India kirjasõber

Kaks poissi otsisid hieroglüüfide hulgast surmamärke. Ma ei teadnud, mida nad leidsid, muidu oleks saanud neid takistada. Vaatasin aknast välja. Ühes autos istus üks mees ja väljaspool autot oli tema koer. Tundus, et mees sureb kohe ära, mille peale koer tõmbab saba jalgade vahele ja sureb samuti. Aga mees tuli hoopis vasakpoolse rooliga autost välja, istus parempoolse rooliga autosse ja kihutas minema. Paistis, et ta on teel Inglismaale. Aga kuna Eestis oli enamusel autodel rool teisel pool, siis ei oleks pidanud niimoodi kihutama. Males olin saanud Kanepi ja Olde vastu võiduseisu, sest nemad mängisid rahulikus positsioonilises stiilis ja ei tulnud üldse selle peale, et keegi võib ründama hakata. Aga just tänu nende sellisele stiilile said nad minu ainukest viga ära kasutada ja minu nõrgestatud seisuga arvestades võita. Olde õpetas sellises stiilis mängimist ka oma õpilastele. Mõtlesin, et mängin kombinatsioonilises stiilis, aga positsioonilisi avanguid, mis ei sobi kokku. Peaksin avanguid vahetama, kuigi keeruline seis võib minu jaoks liiga keeruliseks minna. Laugu vastu alustan käiguga 1. f4. Selle peale teeb ta arvatavasti etturikäigu, et avaneks võimalus minu kuningat tulistada. Ta käib 1. ... d5. Niiviisi võib seis kinni minna. Selle vältimiseks käin 2. e4. Hakkan seda avangut ka päevakeskuses mängima. Valmistan igaks turniiriks uue avangu ette. Uut avangut ette valmistades vaatan kõigepealt läbi kõik selle kohta "Maleaabitsas" toodud variandid. Aga avangu korralik läbimõtlemine võtab palju aega, niiviisi pean ikkagi mängima iga kord sama avangut. Kui mul on võimalus Helinat võita, siis ei olegi tema võitmine vajalik. Kohtusin Helinaga hotellitoas. Ma olin talle saadetud kirjas öelnud, et saatsin ühe asja oma India kirjasõbrale. Aga nüüd vaatasin, et see lause oli mul halvasti sõnastatud. Helina võis aru saada, et ma nimetan India kirjasõbraks teda ja et jutt käib talle saadetud kirjast. Selle kirja mõjul oligi Helinat India huvitama hakanud ja ta oli seal kohal käinud. Need, keda mingi maa huvitas, käisid seal kaks korda. Piret oli kirjutanud, et ta loodab, et Oudekkil õnnestub teist korda Libeeriasse minna. Aga kui inimest huvitas ühel eluperioodil üks maa, võis teda teisel eluperioodil teine maa huvitama hakata. Rääkisin Helinaga pikalt, kuni ta ruumist välja läks. Mõtlesin, et kui ta tagasi tuleb, siis saan talt küsida kõiki neid asju, mida ma kirjades küsida pole saanud. Aga ta ei tulnud tagasi. Tuli hoopis üks meesmaletaja. Hakkasin kartma, et Helinaga rääkides on aeg kiiresti lennanud ja ma olen hommikusöögi mööda lasknud. Aga kui ma sellelt mehelt kella küsisin, selgus, et kell on hoopis vähe.