Üks sugulane ütles teisele, et ta paneb vist endale närviarsti aja kinni, ta on juba varem mõelnud seda teha. Ma ei teadnud, kas ta mõtleb närviarsti all neuroloogi või psühhiaatrit. Aga paistis, et neuroloogi, sest ta kaebas oma silma üle. Teine sugulane küsis vastu, millal esimesel esimest korda närviarsti mõte tuli. Esimene sugulane vastas, et eelmine aasta. Teine sugulane ütles, et siis on saanud minemata jätmisest kokku hoitud rahaga 37 korda kontserdil käia. Jäin kööki üksi. Tahtsin kärbseid aknast välja ajada. Aga kui ma selleks akna avasin, tuli neid ainult sisse juurde, sest akna taga oli suur kärbsepilv. Isegi üks hiigelsuur porikärbes tuli sisse.
Karjusin, et ma olen alati hea kirjanduse ära tundnud, sealhulgas enda teosed. Ajasin Tõnut ümber kapi taga, aga ei jõudnud talle lähemale. Tõukasin kapi ümber, et Tõnu tee sulgeda. Tõnu ütles, et selle eest ma saan. Kapi ülemises servas olid naelad püsti ja kartsin, et need võisid Tõnu jalgade peale kukkuda. Aga paistis, et naelad kukkusid üle jalgade. Tõnu hakkas mulle plastmasspudelist jooki kallama. Ta kallas seda klaasi, kust oli enne seda keefiri joodud. Nõudsin, et Tõnu võtaks puhta klaasi. Seepeale kallas ta määritud klaasist joogi pudelisse tagasi ja pudelist veelkord samasse klaasi. Väike Henn ütles, et kui isa ei kuule, siis võib naerda. Hakatigi naerma. Rääkisin läbi une. Kasutasin sõna "siin", võttes sellega kokku kõik kohad, kus ma elu jooksul maganud olin. Praegu olime Meelval. Nägin toas Pillet, kuigi tegelikult oli tegemist emaga, sest olime Meelvale tulnud ema ja isaga kolmekesi. Teised tõusid üles. Teadsin, et ma ka varsti ärkan. Liigutasin juba läbi une jalgu. Kõndisin raamatu juurde ja hakkasin seda ette lugema. Esimene lause tuli veerimise moodi. Laused koosnesid seostamata sõnadest. Kui ma lugesin sama lauset kaks korda, oli see muutunud. Teised tulid minuga samasse tuppa. Näitasin sõrmega, millist lauset ma loen, et saaks võrrelda, kuidas näeb sama lauset magaja ja ärkvelolijad. Sellist katset ei olnud varem tehtud. Lugesin ette lause, mille viimased sõnad olid: "rüpped ei ripu herilana." Tõnu hakkas naerma.
teisipäev, august 18, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar