Milliste reeglitega mängida?

Inimene seisab loomast kõrgemal mõtlemisvõime poolest. Loomal võib olla parem haistmine või tugevamad lihased, aga see pole määrav. Inimene peab tegema nii vaimset kui ka füüsilist tööd, aga ka füüsilist tööd peab juhtima mõtlemine. Siis vist võib öelda, et mõttesport seisab füüsilisest spordist kõrgemal. Võiks vastu vaielda, et veel kõrgemal tasemel oleks ala, kus vaimne ja füüsiline pingutus on kombineeritud. Aga olemasolevatest aladest on rohkem mõtlemist ikkagi mõtlemisaladel. Autospordis peab kõigepealt leiutama hea auto, aga autosport ise ei ole mõistlik, sest kahjustab loodust ja ohustab inimeste elusid.

Male puhul võib öelda, et välkmale ei ole selle kõige õigem vorm, sest mõelda seal palju ei saa. Fischeri arvates on arvutite leiutamise järel vaja malet mängida üldse reeglite järgi, kus algseis loositakse, et mängija ei saavutaks edu mälu abil. Aga traditsiooniliste reeglite puhul saab siiski seisu üle mõtlemist alustada juba kodus. Miks ei või vähemalt ühte seisu korralikult läbi mõelda? Ka teooriat õppides on vaja selle üle mõelda. Kui oleks olemas maletaja, kes saavutab edu ainult mälu abil, siis piisaks tema võitmiseks teooriast väljaminekust ka traditsiooniliste reeglite puhul. Mäletamine ja meeldejätmine on ka vaimne protsess. Kui võisteldakse mälumängus, miks ei või siis males olla olemas mäluelementi?

Teiselt poolt võiks öelda, et maletaja ei peakski kodus malega liiga palju tegelema, kui tal on töö, perekond ja muid huvisid. Kellel ei ole koduseks ettevalmistuseks aega, sellele ehk oleks kasulikum mängida Fischeri reeglite järgi, kui ta on muidu intelligentne. Aga samas kui on olemas elukutselised jalgpallurid, miks ei või osa maletajaid olla elukutselised? Eriti kui eespool sai näidatud, et male tundub olevat kõrgem spordiala kui jalgpall. Elukutseline maletaja saaks teooriaga tegeleda kogu elu.

Peale Fischeri kritiseeritud arvutite abil male mälumänguks muutmise on olemas ka oht, et mõni elukutseline maletaja paneb arvuti enda eest mõtlema mängu ajal ja seda ei õnnestu tõestada. Ka sellisel puhul peaks Fischeri reeglid kasuks tulema, sest siis on arvutil raskem kasutada avanguraamatut. Fischeri reeglitega turniire võiks siiski senisest rohkem korraldada. Võibolla peaks aeg-ajalt leiutama ka päris uusi mänge, mille kohta veel arvutiprogrammi ei ole. Aga traditsioonilisel mängul on see eelis, et seda oskab rohkem inimesi ja eri maadelt kokku tulles saab neid mängida ka siis, kui ei ole ühist keelt, milles rääkida. Ja konservatiivsele inimesele on mäng, mida ta natuke õppinud ka on, vast siiski emotsionaalselt vastuvõetavam kui pidev uue katsetamine. Aga kõik inimesed ei ole ühe konservatiivsed.