kui ma ootasin. Majast lahkudes märkasin, et seal on telefoniautomaat. Mõtlesin, et mobiiltelefonid on nii paljudel, et automaate on üldiselt raske leida. Läksin raamatupoodi. Kui ma eelmine kord selle ukse taga käisin, oli pühapäev ja pood suletud. Täna oli lahti. Minu raamatutega oli seis endine, et müügil olid esimene, teine ja kolmas, aga mitte neljandat. Ostsin "Tuna" numbri, mis maksis 74 krooni. Maksin täpse rahaga. Kassas seistes tegin kogu aeg midagi kätega, nii et kassapidaja nägu ei näinudki. Kuna uut "Ajaloolise Ajakirja" numbrit poest ei leidnud, läksin vaatama, kas seda arhiivis müiakse. Kuradisilla alt läbi kõndides vaatasin, mis on kirjutatud silla küljele. Seal olid aastaarvud 1613 ja 1913, aga mitte nende tähendust. Tähendus ei tulnud mulle endale ka esialgu meelde. Arhiivis öeldi, et nemad müüvad ainult "Tuna", "Ajaloolist Ajakirja" saab arhiivinduse õppetoolist. Hakkasin sinnapoole kõndima. Vaatasin ka Inglisilla kirjasid. Mäletasin peast, mis ladinakeelne kolmesõnaline lause seal on, aga nüüd nägin lisaks Parrot' nime. Kõike kirjutatut ei jõudnud silm haarata, enne olin alt läbi. Õppehoones ühte inimest nägin, aga see ütles, et arhiivinduse õppetoolis küll kedagi ei ole, kõik puhkavad. Seda olin jõudnud ise ka kahtlustama hakata. Koduteel nägin kahte valget liblikat Fortuuna tänaval. Mõtlesin, et ei tea, kas need on samad, keda enne nägin. Vist Pikal tänaval nägin ühte mesilast. Mõtlesin, et kui igaltpoolt muruniitjaga üle käiakse, ei jätku mesilastel vist linnas toitu. Puude õisi ei lõigata, aga puud kogu aeg ei õitse. Kodu lähedal nägin viiendat valget liblikat. Meenutasin, et see kui Meelva perenaine meil kapsaliblikaid hävitada käskis, oli vist ka augustikuus. Kodus rääkisin nähtud putukatest emale. Ema tuletas meelde, et praegu on meie pesukuivatamisrõdul herilasepesa. Mina meenutasin mõttes kõiki nõelatasaamisi. Kui esimest korda elus mesilaselt nõelata sain, hakkasin nutma. Nutu lõppedes ütlesin, et õnneks et ta ära suri, nüüd on vähemalt üks mesilane vähem. Tädi ütles selle peale, et mesilasi on palju. Teine kord tundsin kõigepealt midagi sõrmede vahel. Tahtsin enda kõrval istujalt küsida, kas see on tema takjas. Võibolla küsisingi, aga järgmisel hetkel sain hoopis nõelata. Kolmas kord olen vist ka nõelata saanud, see juhtus ka lapsena. Sel korral panin mulda peale. Praegu ei julgeks panna, sest mulle keelduti teetanuse vaktsiini tegemast. Herilane, kelle onupoeg ükskord oma sünnipäeval tikutopsist välja lasi, ründas nii onupoega kui mind, aga päris ei nõelanud. Võibolla oli nõela juba toosis olles vigastanud. Ühel korral hammustasin ühe herilase katki, kes oli jäänud tordi vahele. Siis ütles teine onupoeg, et ärge poisile kaasa tundke, herilasest peaks kahju olema.

Töökellaajal tegelesin täna artiklite arvutisse sisestamisega. Sisestamise vaheajal pärast jäätise söömist hakkasin raamatutest otsima, mida sillal nähtud aastaarvud tähendavad. Mõtlesin, et proovin leida raamatust enne kui internetist. Raamatutest ma selle kohta siiski midagi ei leidnud, aga raamatut lehitsedes tuli endal meelde, et need aastaarvud tähendavad 300 aastat Romanovite dünastiat.