Minu lett

Hakkasin ühes ruumis leti peal poodi pidama. Olin saanud kohe aru, et Helina ja Oudekki vahel on mingi seos, aga algul kujutanud ette täiesti vale seost. Nüüd teadsin, mis on tegelik seos, mis aitas mul paremini poodi pidada. Oudekki ja tema ema viibisid ka selles ruumis. Andsin Steinfeldtile ühe oma pildi ja läksin temaga kaasa ruumi, kus ta selle üles riputas. Seal olid seinad paksult täis tema enda pilte. Paljudele piltidele oli midagi kirjutatud. Steinfeldt ütles mõned kõlavad sõnad sõpruse ülistuseks ja jättis mind ruumi üksi. Kartsin, et ta võib mind luku taha panna, aga pääsesin siiski oma leti juurde tagasi. Müüsin kõiki asju hinnaga 1 kroon. Ühel aastal ei õnnestunud mul müia mitte ühtegi asja. Minu leti taha müüma tuli ka Lauri K., kes müüs oma kartuleid. Lõpuks hakkas mul rohkem ostjaid käima. Üks ostja ostis mult kaks kartulit, mille eest kokku küsisin kaks krooni. Ostja maksis minu omadest väiksemate kartulitega, öeldes, et need maksavad ka kroon tükk. Ta tahtis minuga teha ilmselt nii nagu muinasjutus "Mis taat teeb, on hästi tehtud", kus taadi asju vahetati järjest kehvemate vastu. Tegelikult saadud väiksemad kartulid võibolla ei olnudki kehvemad, juhul kui nad olid värskemad, sest vana kartul igavesti ei säili. Aga otsustasin siiski, et edaspidi lasen maksta ainult rahaga. Ruum meenutas turgu, sest seal oli ka teisi lette, kus kaupa müüdi. Millegi müügile panemiseks sain selle enne teisest kohast osta. Aga kui ma tahtsin kõike müia hinnaga kroon tükk, siis mul ei tasunud kõige kokku ostmine ära, sest teistel olid osad kaubad kroonist kallimad. Tuli üks ostja, kes küsis, milliseid raamatuid ma müün. Hakkasin ühekaupa ette näitama, milliseid raamatuid mul on. Ise imestasin, kust raamatuid äkki nii palju tekkis.

Mängisin maleturniiri viimases voorus ühe tüdrukuga. Küsisin, kuidas saab laual nii palju ettureid olla. Tüdruk vastas, et saab. Jätsin ühe etturi kaitsmata ja selle asemel panin oma lipu vastase kuningaga samale liinile. Lootsin, et võidan kuningarünnakuga, aga mäng läks siiski viiki. Jäin turniiril miinustesse, aga kui olin kartnud saada 2,5 punkti 7-st, siis tegelikult sain ikkagi 3 punkti täis. Mõtlesin, et ma pole üldse pettunud, sest loodan endiselt, et saadud kogemused aitavad mul järgmine kord paremini mängida. Turniir oli Tartu meistrivõistlused. Nüüd mängis selle tüdrukuga üks minust noorem poiss. Tüdrukul olid samad värvid ja tekkis täpselt sama seis. See tüdruk tegi nähtavasti alati samas seisus sama käigu. Sellel poisil õnnestus mäng võita. Ta ütles midagi halvustavat nende kohta, kes seda seisu ära ei võida. Hakkasin koos selle tüdrukuga analüüsima, kuidas ma oleks võinud paremini mängida. Nüüd lõin ratsuga ühe etturi paksust etturite massist. Aga pärast seda tulistas tüdruk lipuga minu lippu ja minu lipp jäi ette. Kaugemale polnud mõtet vaadata. Tüdruk ütles, et selle seisu kohta on öeldud, et kui valge loobub liputiivast, siis ta kaotab. Rei pakkus küpsiseid. Ta ütles, et tublimad võivad enne võtta. See tähendas, et mina pidin võtma viimasena, sest olin kohalejäänutest kõige vähem punkte saanud. Ühte küpsist ma juba sõin, aga see polnud Rei pakutavate hulgast, vaid ema antu.

Tulin hommikul voodist välja. Panin osaliselt riidesse ja siis läksin teise tuppa ja kööki, kus olid teised pereliikmed. Hoidsin silmi kinni, et välja puhata. Üks silm oli mul lahti. Ütlesin emale, et üks silm on mul lahti ja teisega ma näen. Ema ütles, et see võib olla. Parandasin, et üks silm on mul kinni ja teisega ma näen. Ema ennustas, et täna hakkavad tal hambad murduma. Ta olevat tähele pannud, et hambad murduvad kaks aastat pärast krooni panemist. Vastasin, et juba mõnel minuvanusel on kroonid. Mul veel ei olnud, aga mul võisid hambad kiiremini lagunema hakata, sest nakkus oli suhu pääsenud ja ma olin vähem toorest porgandit ja kaalikat sööma hakanud. Läksin suurde tuppa. Vaatasin, et väljas on pime. Küsisin, kas hommik on pimedaks läinud. See oli imelik, et kevadel pimedamaks läheb. See võis tulla sellest, et tegelikult ma magasin voodis ja võisin olla näoga akna poole.