Lehed tükkideks

Mul oli arvutis lahti parooliga kaitstud nimekiri võrgulehekülgedest, mida ma loen. Kustutasin sealt viite ühe naise leheküljele ära, aga panin kohe tagasi. Läksin arvutiga isa tuppa. Isa tuli ka sinna. Paistis, et peame hakkama istuma kahekesi sama laua taga üksteise vastas. Isa oli J. Tõnisson. Ta oli rebinud kirjandusmuuseumis hoitavad ajalehed väikesteks tükkideks. Mõtlesin rebida need tükid veel väiksemateks. Pärast oleks võinud need jälle kokku panna. Aga jõudsin järeldusele, et tükkideks rebitud peab olema ainult üks ajaleht, sest kui ma olin kirjandusmuuseumis lehti välja tellinud, oli mulle toodud terveid.

Olde pidas kõnet. Kuulasin seda läbi poolune. Olulisema koha peal tegin silmad lahti, et need pärast seda jälle kinni panna. Lauk oli öelnud, et Olde kõrge reiting ei maksa midagi, sest ta pole kõiki reitinguastmeid läbi teinud. Olde vastas nüüd, et see süüdistus on absurdne, kuigi tema reiting on võibolla tõesti ülehinnatud, arvestades talle osaks saanud esimeste järkude rünnakut. Minu meelest oli ka nii, et kui inimene oli kohe tugev, siis ei pidanudki ta madala reitingu astet läbi tegema. Olde küsis, kas ma kuulan ka, mis ta räägib. Paistis, et kõne oli suunatud mulle. Oldega mängides olin teda võitnud. Otsustasin, et kiirpartiides mängin tema vastu teist avangut, et pikas mängida jälle seda, millega ma võidu sain. Mõtlesin, et järgmiseks eesmärgiks võtan Lauk ära võita. Turniir oli algamas. Käisin ühel poisil kannul ja rääkisin talle, et male on selline mäng, kus võib vastasest kogu aeg paremini mängida, aga kaotamiseks piisab sellest, et ühe käigu ajal tähelepanu nõrgeneb. Seletasin seda mitu korda, aga poiss ei vastanud midagi. Kätte jõudis magamamineku kellaaeg. Majas oli rahvast tavalisest rohkem ja kõigile tuli leida magamiskoht. Isa heitis minu voodisse. Küsisin, kas see on selle eest, et ma täna isa laua taga istusin. Isa vastas, et võibolla. Küsisin, kus nüüd mina magama pean. Isa tuli voodist välja. Aga kohale toodi kaks väikest last, et panna nad minu voodisse ja naabervoodisse. Ma ei saanud aru, kas tegemist on nukkude või Tõnise ja Joosepiga. Kartsin, et kui minu kõrvale väike laps magama pannakse, siis unustan selle öösel ära ja keeran talle otsa.