Kaardi tükk

Ema ütles, et tema meelest Bristol irvitab Rauna üle. Mõtlesin, et võiks küsida, miks Raunale just Bristol tähtis peaks olema. Mul oli käes Eesti kaart. Mõtlesin, et tõmban selle küljest Hiiumaa lahti ja kingin Kristelile, kes elab Hiiumaal. Siis mõtlesin ümber, et lõikan välja parem Saaremaa ja kingin Helinale, kes elab Saaremaal. Hakkasingi lõikama. See oli õpiku kaart, mida ei läinud enam edaspidi vaja, seetõttu võis seda lõhkuda. Koos Saaremaaga lõikasin välja ka seda ümbritsevad väiksemad saared, sealhulgas samasse maakonda kuuluvad Kihnu ja Ruhnu, mis olid küll natuke kaugemal. Mõtlesin, et lõikan kaasa ka Hiiumaa lõunaosa, siis jäävad mõlemad elukohad peale. Aga vaatasin, et Saaremaa ja Hiiumaa vahel on juba liiga sügav sälk, põhjapoole keeramine muudaks väljalõike koledaks, seetõttu loobusin Lõuna-Hiiumaa välja lõikamisest. Saaremaa ümber jäid veel inetud raamid. Asja parandamiseks lõikasin neid järjest väiksemaks ja saari Saaremaa ümber jäi järjest vähemaks.

Mööda parkimisplatsi kõrval olevat autoteed sõitvatele autodele tehti trahvi, sest nad möödusid parkivatest autodest liiga lähedalt. Asfaldil olid jooned, mis näitasid, kuidas sõita, aga autojuhid tõlgendasid neid valesti. Nad pidid jälgima joone ühte külge, aga jälgisid teist. Ema ütles, et mina saan sellest aru. Mina olin saanud trahvi valesti autoteel kõndimise eest. Ema läks minu trahvi politseinikule ära maksma. Tahtsin, et politseinik näeks, et maksan ise. Olin kodus valmis kirjutanud kolm trahvi ära maksmise avaldust ja andsin ühe neist politseiniku kätte. Olin temaga ruumis kahekesi. Siis vaatasin, et olen talle andnud solvava teksti. Võtsin selle talt ära ja andsin teise asemele, öeldes, et see on ametlikumas stiilis. Aga politseinikule vist see ka ei meeldinud. Ta pani hindeks viis, aga kirjutas selle taha viis ühte, mis pidi vist tähendama, et viis on ühtede summa. Minu meelest tuli hindeid panna keskmistena, mitte summadena. Politseinik ütles, et saadab mind täiendavale uurimisele. Ta kirjutas, et saadab mind V. Kassi juurde, kes võib teha mulle peapesu. Küsisin, ega peapesu ei tähenda piinamist. Ütlesin, et see on Eesti põhiseaduse järgi keelatud. Ma olen põhiseadust sada korda lugenud ja umbes tean, mis seal kirjas on. Mida täpselt ei mäleta, selle kohta tean, kust järgi vaadata. Mõtlesin algul lisada, et võibolla Euroopa Liidu seaduste järgi on piinamine lubatud. Aga jätsin selle igaks juhuks ütlemata, et politseinikule mitte ettekäänet anda. Politseinik ütles, et ega mind ei saadetagi meeste sauna, vaid naiste omasse. See oleks olnud veel hullem. Küsisin, kas V. Kasse on mitu tükki. Politseinik vastas, et mitu muidugi. Ütlesin, et ühte V. Kassi ma tunnen. Politseinik ütles, et ega nad kõige äärmuslikumat varianti ei kasuta. Märkasin, et ukse kohal on hädapidur. Tõmbasin seda. Rong jäi korraks seisma ja tegi uksed lahti. Hüppasin välja ja pistsin jooksu. Üks politseiauto juba otsis mind. Selle vaateväljast kadumiseks jooksin majade vahele. Kuna politseiauto hakkas majade vahele järele keerama, jooksin uuesti peatänavale. Varsti mõtlesin järgmises kohas majade vahele kaduda.