Sain kaks uut sulepead. Panin ühte neist tinti. See tuli veega segatult liiga lahja, seetõttu lasin ta purki tagasi ja võtsin uuesti. Sulepea balloon lekkis. Vana sulepea oli olnud parem, aga seda polnud mul enam ammu lahti keerata õnnestunud. Kui pistsin ta nüüd vette ja keerasin seal, siis tänu ligunemisele lahtikeeramine õnnestus. Rääkisin sellest teistele. Läksime ühele perele külla. Istusime ümber laua. Perenaine tuli esikust ja küsis, miks me pori tuppa veame, miks me jalgu ei pese. Vastasin, et mõned soovitavad jalgu pühkida, teised ütlevad, et ärge pühkige. Peremees ütles, et on võimalik leida kesktee, poliitika on kõige targema inimese valimine. Vaatasin talla alla ja seal oli väga paks liivakiht. Ütlesin, et nii palju liiva pole ma ühtegi majja vedada tahtnud. Aga vanasti kui me liivakastis mängisime, oli loomulik, et vedasime iga päev liiva tuppa. Peretütar rääkis oma haigusest. See jutt pidi olema mõeldud külalistele, sest tema vanemad teadsid neid asju juba varem. Üks inimene olevat surnud sellepärast, et sõi kala ja muu kala vahel oli külma kala tükk. Külmaks kalaks nimetati toorest kala. Praegu oli ka kala laual ja ma ei julgenud selle jutu peale ühtegi tükki võtta, enne kui kõik oli üle praetud.
Mul oli ilmunud uus raamat. Pidin minema selle esitlusele. Varasematel kordadel olin kõne enne valmis kirjutanud, aga täna ei jaksanud kirjutada, sest olin unine. Kirjutasin internetti, et mul ilmus uus raamat ja et kiiremad saavad eksemplare minu käest osta. Algul mõtlesin panna hinna sellise, et saaksin võrreldes kirjastuse hinnaga 100 protsenti kasumit. Siis mõtlesin, et ei ole õige, kui autor müüb kallimalt kui pood. Piirdusin 10 protsendi kasumi taotlemisega. Mõtlesin, et praegu mul pole seda raha ka, mis ma kirjastusele maksin, aga müies saan selle. Strandberg pidas ruumis kõnet. Samal ajal loopis ta igale poole põlevat tikku. Algul ei olnud näha, et tuli külge jääks, aga siis hakkasid tiku puudutatud kohad ikkagi tossama. Strandberg hakkas neile kohtadele vett peale valama ja nõudis, et teised teda toetaksid, mida ei tehtud. Mina ütlesin, et üks pere küttis ahju, säde läks põrandaprakku, pere läks kodust ära ja tund aega hiljem algas tulekahju. Inimesed paistsid arvavat, et Strandberg on tule meelega tekitanud. Selles väikses asulas oli suur osa elanikest Strandbergid, aga see ei tähendanud, et nad põhilise Strandbergi poliitikat oleks toetanud. Kuid nüüd tehti talle siiski pöördumine, et tema naine oli kunagi ametniku kohalt vallandatud, aga kuna uut töötajat pole õnnestunud leida, siis palutakse sellel naisel vanasse ametisse tagasi pöörduda. Oli inglise keele tund. Õpetaja dikteeris eestikeelseid lauseid, mida meie pidime kodus inglise keelde tõlkima hakkama. Esimesed kolm lauset jäid mul kirjutamata, siis juhiti minu tähelepanu kirjutamisvajadusele ja järgmised said kirja. Õpetaja luges lauseid kiiresti, aga mitu korda. Nooremates klassides ei olnud ma dikteeritud lauseid kirja panna jõudnud, kuigi kõik teised jõudsid. Kui õpetaja oleks tol ajal minu poole vaadanud, oleks ta aeglasemalt lugenud. Praegu vaatasin Eriku vihikusse ja nägin, et ta on kirjutanud laused otse inglise keeles. Ütlesin, et see on ju sünkroontõlge. Erik vastas, et ongi. Lähenesid teistkordsed lõpueksamid, mistõttu õpetaja käskis meil koju kaasa võtta palju harjutusi. Kõik eksamitele eelneva olin ära teinud, nii et minu kavatsus eksamitele mitte minna tundus kahtlane. Kuna olin unenägudes kogu aeg öelnud, et ma eksamitele ei lähe, siis ei tahtnud ma seda lauset ärkvel olles kordama hakata. Ütlesin õpetajale hoopis, et minu huvi eksamite vastu on vähenenud, kaheksa aastat tagasi keskkooli lõpetades arvasin küll, et õppimine on kõige tähtsam. Õpetaja ütles, et kaheksa aasta tagusest ajast ta mind ei mäleta. Võibolla oli tol ajal tõesti olnud sama õpetaja, aga siis ei andnud ta veel inglise keelt, vaid saksa keelt. Mõtlesin, et ma siiski võtan koju harjutusi kaasa, sest minu tõlketöö juures tuleb grammatika üle kordamine kasuks. Lauanurgale oli pandud suur kuhi harjutusi ja ma ei saanud täpselt aru, millised neist võtta tuleb. Tuli igatahes vaadata, et ülesaanete vastused hulgas oleks. Tund sai läbi. Erik oli juba klassist lahkunud. Minu ees istuv Helen pakkis asju ja vaatas selja taha. Ütlesin talle, et kool on ajaraiskamine. Järgmine klass saabus juba kohale. Neile pidi ka osa harjutusi jääma.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar