"Uusaja Ajakiri" 2018

Journal of Modern History. Volume 90, Number 3, September 2018.

Sain ülikooli raamatukogus läbi esimese ajakirjanumbri pärast remonti. Remondi ajal on ka see ajakiri muutunud. Koolis õppisime, et osad ingliskeelsed perioodiliste väljaannete nimed sisaldavad artiklit ’the’ ja osad mitte. Selle ajakirja kaanel oli määrav artikkel varem olemas, nüüd on see kadunud. Muutunud on ka varem aastakümneid ühesugusena püsinud kujundus. Lisandunud on pilte nii kaanele kui ka sisusse. Kaas ei tundu esimesel pilgul enam nii ilus kui varem, teiselt poolt annab rohkem informatsiooni. Selle numbri kaanel on Euroopa kaart, millel riigid on joonistatud inimestena. Olen sama kaarti varem näinud ka mingis eestikeelses trükises, võibolla kooliõpikus.

Esikohale on pandud artikkel Elizabeth I ajast. Öeldakse, et me elame praegu infoühiskonnas, aga artikli autori arvates oli see olemas juba Elizabeth I ajal. Info kogumise tegi kergemaks trükikunsti leiutamine ja see omakorda reformatsiooni, aga mõtlesin, et reformatsioon tähendas osa informatsiooni kaotsiminekut. Pandi kinni kloostreid, milles toimunud raamatute ümberkirjutamise järele ei olnud enam nii suurt vajadust, aga ilmselt oli veel suurem vajadus trükitud raamatueksemplaride säilitamise ruumide järele.

Olen lugenud „Loomingu Raamatukogust" Francis Baconi raamatut, kust mäletan kõige paremini soovitust, et tehke reisidel märkmeid. Baconist ja informatsiooni kogumisest on juttu ka selles artiklis. Aastal 1492 avastati Ameerika, mis tähendas nii kaardil valgete laikude täitmist kui ka indiaanlaste jaoks järgnevalt nende kirjanduse hävitamist. Aga kui eurooplased ei tahtnud säilitada kogu informatsiooni indiaanlaste paganliku kultuuri kohta, siis neile ehk sobis paremini Ameerika looduse uurimine. Artiklis on juttu informatsiooni kogumisest, meile õpetati ülikoolis, et seda tuleb ka analüüsida.

Teine artikkel räägib kunstist ja selle kogumisest hilise keisririigi aegsel Venemaal. Peterburis eelistatud läänelikumat ja Moskvas slaavilikumat kunsti, kuid pole juttu, et keegi oleks Aasia maade poole vaadanud. Oli erinevaid seisukohti selle kohta, milline kunst on väärtuslik. Osad tahtsid antiikkunstist võimalikult täpseid koopiaid, teised tahtsid, et koopia oleks originaalist veel täiuslikum. Eriarvamusi oli ka suhtumises võltsingutesse. Mõni arvas, et võltsingu koht ei ole muuseumis, teised leidsid, et ka võltsing võib olla kunstiliselt väärtuslik. Mõtlesin, et kui võltsitakse pildi päritolu, siis võltsija ei pruugi olla kunstnik ise. Teose autori nime muutmist peetakse võltsimiseks, aga kunstnik võib kasutada varjunime, mis kellegi teise nimega ei kattu, samuti võib ta ise oma loomingus reaalsust ilustada.

Kolmandas artiklis oli juttu majade ehitamisest Prantsusmaal enne Esimest maailmasõda, sealhulgas Napoleon III ajal. Juttu oli nii arhitektuuri kunstilisest küljest kui ka majade vastavusest tervishoiunõuetele. Seejuures pöörati tähelepanu füüsilisele, mitte vaimsele tervisele. Ükskord bussisõidu ajal kuulsin, kui üks inimene rääkis, et suured majad tekitavad hirmu. Aga ilmselt ei ole kõigi inimeste vaimse tervise huvides ühesugused majad, kui mõni kardab kitsaid ruume ja mõni vastupidi väljakuid, mõni kardab kõrgust, aga mõni tahabki olla teistest kõrgemal.

Napoleon III aja kohta teadsin varem, et siis laiendati Pariisi tänavaid, selleks tuli maju maha lõhkuda. Aga artikkel ütleb, et kokkuvõttes tuli tema ajal elamispinda juurde, kuigi sellele tehti etteheiteid, et see näeb liiga sõjaväelik välja.

Neljandas artiklis on juttu sõjaõigusest. Olin varem lugenud 1920. aastate ajalehest, kuidas sakslased heitsid Belgiale ette Esimese maailmasõja ajal partisanisõja pidamist. Ka Dumas’ romaanis ei taha Inglise kuningas hakata pidama sissisõda, sest ei pea seda kuninga väärikuse kohaseks. Artiklist selgub, et varem oligi rahvusvaheline õigus partisanisõda keelav. Pärast Teist maailmasõda leiti siiski, et partisanivõitluse eest ei saa karistada, sest muidu tuleks teha vahet seaduslikul ja ebaseaduslikul okupatsioonil. Pööre rahvusvahelises õiguses toimus selles osas aastal 1949 Genfis, kui okupatsioonivõimudele vastupanu osutamine muutus seaduslikuks. Mäletan, et seda lubav paragrahv on sees ka praeguses Eesti põhiseaduses.

Artiklitele järgneb suur hulk raamatuülevaateid. Ühes kirjutatakse sellest, et ajalooallikad pole ainult kirjalikud tekstid, vaid ka esemed. Kas siis peaks esemeid sama suure hoolega säilitama? Ühes ülevaates kirjutatakse, kuidas ajaloolased on hakanud rohkem ka muusikaajalooga tegelema, mis tuletab meelde ühest Eesti ajalehest loetud mõtte, nagu ei peaks ajaloo piire siiski liialt laiendama. Minu magistritöö teemat Itaalia fašismist tuletas meelde üks ülevaade Itaalia ajaloost. Mäletan, et olen varemgi lugenud vaidlustest, kas fašism oli moderniseeriv või mitte. Lähiajaloo ülemastmes õppisime, et moderniseerimise tunnuste hulka kuuluvad urbaniseerimine ja industrialiseerimine. Ajakirjas vist viidati, et Itaalia fašism eelistas maaelu. Maal saaks ka industrialiseerida, kui asendada hobune autoga, aga sõjaajaloos on kirjutatud, et Itaalia sõjavägi ei hinnanud siiski masinaid nii palju kui Saksa oma.

Võiduprotsent 75

Tartu Kevadel on mul nüüd kõik kaheksa mängu mängitud, aga kõigil osavõtjatel veel mitte. Esimeseks tuli kindlasti Albert Pedmanson. Mihkel Tomsonil ja minul on punkte võrdselt, kohtunik ei teadnud veel, kumb on teine ja kumb kolmas. Võibolla olen ma kolmas, sest omavahelise mängu ma kaotasin. Kokku sain kuus võitu ja kaks kaotust, neist täna eelviimases voorus kaotasin ja viimases võitsin.

7. voor
Tomson - Runnel
1. d4 Rf6 2. Rf3 g6 3. e3 Og7 4. c4 d6 5. Rc3 Rbd7 6. Oe2 b6 7. 0-0 0-0 8. Re1 e5 9. d5 a5 10. Rd3 e4 11. Re1 e5 9. d5 a5 10. Rd3 e4 11. Re1 Rc5 12. Rc2 Od7 13. Rd4 Ve8 14. Od2 Lc8 15. a3 Rg4 16. Lc2 Of5 17. Rf5 Lf5 18. Rb5 Ve7 19. Oc3 Lh5 20. h3 Re3 21. fe Lg5 22. Od2 Lg3 23. Oe1 Le3+ 24. Of2 Lg5 25. Vad1 e3 26. Oe1 f5 27. Rd4 f4 28. Rf3 Lf6 29. Oh4 Lf8 30. Oe7 Le7 31. Od3 Rd3 32. Vd3 Vf8 33. Le2 g5 34. Rd4 Od4 35. Vd4 Lg7 36. Ve4 Lf7 37. Lg4 Lg7 38. Le6+ Kh8 39. Le7 Vf7 40. Ld8+ Vf8 41. Ve8 Ve8 42. Le8+ Lg8 43. Lg8+ Kg8 44. Ve1 Kf7 45. g3 Kf6 46. gf gf 47. Kg2 Kf5 48. Kf3 Ke5 49. Vg1 Kd4 50. Kf4 e2 51. Ve1 Kd3 52. Kf3 Kc4 53. Ke4 alistusin. Valgel jäi aega alles 53 ja mustal 55 minutit.

8. voor
Runnel - Karis
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 bc 5. 0-0 e6 6. d4 cd 7. Ld4 Lf6 8. Ld3 Oc5 9. Vd1 Re7 10. Rc3 0-0 11. Og5 Lg6 12. Oe7 Oe7 13. Re5 Lg5 14. Rc4 d5 15. Rb6 Vb8 16. Rc8 Vfc8 17. b3 Oc5 18. Ra4 Vb5 19. Rc5 Vc5 20. La6 Vf8 21. Le2 de 22. Le4 Lf6 23. c4 Vf5 24. Ld4 Lg6 25. Vd3 f6 26. Vad1 e5 27. Ld7 Vg5 28. Le6+ Kh8 29. g3 h6 30. Vd8 Vd8 31. Vd8+ alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 17 minutit, mustal 1 tund 24 minutit.

Mõtted tulemustest

Mõtlesin, et mul on maletulemused paremaks läinud. Kui ma pikaks turniiriks valmistun, siis saan hea koha. Olin koostanud koduleheküljel oma parimate turniiride nimekirja, aga nüüd tuli meelde, et häid turniire on rohkem - selliseid, kus ma pole saanud küll auhinda, aga muidu hea koha. Tahtsin kontrollida, mitmenda koha ma sain viimasel turniiril. Selleks tuli leida õige vihik. Mul oli turniiride tulemusi kahes vihikus laiali. Kui leidsin viimase turniiri tabeli, siis nägin, et ma ei saanud siiski nii head kohta kui ma arvasin. Olin küll olnud vahepeal heal kohal, aga turniiri lõpus saanud mitu kaotust järjest.

Teine vilistlaspäev

Seoses eestikeelse ülikooli 100. aastapäeva aastaga toimusid täna vilistlaspäeva üritused. Käisin praeguse ajaloo ja arheoloogia instituudi üritusel endises keemiahoones, nagu ka mõned aastad varem. Kõigepealt oli kavas kohvilaud ja seejärel Jüri Kivimäe loeng. Mõned aastad varem koliti loengu jaoks suurde ringauditooriumisse. Täna oli silma järgi otsustades kuulajaid rohkem, aga jäädi väiksemasse auditooriumisse, kus täitusid suurem osa istekohti. Loengu lõpul esitati kolm küsimust. Mina küsisin, mida pidas loengupidaja silmas eluloo ja biograafia erinevuse all. Ta vastas, et vahel kasutatakse neid sünonüümidena, kuid et on erinevus, kas teose on kirjutanud inimene ise ja tema sugulased või siis uurija. Loengus oli Kivimäe rääkinud viimastel aastakümnetel ajalooteaduses ette tulnud erinevatest probleemidest. Sain muuhulgas teada, et kaheköitelisel Pätsi elulool oli käsikiri veel paksem kui lõpptulemus. Enne loengu algust kinkisin kahele inimesele oma kunagi ilmunud raamatu.

Mängujärgsed õpetused

Mängisime malet. Mustadega tõstsin mina liputiiva ja minu kaaslane kuningatiiva nuppe. Aga mul tuli mõte, et kuningatiival võiks rünnakule minna ja kahida. Rünnak tõi kaotuse. Õpetati, et seal rünnakule minna oli viga, seal oli vastasel nii paks nuppude mass. Järeldasin, et siis tuli rünnakule minna liputiival. Öeldi, et seal ka mitte. Küsisin, mida siis üldse ette võis võtta.

*
Olin Piirimäe eksamil. Tal oli kombeks, et ta püüdis ära arvata kõigi üliõpilaste vanemate ameti. Ühe naisüliõpilase puhul ta arvas valesti. Mina olin ühel varasemal korral Piirimäele nii hästi vastanud, et järgmistel kordadel mul talle enam vastata ei tulnud. Lahkusin eksamiruumist mööda pikka ja kitsast käiku, mis läks hoone vastasseinani ja keeras seal veel ära.

*
Teatri esimesel korrusel olid kaks ruumi nüüd omavahel ühendatud. Ühes neist ruumidest anti parajasti kontserti. Mõtlesin, kas ruumide ühendamine teatrietendusi segama ei hakka. Aga neid sai anda muudes saalides, saale oli majal rohkemgi.

Raamatu otsimine

Üks mees tuli isa toast minu tuppa. Ta küsis, kas minu toas on ühte romaani, ta otsis isa toas riiulid läbi, aga ei leidnud. Vastasin, et meil peab see romaan olema, sest olen selle läbi lugenud. Aga pidasin tõenäolisemaks, et see on isa, mitte minu toas, seepärast läksin kõigepealt otsima isa toast. Arvasin, et mees ei otsinud seal veel kõiki kohti läbi. Sinna jõudes otsisin ja otsisin, aga raamatut ei leidnud. Mõtlesin, et see võib mul märkamata jääda, sest vaatan küll kõiki riiulivahesid, aga mõnel tagumist otsa mitte.

Valemi meeldetuletamine

Kaks eestlast pääses Kesk-Aasias pantvangist välja, aga kaks teist langesid nende asemel pantvangi. Pantvangidega võis väga halvasti minna. Minule oli oht väiksem, sest mina nii kaugel ei käinud. Tuletasin füüsika käsiraamatust meelde Avogadro arvuga valemit. Üks asi oli selles hoopis teisiti kui ma mäletasin. Koolis oli meile õpetatud ainult konstanti, aga selles raamatus oli sisekaanel ka näidatud, kuidas konstant on arvutatud. Selleks oli võetud saja näitaja keskmine.

Võõrkeeled

Mängisin ühe vastasega raha peale välku. Üks võit maksis üks euro. Pärast mõtlesin, et mul oli olnud põhimõte, et maksan ainult turniiride osavõtumaksu, mis on sama suur, üksikut partiid raha peale ei mängi. Aga täna oli see meelest läinud. Pärast välgu mängimist oli vastane ära surnud.

*
Kohtusime kahe välismaalasega, kes istusid üksteisest eemal. Üks hiinlane püüdis meile hiina keelt õpetada. Üks tema sõna sarnanes eestikeelse sõnaga 'möö', seetõttu kordasin seda järgi. Kahtlesin, kas on hea, kui eestlased hiina keele selgeks saavad. Kui oleks saanud, oleks siia tulnud rohkem sisserändajaid, aga Eesti oli miljardi hiinlase vastuvõtmiseks liiga väike. Istusin ühes ülikooli tahapoole kõrgenevas auditooriumis üritusel. Olin siin käinud üritusel mitme äreva sündmuse ajal, kõigil neil kordadel olid kõik istekohad täis olnud. Täna oli esimene kord, kui esimesed read olid tühjad, kuigi tagapool olid ka täna kõik kohad täis. Istusin eespool reas ja sirutasin jalgu üle mitme tühja rea. Peeti kõnet prantsuse keelest tõlkimisest. Toodi näide, et ühed tõlkijad olid öelnud, et ühe väljendi tõlkimine võtab terve nädala aega, ning lõpuks tõlkisid nad selle koha ikkagi valesti. Nad olid jätnud sõnade järjekorra samaks, õiges tõlkes oleks see tulnud muuta vastupidiseks.

Õpetaja alleshoitud vihikud

Vaatasin oma sõnadevihikut. Ma ei õppinud praegu kõiki sõnu, vaid huvitavamaid neist. Istusin tunnis. Pinginaaber esitas mulle küsimuse, mis näitas, et ta ei teadnud ühte asja, mida mina olin lihtsaks pidanud. Tundi andis meesõpetaja. Mõtlesin, kui palju tema juttu üles kirjutada ja et peaks kirjutamisega alustama. Mulle öeldi edasi, et mind varem õpetanud õpetaja Alttoa tahab, et ma oma vihiku talle annaks. Selle peale tuli mul mõte, et võibolla tema käes on teisigi minu vihikuid. Lasin järele vaadata ja tema ruumist toodi mulle terve pakk minu kooliaegseid ajaloovihikuid ja üks õpilaspäevik. See päevik oli paremini säilinud kui kodus kapis olevad, sest neid ma olin edasi sodinud. Mõtlesin, et peaks selle paki ka koju viima, aga kapp on juba täis. Alttoa oli nähtavasti aru saanud, et ma olen tulevikus ajaloos tugev, sellepärast oli ta tahtnud minu vihikuid säilitada, kuigi koolis käies olin veel palju kolmesid saanud.

Muutsin kodulehekülge

Tegin koduleheküljele esikohale uue alajaotuse "Isikuandmed", lühendades selleks teist alajaotust "Kodulehekülje proosa" ja muutes isikuandmete kohta käivat avateksti. Isikuandmetest saab lugeda aadressilt https://simorunnel.blogspot.com/2019/05/isikuandmed.html . Muuhulgas lisasin sellele malesaavutuste kohta käiva lõigu. Selle lingi all on nüüd ka trükipublikatsioonide nimekiri. Tol aadressil näidatakse külgribal 10 sissekande pealkirju, aga nende arv tõusis nüüd 11-le, seetõttu lisasin ka kronoloogilised lingid, kust on võimalik veel vanimat sissekannet leida.

Turniiripartii analüüs

1. d4 Rf6 2. Rf3 d5 3. Of4 Of5 4. e3 Rbd7 5. c3 Ob1 6. Vb1 e6 7. Od3 Oe7 8. Lc2 (siiani nagu turniiril) Rf8 9. g4 Rg4 10. Vg1 f5 11. h3 Rf6 12. Vg7 Rg6 13. Rg5 Of8 14. Rf7 Le7 15. Rh8 Lg7 16. Rg6 Lg6 17. Kd2 Re4 18. Oe4 fe 19. Lb3 0-0-0 20. c4 Lg2 21. Og3 Lh3 22. cd ed 23. Vc1 c6 24. Vc6 bc 25. Lb8+ Kd7 26. Lc7+ Ke8 27. Lc6+ Kf7 28. Lc7+ Vd7 29. Lf4+ Kg8 30. Lg5+ Og7 31. Oe5 Lh6 32. Lg4 Vf7 33. Lc8+ Vf8 34. Ld7 Vf2+ 35. Kc3 Le3+ 36. Kb4 Vb2+ 37. Kc5 La3+ 38. Kd5 Oe5 39. Le6+ Kf8 40. Lc8+ Kg7 41. Ld7+ Kg6 42. Lg4+ Kf6 43. Le6+ Kg5 44. Le5+ Kg4 45. Le4+ Kg3 46. Le5+ Kf2 47. Lh5 Vb5+ 0:1.

Üliõpilaste võimed

Olime loenguruumi tagumises otsas. Küsisin Siimolt, kas tal jäävad aastaarvud ühe kuulmisega meelde. Ta vastas jah. Ütlesin, et siis on tal minust parem mälu. Ta vastas, et parem muidugi. Mõtlesin, et aga eksamitel mul läheb paremini kui temal. Ma ei hakanud õppejõu juttu kohe üles kirjutama, mõeldes, et ma võin selle natuke hiljem ka kirja panna. Ma ei jõudnud nii kiiresti kirjutada kui teised, aga eksamitel piisaski kokkuvõtetest.

Töökas parlament

Parlament koguneb istungile. Üks tähtis mees alustab kõnet: "Varem oleme seadnud eesmärgiks täita seaduste vastuvõtmise viisaastakuplaan 200 protsendiliselt, aga sellest on vähe, me peame jõudma maailma viie viljakaima seadusandja hulka." - "Miks maailma, me oleme eurooplased," vastab teine. "Kas sa tahad öelda, et Euroopa tase jääb maailma tasemele alla?" küsib esimene. "Mina olen igal juhul eurooplane," ütleb teine. "Aga kogu maailm ühineb lõpuks Euroopaga," ütleb esimene. Ta näitab slaidil poolkerade kaarti, kus Euroopa ulatub üle mõlema poolkera.

Sissepiiratud

Olime ühes sissepiiratud majas. Meie hulgas oli üks naine. Ta rääkis enesekriitiliselt, et ta on kaks korda abielus olnud ja kaks korda lahutatud. Praegu oli ta võibolla minuga abielus, aga ma polnud kindel.

Krõlovi valmid

I. Krõlov. „Valitud valmid“. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1960. Tõlkinud E. Hiir, E. Kansa, T. Kuusik, J. Kärner, M. Raud, J. Semper, J. Tamm, A. Tulik, O. Urgart, G. Õis. 184 lehekülge.

Krõlov elas valgustusajal ja romantismiajal. Tema valmides on romantiline see, et tegelased on sageli loomad, kes oskavad inimkeeles rääkida. Aga realistlik element on, et erinevalt 20. sajandi multifilmidest ei pääse rohusööjad kiskjate käest, vaid kiskjad söövad nad valmist valmi järjest ära.

Krõlovi valmidel on sageli kaks osa. Pikemas põhiosas tegelased, kelleks on sageli loomad, aga vahel ka inimesed või elutud objektid, vaidlevad omavahel, üks tegelane on hea ja teine halb. Lühemas salmis, mis võib olla nii valmi alguses kui ka lõpus, võrdleb autor konkreetset juhtumit üldiste seaduspärasustega või loomi inimestega.

Negatiivsed tegelased on sageli kiskjad. Krõlov ei mõista hukka seda, kui inimesed liha söövad, aga kiskjad ei tohi inimeste koduloomi ära süia. Liha söömine leiab rohkem kriitikat kui taimetoidu söömine.

Ükskord avaldasin ajakirjas raamatuarvustuse, mille pealkirjaks panin „Moraliseeriv skulptor“. Krõlovi valmide arvustuse võimalik pealkiri on „Moraliseeriv luuletaja“. Aga erinevate moraalilugejate moraalid ei pruugi kokku langeda. Kui Jaan Tõnisson õpetas, et alkoholi joomine on halb, siis Krõlov peab alkoholist veel halvemaks halba muusikat. Aga kas purjus inimesel ei lähegi laulu ja jutu hääldamine raskemaks?

Osad Krõlovi valmid oleksid justkui enesekriitilised. Ta hindab töökat sipelgat kõrgemalt kui rohutirtsu. Kas luuletaja pole nagu muusikat tegev rohutirts? Teises valmis on inimestest tegelased. Seal mõistab surnute hingede üle millegipärast kohut kurat, mitte Jumal. Leitakse, et füüsilise vägivalla tarvitajast veel suuremaid kuritegusid on sooritanud kirjanik, sest tema tegude mõju jätkub ka pärast tema surma. Aga kui kurjategija ise oma tegudest ei kirjuta, kas ei või need halba eeskuju anda tänu sellele, et keegi teine nendest kirjutab? Ja ka headele kavatsustele võib mõnel tekkida tahtmine vastanduda.

Entsüklopeedia ütleb, et Krõlov pärines vaesest perest. Selle jälgi võib leida ka tema valmidest. Tal on kahju, kui vihm sajab alla mere kohal, kus vett on juba niigi. Sellise valmi abil saaks propageerida astmelist tulumaksu. Krõlov ei paista pooldavat ka aadli pärilikke eesõigusi. Talle ei piisa, kui hanede esivanemad päästsid Rooma, ta ootab häid tegusid ka oma aja hanedelt.

Krõlovi moraal võib tunduda naiivne, aga ta vähemalt püiab maailma parandada. Ilma püüdmiseta paraneks see ilmselt veel vähem.

Oad supis

Tänases unenäos kees pliidil pada. Pajas olid oad. Hakkasin neid välja korjama, sest tuli meelde, et on vist räägitud, et toored oad on mürgised. Need olid nii vähe keenud, et olid peaaegu toored. Köögis oli üks inimene, kes oli neid ube vist juba söönud. Olin tema tervise pärast mures. Aga ubade väljakorjamisega sai muu supp ka peaaegu otsa. Nüüd oli kahju supi keemapanijast. Unenäo lõpus mõtlesin, et ma olen mõelnud, nagu ma ei oleks loominguline, aga tegelikult olen, sest ma tõin sisse kolm uuendust. Üks neist oli supi kuuskedega võrdlemine, teised ei jäänud meelde. Ärgates mõtlesin, et nii halba unenägu ma üles ei kirjuta. Pärast mõtlesin, et täna pole midagi muud head ka kirjutada. Lõpuks otsustasin, et kirjutan siiski sellest unenäost, aga mitte unenägude, vaid unenäoteooria rubriigis. Kuskil tänastes unenägudes võis midagi entsüklopeedia kohta ka olla, aga seda ma mäletan nii halvasti, et ei ole kindel.

Simultaan maleklassis

Läksin maleklassi. Varsti pidi siin algama Karpovi simultaan. Mulle öeldi, et osavõtta tahtjaid on nii palju, et mina mängin alles tugevuselt kolmandas ruumis. Kõik soovi avaldanud ei tulnud siiski kohale, mistõttu kõik osavõtjad mahtusid esimesse ruumi. Simultaan hakkas pihta. Kui Karpov tuli esimest korda minu laua juurde, siis sirutasin käe surumiseks välja. Aga Karpov surumise asemel tõmbas oma käe eemale. Võibolla sellepärast, et oli lugenud, mida ma tema kohta blogis kirjutan. Pärast mõtlesin, et käe surumisest keeldumise eest saab kaotuse anda. Aga seda ma ei tahtnud, ma tahtsin mängida.

*
Valmistusin paberile maalima. Enne joonistasin hariliku pliiatsiga kontuurid ette. Seejärel asusin pintsliga värvi kontuuride sisse kandma. Hea, et pliiatsijoone järgi oli näha, millist pilti ma olin kavandanud, sest pintsliga tehtu ei tulnud nii osavalt välja. Ariel hakkas pliiatsijooni üldse nähtamatuks hõõruma. Ütlesin talle, et ta seda ei teeks. Rääkisin, et vanasti ma arvasin, et vesivärvid ja guašid on umbes üks ja sama, aga esimeses klassis öeldi, et vesivärve ei tohi kasutada, peab kasutama guašše.

Kevadised kingid

Vanasti tahtsin saada sünnipäevakingiks kõige rohkem märkmikku. Nüüd kinkis vend mulle kolm märkmikku korraga. Kahe kohta neist ütles ta, et neist on hea lehti välja tõmmata. Ühe lehe ma tõmbasingi, sest üks laps tahtis joonistada. Paberi peale oli tehtud joon, mida mööda ta oleks pidanud välja tulema, nii et üks aukudega riba jääb eraldumata. Aga kui mina tõmbasin, siis tuli lahti terve paber. Nii jäi paberi serv sakiline. Aga kui laps oli juba mõnda aega joonistanud, siis ta võttis käärid ja lõikas paberi serva sirgeks.

Ühte ruudulisse märkmikusse hakkasin ka juba kirjutama. Mul oli varem juba erinevaid kaustikuid ja märkmikuid pooleli, aga uue kohe kasutusele võtmist põhjendasin sellega, et see on keskmise formaadiga, sinna saab kirjutada keskmise pikkusega asju. Mulle meeldib kirjutada olenemata formaadist täpselt üks lehekülg korraga. Varem mul oli kasutusel suurema ja väiksema formaadiga asju, aga sellist suurust mitte.

Kingiti ka maiustusi ja raamatupoe kinkekaarte. Maiustusi ei söö ma üksi, vaid jagan ka teistele. Kinkekaartide eest mõtlen, et peaks ostma luulekogusid. Muidu tavaliselt ostan teisest poest teaduskirjandust.

Oli vaja osta ka uued jalanõud ja seoses sünnipäevaga maksti need kinni. On jutuks olnud, et võibolla makstakse ka uue koti ostmine. Olen mõelnud, et raamatukogu raamatute transportimiseks oleks vaja sellist kotti, mis oleks täiesti vihmakindel. Praegusesse kotti on suurema vihma ajal natuke vett sisse imbunud, pärast seda olen raamatukogu raamatud keeranud lisaks ka kilesse, aga seejuures mõelnud, et kile võib raamatuid kriimustada.

Kolmas mängupäev

Tänastel Tartu Kevade voorudel sain kaks punkti juurde:

5. voor
1. e4 c6 2. Rc3 d5 3. d3 d4 4. Rce2 e5 5. c3 c5 6. Rf3 Rc6 7. cd cd 8. La4 Ob4+ 9. Od2 Od2+ 10. Rd2 Re7 11. g3 0-0 12. Og2 Oe6 13. 0-0 Lb6 14. Vab1 Lb4 15. Lc2 Oa2 16. Vbc1 Oe6 17. Rf3 Vac8 18. Ld1 Oa2 19. Re5 Re5 20. Vc8 Vc8 21. La1 Oe6 22. La7 Lb2 23. Rd4 Rd3 24. Re6 fe 25. e5 Re5 26. Ob7 Vf8 27. Og2 R7g6 28. Le3 La2 29. Oh3 Rf3+ 30. Kg2 Rge5 31. Vc1 Ld5 32. Kf1 Rh2+ 33. Ke2 Rhg4 34. Og4 Rg4 35. Vc5 Re3 36. Vd5. 0:1. Valgel jäi aega alles 54 minutit, mustal 1 tund ja 6 minutit.

6. voor
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed ed 5. Ob5+ Rc6 6. Re2 Rf6 7. 0-0 Od6 8. Rf3 0-0 9. dc Oc5 10. Og5 Og4 11. Of6 gf 12. Oc6 bc 13. Ld3 Kh8 14. Rfd4 Lc7 15. Lc3 Oe2 16. Re2 Ld6 17. Rd4 Od4 18. Ld4 Vg8 19. Vfe1 c5 20. Lh4 d4 21. Ve2 Vg6 22. Vae1 Vag8 23. g3 f5 24. Ve8 f4 25. Vg8+ Vg8 26. Le7 Lb6 27. Le5+ f6 28. Lf4 Ld6 29. Ld6. 1:0. Valgel jäi aega alles 1 tund, 14 minutit ja 24 sekundit, mustal 47 minutit ja 25 sekundit.

Bussis ja koolis

Sõitsin bussis. Peal oli kontroll. Aga ta ei hakanud kedagi kontrollima, vaid ütles, et ilma piletita sõitjad ise üles tunnistaksid. Näitasin ainsana, et mul on pilet olemas. Eelmine kord olin sõitnud ilma piletita. See tuli sellest, et olin paljulapselisest perest ja mul oli varem olnud tasuta sõidu õigus, nüüd ei tulnud erinevalt muudest inimestest alati meelde, et seda õigust enam ei ole. Jõudsin kooli. Istusin viimasesse pinki Kristeri kohale. Krister istus eelviimasesse pinki minu suhtes diagonaalis. Õpetaja Holts andis klassile protsentülesande. Tegin arvutuse, seejärel vaatasin Kristeri vihikusse, kas ta on saanud sama vastuse. Tema vastus oli natuke erinev. Krister arvas, et õigesti on arvutanud tema. Ütlesin, et õige jah, ma jagasin ainult ühte arvu sajaga, aga saadud ühe protsendiga tuli veel edasi arvutada. Jätkasin arvutamist taskuarvutiga, millised õpetaja oli kõigile jaganud. Tegin seda pingil lamavas asendis. Mul läks arvutamine kogu aeg sassi ja pidin otsast peale hakkama. Ütlesin, et masinaga arvutada on raskem, pean peast arvutama. Õpetaja kutsus mind korrale. Ütlesin, et sellel taskuarvutil on ekraanil nii pisikesed numbrid, et selliseid minu silmad enam ei näe.

Tegemata tegu

Mulle tuli ülikoolilt teade, et mul on magistritöö tähtajaks esitamata. Enda arvates olin selle esitanud. Hakkasin otsima, ega see ei ole koju jäänud. Leidsingi otsitava töö ühest paberivirnast. Lootsin, et kui võetakse arvesse, et olin arvanud, et see on esitatud, siis lubatakse esitada ka tähtajast hiljem.

Laps ja loomad

Üks laps mängis mänguloomadega, pärast seda lasi endale loomade kohta raamatut ette lugeda ja vaatas raamatutest loomade pilte.

Kui mänguasjadest oli juba üks foto tehtud, ütles laps, et koer ei jäänud peale, mistõttu tegime teise foto veel.

Riikide võrdlused

Vaatasime televiisorist riikidevahelist jalgpallivõistlust. Öeldi, et jalgpall on väiksemate riikide peksmine. Mõtlesin, et jalgpallis saavad väiksemad riigid paremini vastu kui sõjas, sest jalgpallimeeskonda saab valida riigi parimad mängijad.

*
Rääkisin, et on kirjutatud, et pärast Euroopa Liitu astumist ja Eestile Lääne-Euroopaga võrreldes halvemate maksuprotsentide kehtestamist on Eesti majanduslik olukord halvenenud. Üks kuulajatest tegi sellist nägu, et kui ma midagi Euroopa Liidust räägin, siis ma alati eksin. Teine kuulaja, kellele ma põhiliselt olin rääkinud, nõudis, et ma ütleks täpselt, mida on kirjutatud. Vastasin, et kui ma täpsemalt rääkima hakkan, siis ma võin milleski eksida. Tõin siiski näite, et on kirjutatud, et Eestis saab juhiga võrdset palka 3 inimest, Lääne-Euroopas 20 inimest.

Tuna 4/2018

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 4/2018.

Ajakirjanumbri alguses meenutab peatoimetaja Ott Raun seda, kuidas ajakiri 20 aastat varem sündis. Olen kahelnud, kas ilukirjanduse mõistmine on ajaloolase Jaak Valge kõige tugevam külg, aga nüüd selgub, et just Jaak Valge oli see, kes ilukirjandusega seotud Raunale ajalooajakirja toimetamise ettepaneku tegi. Magistriõppe ajal avaldasin „Tunas“ neli raamatuarvustust, millest kolm olid Pätsi teemalised. Nüüd selgub, et kaastööde nii järjekindlale trükki pääsemisele võis kaasa aidata, et toimetuses oli juba varem jutuks olnud, et ajakirja veergudel võiks alustada diskussiooni Pätsi teemal. Kahte esimest arvustust kirjutades polnud mul toimetusega eelkokkulepet, kolmas küll juba telliti. Raun kirjutab, et algul oli kaalumisel ka suurema arvu numbrite aastas avaldamine, samuti ajakirjas reklaami avaldamine, mida tehti siiski vaid üks kord. Aga kui ajakirjas avaldatakse raamatuarvustusi, siis arvustuste kirjutamise eesmärgina kahtlustavad osad lugejad reklaami tegemist ja tegelikult tõesti tõstab ka negatiivne arvustus läbimüüki.

Inna Põltsam-Jürjo kirjutab kaugema mineviku ämmaemandatest. Vanasti tähendanud keisrilõige lapse ema kindlat surma, samuti on teada, et väga suur oli ka vastsündinute suremus, ometi eelistati artikli järgi keisrilõiget lapse kohe suremisele, sest usk käskis lapse elusana ristida. Kõik ühiskonna liikmed ilmselt ristimist nii tähtsaks ei pidanud, sest mässude ajal pesid eestlased ristimise maha ja esines ka lapsetapmist, millele tõenäoliselt alati ristimist ei eelnenud.

Arto Oll kirjutab Vabadussõja ajal Eestile appi tulnud Briti abilaevatsikust. Ajalooteostes on olnud juttu, et Inglismaal on olnud tugev just merevägi, mitte maavägi, siis ilmselt oli Eesti abistamine inglastele ka kergem kui oleks olnud Koltšaki võidule aitamine. Inglased abistanud eestlasi meelsamini ka soomlaste aitamisega võrreldes, sest Soome tegi rohkem koostööd sakslastega. 1930. aastatel oli asi võibolla muutunud, sest Soomel ja Suurbritannial oli sarnasem riigikord ja Soome maksis sõjavõlgasid edasi. Artiklist selgub, et Briti merevägi ei olnudki Vabadussõja ajal Eesti vetes pidevalt, ometi peab artikli autor selle abi väga tähtsaks. Inglastel olevat olnud lisaks juhtnöörid lahingusse astumist vältida, võibolla taheti siis edu saavutada psühholoogilise relvaga nagu Napoleon Elbalt tagasi tulles. Inglise laevad olevat olnud liiga kallid, et eestlased oleksid need endale osta saanud. Inglased tõid relvi kaasa ka Eesti maaväele, ei saanud selgeks, kuidas nende eest tasumisega oli. Briti laevastiku aitasid läbi miinivälja Eesti lootsid. Kas eestlased olid eelnevalt miinide asukohad juba katse-eksituse meetodil kindlaks teinud?

Kaks kaastööd on Ivar Ivaski päevikute teemalised. Need parandasid minu arvamust Ivaskist, varem on tema luuletused küllaltki igavad tundunud, päevikukatkendid olid huvitavamad. Ivaskil oli valida, millises keeles ta päevikut peab. Eesti keele kasuks otsustas ta ajal, kui hankis Uku Masingu raamatu. Seda lugedes tulevad meelde Masingu teooriad indoeuroopa keelte väiksemast väärtusest muude keeltega võrreldes.

Üks artikkel on Käsu Hansust, kes on kirjutanud nutulaulu Tartu Põhjasõjas hävitamise teemal. See nutulaul liigitub võibolla sentimentalismi alla, Teise maailmasõja kohta ütlesid ühe laulu sõnad umbes: „Kõlab leekides Saatana naer“. Artiklist selgub, et see ei olnud Käsu Hansu ainus teos, ta oli üldse vilunud kirjutaja, kirjutades kirju. Toodud on pilte tema käekirjast. Ülikooli esimesel kursusel pidime paleograafia arvestusel Käsu Hansu käekirja dešifreerima. Ei selgitatud, aga võibolla oli see samuti autori enda käekiri. Mäletan, et seda lugeda oli eelnevates tundides näidatud saksakeelsetest tekstidest kergem. Artiklit lugedes tuleb mõte, et see ei olnud ainult emakeelse teksti pärast, vaid võibolla oli Käsu Hansu käekiri ka suhteliselt tänapäevasele sarnasem, sest artiklis ei iseloomustata seda gooti kirjana, vaid gooti-ladina segakirjana. Ajakirjanumbri järgi saab esimesel kursusel õpitut meelde tuletada, sest fotode all on toodud sama tekst ka trükitähtedega. Märkasin, et trükikirjas oli üks sõna vahele jäänud.

Aasta vanemaks

Aprillikuus tegin endast mitu autoportreed, üks pilt on juba varem blogis avaldatud, tänase 42. sünnipäeva puhul avaldan teise. Poolelioleval maleturniiril tehti samuti fotosid, neid levitati feisbukis ja levitasin seal edasi.

Nagu kirjutatakse aastakokkuvõtteid, võib kirjutada ka eluaastakokkuvõtteid. Mõnel langevad kalendriaasta ja eluaasta peaaegu kokku, minul on erinevus natuke suurem. Aga vanasti oli kalendriaasta algus minu praegusele sünnipäevale lähemal kui praegu.

Lõppenud eluaasta ametlik põhitegevus oli venekeelse raamatu tõlkimine ja selle tausta uurimine. Pidin selle enne eluaasta lõppu valmis saama, aga tähtaeg läks pikendamisele. Raamat on 700 lehekülge paks, algul öeldi, et tõlkida tuleb 500. Selle lehekülgede arvu ma ka täis sain, aga et kirjastuse kalkulatsioon oli tehtud suurema lehekülgede arvu peale ja ka rahastajad pidasid võimalikuks erinevaid mahuvariante, siis jätkan tõlkimist.

Uue võõrkeelena hakkasin lisaks õppima ungari keelt. Jätkan ka malemängu õppimist või meeldetuletamist. Esimeses järjekorras pean ennast endiselt ajaloolaseks. Tänavusel kalendriaastal olen püüdnud igal nädalal jälgida täies ulatuses vähemalt ühte ajalooteemalist raadio- või telesaadet ja kui mõtteid tekib, seda enda asutatud listis kommenteerida. Jätkan ka blogi kirjutamist.

Ookeanilt Eestisse

Ukse taha tuli võõras poiss. Ta püüdis kohe pererahva liikmele kätt taskusse ajada. Järelikult oli ta taskuvaras. Viskasime ta välja. Oli oodata, et nüüd kutsub ta sõbrad appi ja tuleb kätte maksma. Seetõttu jooksime eest. Jooksime ümber maja nurga ja hüppasime üle aia, et teiselt poolt maja ringiga tagasi tulla.

*
Jäin seisma uue kaubamaja juures oleva valgusfoori taga. Teisel pool teed seisis foori taga Külli. Ta oli kandnud esimeses klassis rohelist joppi ja kandis ka praegu.

*
Sõitsime laevaga mööda ookeane. Oli väidetud, et ühte merre on visatud miljardi tapetu laibad. Öeldi, et see on liialdatud arv, tegelikult on neid visatud miljon. Filmis näidati, kuidas meie auto lähenes ühele putkale ja põhjustas putkas oleva inimese surma. Ta lendas ühe sekundiga õhku ja temast jäi järele ainult tuhk, nii et surm ei olnud kõige sadistlikum. Oli 13. sajandi Eesti vallutamise järgne aeg. Lähenesin Eestile loode poolt. Ma pidin minema Lembitu linnusesse. Tuletasin meelde, et see on Viljandimaal, ei, Sakalas. Mõtlesin, et otsetee ei ole mulle tuttav, seetõttu lähen ringiga Tartu kaudu. Raamatus püüti näidata väheste allikate põhjal, et eestlaste hulgas oli tekkinud vallutusjärgse olukorraga rahulolu, nad ütlesid, et tänu vallutajatele on kultuuri tase kõvasti tõusnud.

*
Pidin täna Kaunase puiesteele tagasi kolima. Läksin jala oma endise ja nüüdse maja ette. Aga selgus, et just nüüd on trepikoja ette pandud valvama suur ketist lahtine koer. Kui ma oleks püüdnud uksest siseneda, oleks ta võinud mulle hambad kõrri lüia. Seetõttu ma ei sisenenud, vaid kutsusin politsei. Politsei tuli kohale kahe autoga.

Selgitused kontrollile

Mõtlesin, et ma ei taha veel surra, aga kui ma peaksin kunagi surema, siis on kõige parem seda teha voodis lamades.

*
Olin mõelnud, et ma kardan igasuguseid asju ainult praegu, aga nüüd tuli mulle meelde, et kartsin ka lapsena. Kui ma kartsin, et lõvi või koletis võib kallale tulla, siis see oli surmahirm. Praegu said vanad tuttavad minu peale vihaseks, et ma neid igasugustes asjades kahtlustan. Olin kooli riidehoius. Kartsin sealt väljuda, sest eespool riidehoiukoridoris oli tank. Läksin oma klassi riidehoiuruumi ja õue vahelisse pisikesse ruumi, mõeldes, et seal on kõige ohutum.

*
Oli maikuu. Leidsin oma sahtlist moorapea. Ütlesin, et söön selle ära. Sünnipäeval jäi söömata, sest siis ma olin haige.

*
Sõitsin bussis ja istusin tagapool istmel ühe inimese kõrval. Peal oli kontroll. Mul ei olnud piletit. Küsisin oma kaaslaselt, kas tal on pilet. Ta vastas, et ei ole. Kontroll jõudis minuni. Rääkisin talle, et mul ei ole piletit, sest mul on tasuta sõidu õigus. Aga mul ei ole selle kohta tõendit kaasas. Võibolla on, aga koti läbiotsimine võtab palju aega. Leidsin ühed võtmed ja ütlesin, et ma ei mäleta, kas need on õiged. Rääkisin kontrolliga pikalt ja teised inimesed jäid kontrollimata. Lõpuks selgus, et ta tunneb mind, sest ta küsis, kas ma mäletan, kui ma Kinnikal olin. Vastasin, et olin seal aastal 1983. Kontroll ütles, et ei, see oli 1987, sest siis oli tal hõbepulm. Mina ütlesin, et aastal 1987 lugesin ma juba keerulisemaid raamatuid, aga Kinnikal väga primitiivseid. Kontroll jättis mulle trahvi tegemata. Kui ta läinud oli, siis mõtlesin, et oleksin võinud öelda, et mul on õigus tasuta sõita, sest kui ma üksi elaksin, siis mul väljaminek kogu aeg ületaks sissetulekut.

Pool turniiri mängitud

3. voor
A. Pedmanson - Runnel
1. d4 Rf6 2. Rf3 d5 3. Of4 Of5 4. e3 Rbd7 5. c3 Ob1 6. Vb1 e6 7. Od3 Oe7 8. Lc2 0-0 9. g4 g6 10. Oh6 Ve8 11. Vg1 Of8 12. Of8 Rf8 13. h4 Rfd7 14. h5 e5 15. Re5 Re5 16. de Ve5 17. hg hg 18. Kd2 c5 19. Vbe1 d4 20. Kc1 dc 21. Lc3 Ld4 22. f4 Ve7 23. Vh1 Rh7 24. f5 Ve3 25. fg fg 26. Ve3 Lh1+ 27. Kc2 Lg2+ 28. Ve2 Lg4 29. Oc4+ Kf8 30. Lh8++ Valgel jäi aega 48 minutit ja 13 sekundit, seejuures ta hilines mängule. Mustal jäi aega 30 minutit ja 17 sekundit.

4. voor
Runnel - Põvvat
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rd4 4. Oc4 Rf3 5. Lf3 Lf6 6. Lg3 d6 7. Rc3 c6 8. d3 Oe7 9. f4 Lh4 10. Lh4 Oh4+ 11. g3 Oe7 12. fe de 13. Vf1 Rf6 14. Og5 Oh3 15. Of6 gf 16. Vf2 Og4 17. Kd2 b5 18. Ob3 Od8 19. Vaf1 Oh3 20. Va1 Ke7 21. Rd1 c5 22. Re3 Oe6 23. Od5 Od5 24. Rd5+ Ke6 25. Vaf1 Vf8 26. Rf6 Of6 27. Vf6+ Ke7 28. Vh6 c4 29. Vh7 a5 30. Vh6 b4 31. Vf5 f6 32. dc Vad8+ 33. Ke3 a4 34. Vh7+ Vf7 35. Vf7+ Kf7 36. Vf2 Ke6 37. Vd2 Vc8 38. b3 a3 39. Vd5 Vb8 40. Vb5 Vb5 41. cb Kd6 42. h4 Kc5 43. h5 alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund ja 11 minutit, mustal 58 minutit.

Nüüd on mul kolm võitu ja üks kaotus. Kõigi minu senise nelja mängu tulemus on olnud kooskõlas reitinguga. Turniiril tuleb pikem vaheaeg.

Turniiri esimene veerand

Täna algas pika mõtlemisajaga maleturniir Tartu Kevad. Suur osa turniirist osavõtjaid on sündinud sel sajandil. Täna võitsin kahte endast nooremat. Mängud olid sellised:

1. voor
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h5 7. Rf3 Rd7 8. Od3 Od3 9. Ld3 Rgf6 10. 0-0 e6 11. Og5 Lc7 12. Vfe1 Od6 13. Re4 Re4 14. Le4 Rf6 15. Le3 0-0-0 16. c4 Vde8 17. Veb1 Rg4 18. Ld2 f6 19. Oe3 g5 20. g3 Og3 21. fg Lg3+ 22. Lg2 Lg2+ 23. Kg2 Re3+ 24. Kf2 Rc2 25. hg fg 26. Rg5 Ra1 27. Va1 Vhf8+ 28. Ke3 e5 29. Kd3 ed 30. Kd4 Vf2 31. Re4 Vf4 32. Ve1 Vfe4+ 33. Ve4 Ve4+ 34. Ke4 Kd7 35. Ke5 Ke7 36. b3 h4 37. Ke4 Ke6 38. Kf4 h3 39. Kf3 Ke5 40. Kg3 c5 41. Kh3 Kd4 42. Kg3 Kc3 43. Kf3 Kb2 44. Ke3 Ka2 45. Kd3 Kb3 46. Kd2 Kc4 47. Kc2 b5 48. Kb2 b4 49. Kc2 b3+ 50. Kb2 Kb4 51. Kb1 Ka3 52. Ka1 b2+ 53. Kb1 a6 54. Kc2 Ka2 55. Kd3 b1L+ 56. Ke3 Lb4 57. Kd3 Kb2 58. Ke2 Ld4 59. Kf3 Kc2 60. Ke2 Ld3+ 61. Kf2 Kd2 62. Kg2 Ke2 63. Kh2 Kf2 64. Kh1 Lh7++ Valgel jäi aega alles 58 minutit ja 35 sekundit, mustal 1 tund 8 minutit ja 47 sekundit. Mängu algul anti mõlemale aega 1 tund 30 minutit, iga tehtud käiguga tuli 30 sekundit juurde.

2. voor
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rbd2 Rf6 4. e5 Rfd7 5. f4 c5 6. Rdf3 Rc6 7. c3 Lb6 8. Re2 de 9. Red4 Rd4 10. Rd4 Oc5 11. Oe2 Rb8 12. La4+ Rc6 13. Ob5 Od7 14. Rc6 Oc6 15. Oc6+ bc 16. Od2 Of2+ 17. Ke2 0-0 18. Lb4 Oc5 19. Lb6 ab 20. Oe3 Oe3 21. Ke3 c5 22. b4 Va3 23. Kd2 Vfa8 24. bc bc 25. Vhb1 Va2+ 26. Va2 Va2+ 27. Ke3 g6 28. Kf3 Vc2 29. Vb3 Vg7 30. h4 h5 31. g3 d4 32. cd cd 33. Ke4 Vc3 34. Vc3 dc 35. Kd3 f6 36. Kc3 fe 37. fe g5 38. Kd4 g4 39. Ke4 Kg6 40. Kf4 Kh6 41. Ke3 Kg7 42. Kf4 Kh6 43. Ke3 Kg7 45. Kd4 Kf7 45. Kc5 Kg6 46. Kc6 Kf5 47. Kd6 Ke4 48. Ke6 Kf3 49. Kf5 Kg3 50. e6 Kh4 51. e7 g3 52. e8L g2 53. Le1+ Kh3 54. Lg1 Kg3 55. Kg5 h4 56. Kh5 h3 57. Kg5 Kf3 58. Kh4 h2 59. Lh2 Kf2 60. Kh3 alistus. Valgel jäi aega 1 tund ja 8 sekundit, mustal 1 tund 27 minutit ja 21 sekundit.

Caro-Kanni kaitse

Etturite noppimine
1. e4 c6  2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Oc4 e6 6. Rf3 Rgf6 7. Reg5 h6 8. Rh3 b5 9. Od3 Ob7 10. 0-0 Oe7 11. Ve1 0-0 12. Oe3 a6 13. Ld2 Rg4 14. Of4 c5 15. Re5 h5 16. Rg5 Og5 17. Og5 f6 18. Rd7 fg 19. f3 Rh2 20. Kh2 Ld7 21. Lg5 cd 22. Lh5 Vf6 23. Lh7+ Kf8 24. Lh8+ Ke7 25. Lg7+ Vf7 26. Lg5+ Kf8 27. Lh6+ Ke7 28. Ve5 Vg8 29. Vae1 Od5 30. Lh4+ Kd6 31. Ld4 Vh8+ 32. Kg1 Vg8 33. Ve6+ Le6 34. Ve6+ Ke6 35. Le3+ Kd7. 1:0. Valge mõtles 30 ja must 29 minutit.

*
Liin lahti
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rf6 5. Rgf6 gf 6. Oe3 Of5 7. Lf3 e6 8. Oc4 Rd7 9. Re2 Oe7 10. 0-0-0 La5 11. Vhe1 0-0-0 12. Of4 Og6 13. Rc3 Rb6 14. Ob3 Rd5 15. Rd5 cd 16. Ve3 Vd7 17. Vc3+ Kd8 18. Lg3 Ke8 19. Vc8+ Od8 20. Lh4 Vg8 21. Lf6 Oh5 22. Vg1 Vg2 23. Vh1 Vg8 24. Le5 Of3 25. Ve1 Oe4 26. c3 La6 27. Og5 Ld6 28. Oa4 f6 29. Lf6 Le7 30. Le7++. Valge mõtles 28 ja must 29 minutit.

Koor akna all

Mängisin Tulvaga malepartiisid. Ühes mängus ütlesin, et ta on teinud valekäike, valekäik on kaotus. Täpsustasin, et vähemalt tundub, et ta tegi valekäike. Kui olime juba mõnda aega mänginud, kutsuti teise ruumi ühe kuulsa mehe loengut kuulama. Ma ei tahtnud minna, vaid malet edasi mängida.

*
Olin väikses köögis. Akna all liivakasti juures hakkas soomlaste koor soome keeles laulma. Nädal tagasi olid nad juba Soome riigi aastapäeva puhul laulnud, täna tahtsid seda korrata. Võis ka olla, et Soome riigi aastapäev oli täna ja nädal tagasi oli olnud advent. Oli karta, et kliimamuutuste tõttu sureb kogu inimkond kuumuse kätte, aga soomlased laulsid külmast kliimast. Kui laul oli lõppenud, lasin endale dušši peale. Vannituba oli nässu läinud, seetõttu oli vann toodud väiksesse kööki. Väikse köögi kardinapuu oli ka nässu läinud, seetõttu polnud kardinat ees. Lisaks laelamp põles, nii et kõrvalmaja aknast oli vist näha, kuidas ma ilma riieteta olen. Kui olin esimese duši ära võtnud, panin laelambi kustu, aga ei tulnud vannist välja, vaid püüdsin selles magama jääda.

Kirjad jõuluvanale

Üks poiss rääkis, et varem saadeti jõuluvanale kirju postiga, aga sel korral viis tema ema kirja jõuluvanale ise kätte. Poiss oli näinud enda kirjutatud kirja oma ema käes veel kaks nädalat pärast kirjutamist, ema ei olnud kirja veel kohale viinud.

Meie aastakäik

Olin koos Kristeriga koolimaja ees. Soovitasin, et Krister võiks minna välisukse trepist üles mööda trepi servmisi otsi, sest ta algkoolis ise tahtis nii teha. Kirjutasin sellest feisbukis. Sain kiiresti üle saja laigi. Suurem osa minu kontakte laikisid seda. Ma polnud kunagi varem nii palju laike saanud.

*
Saime teada kraadiõppesse vastuvõtu tulemused. Üks mees ei astunud Tartu, vaid Tallinna ülikooli kraadiõppesse ja nüüd rääkis, et Tartu Ülikool on halvem. Istusime sisseastujatega ühes auditooriumis ja üks naisõppejõud rääkis laekunud avaldustest. Ta ütles, et läbiviielistelt on avaldusi vähe, seega me oleme nõrk aastakäik. Ütlesin pinginaaber Sandrile, et varem öeldi, et me oleme tugev aastakäik. Mõtlesin, et võiks lisada, et mulle võib ükskõik mis hindeid panna, see ei tee mind rumalamaks. Üks naisüliõpilane tuletas õppejõule meelde, et ta lubas vabandust paluda. Õppejõud tegi pausi ja seejärel ütles: "Solvunud, palun vabandust, ma ei solvanud meelega."

*
Istusin suure toa laua taga ja tõstsin malenuppe. Minu kõrvale istusid Ariel ja üks minu vend, et omavahel mängida. Mult küsiti, kas mina ei taha vastasega mängida. Raputasin pead. Ariel hakkas minu laualt nuppe võtma, sest nad tahtsid mängida kahte lauda ja neil läks rohkem nuppe vaja. Keelasin oma nuppe võtta. Tõin Arielile klaveri pealt teise nuppude komplekti. Aga sellest olid osad nupud kadunud, seetõttu tõin sealt ka kolmanda komplekti, mille ma üllataval kombel leidsin.

Päevaplaan karmimaks

Eile suutsin vähemalt ühe päeva kinni pidada mõttest pärast väljas käimist enam mitte internetti vaadata. Lubatud oli ainult tõlkimise juures sõnaraamatust puuduvate vastete otsimine. Püian ka täna mitte üle ühe internetiseansi teha. Kui päevaplaani tuleb tegevusi juurde, siis tuleb midagi maha tõmmata.

Jõgevamaa ajakirjanduses

Olen lugenud uudiseid, et ilmumise lõpetavad Austraalia eestlaste leht ja Põlvamaa leht. Viimast asendab võibolla natuke see, et olevat tekkinud üks leht kogu Kagu-Eesti jaoks. Vaatasin, et viimasel ajal tuuakse "Tartu Postimehes" Jõgevamaa uudiseid, vähemalt olen ma neid viimasel ajal märkama hakanud. Mõtlesin, et kas see võib tähendada, et Jõgevamaa leht on ka ilmumise lõpetanud. Aga eile lugemistoas leidsin selle maakonna lehe "Vooremaa" neljapäevase numbri. Lugesin sellest kahte kirjutist.

Üks kirjutis oli vaidlustest vaimupuudega inimeste ühismaja ehitamise ümber. "Tartu Postimees" oli kirjutanud samal teemal, kommenteerisin seda blogis, aga Tartu lehest polnud selgelt aru saada, kas mõeldakse vaimupuudeid või vaimuhaigusi. Kasutati vist väljendit psüühilised erivajadused või vaimsed erivajadused. Otsisin uuesti võrguleheküljelt välja, et erivajaduste alla kuulub ka andekus. Psüühikahäired mul diagnoositud on, mõne hinnangu kohaselt olen ka andekas, kuigi kõik sellega vist ei nõustu, vaimupuuet mul diagnoositud ei ole. Aga sarnase nimega asju aetakse kergesti segi, inimeste suhtumine on sarnane ja vahel võivad eksida ka ajakirjanikud. Tõrjuda võidakse mitmesuguste näitajate alusel, mis inimese keskmisest erinevaks teevad.

Mul pole soovi ega praeguse seisuga vajadust hooldekodus ega ühiselamus elada. Vajadus võib tulevikus tekkida, kui ma oma blogisissekannetega enda ees hirmu tekitan, mulle enam mitte keegi tööd ei anna ja raha saab otsa.

Teine artikkel "Vooremaas" käis ühes linnaraamatukogus pildinäituse avamise kohta. Artiklit oli illustreeritud fotoga, aga näitusel näidatavaid pilte sellele ei jäänud, näha oli raamaturiiulit ja selle ees seisvaid inimesi. Kunstnik oli joonistanud fotode järgi. Ise arvas ta, et foto järgi joonistamise oskuse eelduseks on natuurist joonistamise oskus. Ma pole selles kindel, foto järgi on minu meelest kergem joonistada, kui foto on paigal, aga elav inimene liigub. Ka liikumatu objekti puhul võib tekkida küsimus, kuidas kolmemõõtmelist kahemõõtmeliseks teisendada. Foto näol on juba kahemõõtmeline näidis olemas. Probleeme võiks tekitada, kui tahta fotol näidatut kujutada natuke teise nurga alt või teises poosis kui ta fotol on.

Kunstnik avaldas ajalehes rahulolematust, et inimesed ei viitsi enam süveneda. Süvenemine on asi, mida ma hindan. Mulle meeldib raamatud lõpuni läbi lugeda ja seejuures veel mõtlemispause teha, samuti pika ajakontrolliga malet mängida. Aga kui ma teen ühte asja põhjalikumalt, jääb teise asja jaoks vähem aega. Kuigi ma lihavõttemune värvisin, ei ole mul enam nii palju aega joonistada kui varem. Minu aegluses ja põhjalikkuses võidakse näha ka probleemi. Eile sain taas pahandada, et ma pesevat nõusid liiga aeglaselt, see raiskavat vett. Vastasin, et see on mu loomulik kiirus ja et vesi erinevalt põlevkivist on taastuv maavara. Tegelikult mõnes kohas on vist küll ka vesi otsa lõppenud. Aga ma ei pea ennast siiski kõige suuremaks looduse hävitajaks, ma ei juhi autot, eriti palju ei sõida ka bussiga ja pole ühtegi korda lennukiga lennanud.

30 minutit 15 käigule

1. e4 c5 2. Rc3 e6 3. f4 d5 4. ed ed 5. Ob5+ Od7 6. Le2+ Le7 7. Od7+ Rd7 8. Rd5 Le2+ 9. Re2 0-0-0 10. 0-0 Od6 11. b3 Rh6 12. Ob2 Vhg8 13. Vae1 g5 14. f5 Vde8 15. f6 Ve6 16. Rg3 Vge8 17. Ve6 Ve6 18. Rh5 Ve2 19. Oc3 Rg4 20. Rg3 Og3 21. hg Re5 22. Re7+ Kd7 23. Rf5 Rf6 24. Rh6 Ke6 25. Vf5 g4 26. Oe5 Ve5 27. Ve5+ (Katkestusseis. Valge mõtles 27 ja must 30 minutit. Nüüd lähevad mõtlemisajad nulli ja käikude arv peaaegu nulli, järgmine päev algab mäng pooleli jäänud seisust sama ajakontrolliga uuesti.) 1. ... Ke5 2. Rf7+ Kd4 3. Rh6 Re4 4. Rg4 Rd2 5. Rf6 Kc3 6. Rh7 Re4 7. g4 Rd6 8. g5 Re8 9. Rf6 Rg7 10. g4 Kc2 11. Rh5 Re8 12. g6 Kb2 13. g7 Rg7 14. Rg7 Ka2 15. Rf5 1:0. (Valge mõtles veel 10 ja must 9 minutit.)

Pilte ja tähelepanekuid

Eilsel lihavõttepeol soovitati mul pildistada ka hõbepaberis šokolaadimunasid. Pilt tuli selline.

Kui mul juba fotoaparaat käes oli, siis vaatasin, et kanamunad on kausis keeratud võrreldes varem pildistatuga teist pidi ja ühel munal on nähtavale tulnud külg ilusam kui eile avaldatud fotol. Pildistasin ka kanamune uuesti.

Küsisin peolistelt, kas märtsijänes ja lihavõttejänes on erinevad loomad. Arvati, et on, märtsijänes on hull, aga lihavõttejänes hea.

Juttu oli ka puude liigitusest. Arvasin varem, et arukask ja leinakask on erinevad liigid või sordid, aga nüüd seletati, et leinakask on vanem arukask, vanemaks saades vajuvad tal lehed longu.

Unenägu sillaületamistest

Lähenesin Peedu kaarsillale. Aga sellel nägin kahte metskitse. Oli öeldud, et loomad võivad rünnata just siis, kui neil viibib poeg läheduses. Siin oligi vana loom koos pojaga. Tahtsin oodata, et nad eemalduksid. Noorem kits juba eemaldus, aga vana veel mitte. Ma olin mäe otsas ja mõtlesin, et kitsed vist ei ole head mäest üles ronijad, ma jõuan neil eest. Kui vana loom liikuma hakkas, hakkasin mäest alla laskuma, aga ta muutis korduvalt liikumissuunda minu liikumissuuna järgi. Lõpuks ta eemaldus ja sain üle silla. Meenutasin, et ükskord olime läinud klassiekskursiooniga üle Peedu tammi. Ekskursioon oli lähenenud tammile mööda kitsast metsarada, aga mina olin öelnud paarile klassikaaslasele, et ma tunnen seda kohta, lähme meie metsa kõrvalt mööda autoteed.

Selged teed

Tõusin hommikul üles, sest kellaaeg nõudis, aga olin endiselt unine. Ootasin, et ärkaksin lõplikult. Olin juba tükk aega oodanud, aga see ei aidanud. Olime Paides. Teises toas räägiti minu võimalikest pahategudest. Üks vend tuli minuga samasse ruumi. Tundus, et ma pean temaga samas ruumis riideid vahetama. Aga ma polnudki kõiki tagavarariideid kodust kaasa võtnud. Sõitsime bussiga Tallinnasse. Ütlesin, et mul on Tallinnas üks tee juba selge, sest olen käinud iga kord ühte ja sama teed. Mulle tuli meelde, et selged on kaks teed. Jõudsime teise linna kohale. Tulin bussist välja ning püüdsin minna õigesse majja. Astusin sisse uksest, mille taga oli midagi kiriku sarnast. Seal olid õudsevõitu asjad ja naersin koleda häälega.

*
Olin raamatupoes. Sealt võis täna võtta kaupa tasuta. Mõtlesin, et võtan ainult ühe raamatu, mille jõuan läbi lugeda. Teatati, et poe omanike seisukoht on, et raamatuid siiski tasuta võtta ei või. Kõik, kes on võtnud, peavad tagasi tooma.

Uued mustrid

Värvisin kaks muna vildikatega. Mõtlesin välja sellised mustrid, mida pole varem tarvitanud. Ühe muna värvisin uuemate ja teise vanemate vildikatega. Uuemad on paremini säilinud, seetõttu olen nendega värvitud munaga ka rohkem rahul. Fotol leiti midagi jaapanipärast. Võibolla mõjutab tõesti, et samal nädalal vaatasin Aasia keeltes võrgulehekülgi. Aasias on selliseid keeli, millest ma polnud varem kuulnudki.

60 minutit 30 käigule

L-R-R-V-O-K-V-O
1. d4 g6 2. e4 b6 3. g3 e5 4. Ob4+ d6 5. b3 ed 6. e5 Oc6 7. ed Rd6 8. Oc6 Lc6 9. c4 0-0 10. 0-0 Lf3 11. Vd3 Lg4 12. Rd2 Vfe8 13. Od6 Vd6 14. b4 Rc6 15. b5 Re5 16. f3 Lc8 17. Va3 d3 18. Lb1 Ved8 19. Vd1 Lb7 20. Kg2 Rg4 21. Ve1 g5 22. Vd3 Od4 23. R1b3 Of2 24. Vd6 Vd6 25. Ve8+ Kg7 26. Lb2+ Kh6 27. Re4 Re3+ 28. Kh3 g4+ 29. fg Vd8 30. Lf6++. Valge mõtles 43 ja must 41 minutit.

Tuttava näo teooria

Hakkasime koos Erikuga vene kooli juures korvpalli mängima. Mänguga liitus kolmanda mängijana Ivar. Tegin küll pealeviskeid, aga mul ei läinud ükski korv sisse. Minu visked kippusid jääma natuke liiga lühikesteks. Mänguga liitus ka muid mängijaid. Nüüd läks mul esimene korv sisse. Seejärel hakkasid minema ka järgmised. Nimetasin Ivarit nime pidi. Pärast seda hakkasin kahtlema, kas see on ikka tema. Mõtlesin, et ma olen meelde jätnud ainult, et mul on korve sisse läinud, aga mitte seda, mitme silmaliste doominoklotsidega ma olen visanud.

*
Nägin sissekannete kataloogis tuttavana tunduvat pealkirja. Kontrollisin uuesti üle, kas see on juba loetud raamatu "Venemaa ja Ameerika Ühendriigid" kohta. Aga selgus, et üks võrguväljaanne teeb ülevaateid ka muude riikide paaride kohta. Mõtlesin, et kui mina mõnda sissekannet klikin, klikib seda selle peale keegi veel. Viimati oli korduvalt klikitud sissekannet Kanadast, mis ilma minuta poleks arvatavasti lugejate tähelepanu äratanud. Meenutasin, et varem oli kombeks, et feisbuki sõbrakutseid saadeti võõrastele inimestele. Mulle oli neid saatnud hulk võõraid, kellest osad olid ennast praeguseks jälle ära kustutanud. Nüüd saadeti kutseid rohkem tuttavatele inimestele, sest saadi aru, et tuttavaid lugeda on parem. Valimisreklaame tehti lähtuvalt tuttava näo teooriast. Selle teooria järgi usaldas inimene neid inimesi rohkem, kelle nägu oli neile tuttav. Seega olid valimisreklaamid teaduslikul alusel. Enne selle teooria avastamist püüti veel valimislubadusi anda, aga nüüd keskendutigi ainult nägude tutvustamisele.

Saksamaast ja Württembergist

Kirjutasin kahes kirjas Württembergi ajaloost, viimane neist oli selline:

Hitleri poliitika võib ilmselt paigutada mõiste "saksa põhjalikkus" alla. Hakates tapma juute, tahtsid natsid tappa kõik juudid; maid vallutama hakates tahtsid nad vallutada kõik maad, ja võimu haarates tahtis Hitler haarata kogu võimu. Magistrieksamiks lugesin raamatuid, kus oli natse tsiteeritud. Põhjaliku teadlase töö hindamisele räägib tegelikult vastu Hitleri tsitaat, et teadlane uurib ühtainust mikroobi, aga kojamees saadab neid iga luuatõmbega miljoneid rentslisse. Hitler hindas kojameest rohkem, endal tal kõrgharidust ei olnud. Kõrgkultuuri hindavam on aga tema teine tsitaat, et valge rassi üleolekut mustast rassist tõestavat see, et ooperimuusika on parem kui džässmuusika.

Saksa ajaloo kohta lugesin täna lõpuni saksakeelse vikipeedia artikli Württembergi kuningriigist. Kaheldi, kas vikipeedia artiklid on nii kõrgel tasemel, et neid tervikuna lugeda. Aga mind huvitas ja selle artikli juurde oli pandud kvaliteedimärk, et see on suurepärane artikkel.

Württembergi kuningriik tekkis Napoleoni sõdade ajal, aga sellest väiksem teise valitsejatiitliga Württembergi riik oli olemas juba varem. Varem kirjutati maa nime küll natuke teist moodi, ma ei saanud aru, kas hääldus oli ka teine või mitte. Mõtlesin, et häälduse ajalugu saab uurida muuhulgas riimilise ja rütmilise luule abil, kui ka tollest ajast pole lindistusi. Riigi vanemat osa nimetati Vana-Württembergiks ja uuemat Uus-Württembergiks. Riigis räägiti mitmeid erinevaid murdeid. Olin varem mõelnud, et kui Lutheri piiblitõlge olevat mõjutanud tugevalt saksa keele arengut, siis kui palju see mõjutas katoliiklikke sakslasi. Selles vikipeediaartiklis öeldigi, et Württembergi luterlaste ja katoliiklaste keel oli erinev. Koolis olen õppinud, et aastal 1555 Augsburgi usurahuga kehtestati Saksamaal põhimõte "kelle maa, selle usk". Nüüd lugesin vikipeediast, et 19. sajandiks oli tolles Saksamaa osas kujunenud olukord, kus ühes riigis oli valitsejadünastia katoliiklik ja rahvas protestantlik, teises valitsejad protestantlikud ja rahvas katoliiklik.

Württembergi sõjavägi läks Napoleoniga Venemaa sõjakäigule kaasa. Aga umbes viieteist tuhandest sõdurist pöördus koju tagasi vaid umbes sada. Pärast Teist maailmasõda nuheldi Saksamaaga koostööd teinuid nii Nõukogude Liidus, Prantsusmaal kui ka Itaalias. Kuigi Saksamaaga koostööd olid teinud ka tulevased võitjad Molotovi-Ribbentropi pakti ja Müncheni lepingut sõlmides. Pärast Napoleoni sõdu tehti Euroopa piirid Viini kongressil ümber, aga Napoleoni ajal kasvanud Württembergi piirid jäid puutumata.

Juttu oli teistestki revolutsioonidest ja sõdadest. Aastal 1864 sõdisid Austria ja Preisimaa koos Taani vastu, aga aastal 1866 juba omavahel. Preisi-Austria sõjas sõdis Austria poolel ka Württemberg. Aga juba 1870-1871 sõdis ta Preisimaaga samal poolel Prantsusmaa vastu. Eestis on levinud nimekuju Preisi-Prantsuse sõda, aga selles osales rohkem Saksa riike ja vähemalt Württembergi ajaloos on kirjutatud Saksa-Prantsuse sõda. Praegu on levinud Napoleon I aja kohta nimekuju Napoleoni sõjad, Nõukogude aegsest raamatust mäletan nime Koalitsioonisõjad. Ka selles artiklis kasutati seda nimetust, mis on ju asja rohkem Saksamaa kui Prantsusmaa poolelt vaatamine.

Aastal 1871 Saksamaa ühines keisririigiks ja selle osaks sai ka Württemberg, aga tema kuningas säilis Esimese maailmasõja lõpuni. Saksamaa ühinemine oli järk-järguline, mitu aastat olid käibel uus Saksa keisririigi raha ja vana Württembergi raha paralleelselt. Württembergi riigikorra kohta kirjutati, et see oli muust Saksmaast demokraatlikum. Linnastumine ja tööstuslik pööre edenesid Saksmaa keskmisest aeglasemalt. Mõtlesin, et tänapäeval näidatakse riikide majanduses põllumajanduse osa vähenenuna, võrreldes erinevate aegade inimeste tegevusalade osakaalu, aga teine võimalus oleks võrrelda haritava maa pindala. Württembergi tööstuse kohta jäi meelde, et see vedas välja klavereid. Kultuuri kohta öeldi, et silmapaistvaid kirjanikke oli seal vähe, aga varasemal perioodil enne kuningriigi teket oli Württembergiga seotud olnud Schiller. Mäletan, et kooliprogrammis oli Schilleri näidend tegevuskohaga Šveitsis, Württemberg ei ole sealt väga kaugel. Šveitsi tuntakse mägede järgi ja ka Berg tähendab saksa keeles mäge.

Minu kirjas võib olla vigu nagu alati, sest lugesin sõnaraamatuta ja kirja kirjutades abivahendeid ei kasutanud. Viimane ülikooli ajalooõppejõud, kellega ma rääkisin, leidis, et peast kirjutamisel on plusse ja miinuseid, eelis on teksti kompaktsus.

Hääldus ja sõnavara

Meenutasime ühe maja pööningul läänemeresoomlaste ajalugu. Nende hulka olid kuulunud eestlased ja neist lõuna poole jäänud rahvad, neile rahvastele surusid teised rahvad peale. Ühe soomeugri rahva asualad paiknesid üksteise suhtes diagonaalis. Olime ühe hoone koridoris ja mõtlesime, kui suur maailm on. Praegu tuttav maailm lõppes koridori uksega, aga pidasin tõenäoliseks, et varsti avastatakse, et uksest saab läbi minna.

*
Kasekamp rääkis üliõpilaste inglise keele oskusest. Ta ütles, et lisaks tõlkimisele on vaja ka hääldust osata, muidu jääb halb tunne. Tal oli üliõpilaste tehtud hääldusvigade pärast halb tunne veel ka siis, kui loeng oli läbi ja ta oli koduteel. Ta ütles, et mõned küll ei hääldagi, vaid tõlgivad omaette. Seda öeldes vaatas ta minu otsa. Algamas oli inglise keele tund. Istusin keskmise rea viimasesse pinki, aga samal ajal istus sinna ka üks teine poiss. Ütlesin, et need pingid on kahele inimesele kitsad. Läksin uksepoolse rea esimesse laiemasse pinki Sandri kõrvale. Tundi andis üks naisõpetaja. Ta rääkis inglise keele eripäradest ja kuidas vahel tuleb sõnu tõlkida ebatavalisema vastega. Tahtsin neid näiteid üles kirjutada, aga ei jõudnud nii kiiresti, osad jäid vahele. Oli oodata, et ta võib anda need samad küsimused varsti tuleval eksamil. Mul oli praegu selline pastakas, millega läks kirjutamine aeglaemalt, joont tuli üle teha. See oleks võinud takistuseks saada ka eksamil. Sander jõudis kiiremini kirjutada kui mina. Kõrvalauditooriumist tuli teine naisõppejõud ütlema meie õppejõule, et ta räägib liiga valju häälega, hääl segab teise auditooriumi loengut. Meie õppejõud ütles midagi üliõpilastele, et nii need asjad käivad. Tahvli ette läksid Merko ja tema pinginaaber. Nad kustutasid ühe õpetaja kirjutatud asja ära ja kirjutasid enda variandi asemele. Ma polnud veel eelmist varianti näinud, sest õpetaja oli sellel ees seisnud. Mõtlesin, et Merko ja Andres olid nii minu klassikaaslased kui ka kursusekaaslased. Merko ja tema pinginaaber käivitasid video, kus liikus statistika umbes sada aastat varasema aja kohta. Jälle ei jõudnud ma kõike üles kirjutada. Mõtlesin, et see on selline loeng, kus kõike üles kirjutada pole vajagi.

Keda karta

Ajalehes kirjutati jälle, kuidas inimesed kardavad, kui psüühikahäiretega inimesed nende linnaosades elavad. Ma kardan hoopis koeri. Mind pole koer kunagi hammustanud, aga nad on minu peale haukunud. Psüühikahäiretega inimesed haukunud ei ole. Mul on psüühikahäired, aga oma trepikojas ma ei tea kedagi, kes mind kardaks. Keegi oli öelnud, et psüühikahäiretega inimesed on ettearvamatud. Ma ei ole ettearvamatu, ma olen kirjutanud blogi nii aastal 2005, 2006, 2007, 2008, 2009 kui ka kõigil järgmistel kuni praeguseni välja.

Elektrikatkestus

Kõndisin mööda Fortuuna tänavat Annelinna suunas. Kõnniteest paremal seisis ilus tüdruk. Aga kauem ei saanud teda vaadata, sest eespool märkasin isa ja ema vastu tulemas. Kui ma neile lähemale jõudsin, siis nägin, et need ei ole siiski nemad.

*
Teatati, et tuleb mitmepäevane elektrikatkestus. Mõtlesin, kuidas ma siis õhtuti lugeda saan. Laualambi saab küll põlema panna, aga laualamp ilma laelambita ei ole silmadele kasulik. Lähen selleks ajaks Peedu kirjanike suvilasse. Seal lähen esimest korda sealsesse sauna.

Kodune mängupäev

Eile mängisime ühe lapsega malet. Ühes mängus pöörasin laua ümber ja ta realiseeris paremuse võiduks. Oma isa võitis ta ka võrdsetel tingimustel. Laenasin neile ühe maleõpiku.

Programm Maakeraga

Mulle näidati arvutis liikuvat Maakera pilti. Jäin ruumi üksi ja püüdsin aru saada, mida selle pildiga teha saab. Need, mis pildil liikusid, olid vist pilved. Pilvede all oli maapind, millest tuli vist joonistada kaart. Proovisin erinevaid arvuti käske. Teises ruumis hakati karjuma. Öeldi, et ma tõmbasin arvutisse tasulise programmi ja võtsin selle uuesti maha. Seda seletati sellega, et ma ei tunne ingliskeelsete sõnade tähendusi ja ei hakkagi tundma.

*
Läksin raamatupoodi. Otsisin, kus oli ajakirjade riiul. Selle asukoht oli muutunud.

*
Olin ühes ruumis. Oli vaja jõuda ühelt mööbliesemelt teisele, aga seda oli raske teostada. Siis lahendasin asja nii, et heitsin juba esimese mööblieseme alguses kõhuli ja roomates jõudsin pärale.

Loomapiltidega kaustikud

Kassipildiga kaustik on uus, hobuste pildiga aastaid vana. Hobuste pildiga kaustikusse olen kirjutanud malehobuste käike, kassi pildiga kaustikusse ajaloost. Ühele kaanele on kirjutatud inglise keeles "Hobused", teisele "Kodu on seal, kus kass on."

Määriv ümbrik

Tahtsin uurida ühte vanaaegset autorit. Ta oli saatnud meile kirju ja mõtlesin neid lugeda. Võtsin kätte ümbrikute paki ja selle pealt kõige pealmise ümbriku. Ütlesin, et see ümbrik tegi käed mustaks. Isa arvas, et on vastupidi - mina võtsin mustade kätega ümbrikud kätte. Mina seletasin, et ikka ümbrik on määriv, ühe ümbriku on kirjutaja saatnud pühade puhul ja seetõttu ümbrikut pintsliga värvinud.

*
Oli uusaastaöö. Varem olin kartnud paugutamise ajal õue minna, aga täna olin õues. Mõtlesin, et venelastel on olnud kombeks lasta rakette Moskva aja järgi, võibolla peaks täna ise ka laskma ühe raketi Moskva aja järgi keskööl. Kui Eesti läheb Moskva ajale tagasi, ei tea, kas siis jääb paugutamise kellaaegasid vähemaks.

*
Ühes kohas toimus ürituste sari. Iga kord enne kohale minekut tuli enne ühel võrguleheküljel registreeruda. Aga nüüd oli seda võrgulehekülge muudetud ja ma ei osanud enam registreeruda. Mulle õpetati, kuidas seda teha. Mõtlesin, et vennad on mind sageli arvuti küsimustes õpetanud, ei tea, kust nemad neid asju teada saavad. Neile õpetavad nähtavasti töökaaslased, aga minul töökaaslasi ei ole.

Reportaaž akna tagant ja majast

Päike paistab, taevas on sinine. Taevas lendavad kajakad. Mööda sõidab punase-valgekirju buss. Puud ei ole veel lehte läinud, aga küljes on eelmise aasta lehti. Puud on suuremaks kasvanud ja üle jõe ei näe enam nii hästi kui ülikooli ajal. Uduselt paistab siiski koolimaja, kus ma lapsena kontserdil käisin ja kus üks kursseõde õppis. Naaberkorterist hakkas kostma inimese häält, kui see just hallutsinatsioon ei ole. Sõnad ei ole eristatavad. Kirjutuslaual on arvuti, taskuarvuti ja kolme keele sõnaraamatud. Kas radiaator või ventilaator sahiseb. Laualamp on kustus, aga põleb pikendusjuhtme lüliti lamp. Akna taga kase oksale lendas tihase sarnane lind, aga selgelt ei näe. Üle naabermaja päikesepaistes seina libiseb lendava kajaka vari, aga kajakat ennast ei pane tähele. Naaberkorterist kostaks nagu köhimist. Nüüd kolinat, nagu oleks midagi kukkunud. Teisest toast kostab kardina eest tõmbamise hääl. Süda hakkas valutama. Nüüd südame asemel pea. Nüüd jälle süda. Nüüd käsi. Ei saa aru, kas kostab koera või inimese häält. Tajutavaks muutub automürin, kuigi autod pidid sellel tänaval sõitma ka varem. Nüüd läheb tähelepanu jälle radiaatori või ventilaatori sahinale. Kuskil nagu keerataks kraani. Käe peal on tunda nõela torget. Nüüd jala peal. Nüüd sõrme otsas. Üks auto müriseb teistest valjemini. Ühes suunas sõidab valge auto, teises sinine. Nüüd esimeses suunas must ja hall.

Ootamatud käigud

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. c3 Rf6 4. d4 ed 5. e5 Rd5 6. cd Ob4+ 7. Od2 Le7 8. Rc3 Oc3 9. bc 0-0 10. Oc4 Rb6 11. Od3 d6 12. Le2 Og4 13. Le4 f5 14. ef Le4 15. Oe4 Vae8 16. Rg5 d5 17. f7+ Vf7 18. Rf7 Kf7 19. f3 Oh5 20. 0-0 de 21. fe+ Kg8 22. e5 Of7 23. a3 Rc4 24. Of4 Od5 25. Vfb1 b6 26. Vb5 Oe4 27. d5 Re5 28. Ve1 Rd6 29. Vb4 Rd3 30. Vee4 Rb4 31. Ve8+ Re8 32. ab Kf7 33. Kf2 Ke7 34. Ke3 Kd7 35. Oe5 c6 36. Kd4 cd 37. Kd5 g6 38. b5 Rc7+ 39. Oc7 Kc7 40. c4 Kd7 41. g4 g5 42. Ke5 Ke7 43. Kf5 Kd6 44. Kg5 Kc5 45. Kh6 Kc4 46. Kh7 Kb5 47. g5 a5 48. g6 a4 49. g7 a3 1:0. Valge mõtles 20 ja must 14 minutit.

Targad hinnangud

Avan feisbuki. Esimene postitus, mida ma näen, ütleb: "Kao minema, sa pole salliv." Vastan: "Sinust olen ma vähemalt sallivam." Mulle vastatakse: "Ei, sest sallimatuse sallimatus ei ole sallimatus." Küsin: "Keda ma ei salli?" Öeldakse: "Vaata, kes su sõbrad on. Ütle mulle, kes on su sõber ja ma ütlen, kes oled sa ise." Vastan: "Sõpru pole mul siin ühtegi, sest tavaliselt saan ma null laiki. Aga programm nimetab sind ka sõbraks." Sel hetkel ekraanil näha olev sõprade koguarv väheneb kahe võrra. Hakkan lugema ajalehte. Leian enda raamatu arvustuse. Arvustaja ütleb: "Ma olen ju öelnud, et see grafomaan peab trükimustast eemale hoidma. Oleks ta vähemalt grafomaan, tal on raamatute arv ka väike. Kes on sellises vanuses nii vähe raamatuid avaldanud, see otsigu endale võimetekohasem töö või ärgu töötagu üldse. Keda ei osteta ega arvustata, sellel pole mõtet kirjutada. See on viimane kord kui ma teda arvustan, ja kahetsen, et hakkasin üldse käsi määrima. Ega see täispika arvustuse mõõtu välja ei annagi." Saadan kirja ajaloolisti: "Nagu tänasest ajalehest lugeda võib, ei ole ma mingi kirjanik, seega olen siiski ajaloolane." Vastatakse: "Selles listis ei või endast kirjutada. See vastus ei tule enam listi kaudu, sest kõrvaldasin teid listist."

Tundkokkutulek

Olin ühes kohas. Oli vaja kirjutada nimesid. Ma ei teadnud, kas möödunud sajandite nimesid on õige kirjutada suure või väikse algustähega. Mõtlesin, et luterlikke nimesid võib kirjutada eestipäraselt, sest Eesti on luterlik maa ja need nimed on eestipärastatud.

*
Olime ühes saalis. Akna all istusid poisid, kes kommenteerisid saali arhitektuuri. Ütlesin neile, et see on suur saal, siin saaks maleturniiri korraldada. Mulle tuli meelde, et on juba korraldatud. Üks poiss ütles, et siin on nupud kogu aeg olemas. Vastasin, et ei, turniiri jaoks tuuakse neid kahe kasti ja autoga kaugemalt. Poiss tõusis püsti ja hakkas kiirel tempol rääkima, kui mõttetu mäng male on.

*
Ühes klassiruumis toimus klassikokkutulek. See oli kestnud juba mitu tundi, aga rahvas alles kogunes. Kohale võis tulla inimesi, keda nähes oleks nägu teist värvi läinud. Tahtsin koju minna, aga sööma polnud veel hakatud. Otsisin kohta, kuhu lähenevas tunnis istuda. Ühe tüdrukuga olin hiljuti kokku puutunud, tema kõrval ma istuda ei tahtnud, muidu oleks võidud arvata, et ma tunnen tema vastu erilist huvi. Kristeri kõrval ma ka istuda ei tahtnud. Ma ei leidnud ühtegi inimest, kelle kõrval ma oleks istuda tahtnud. Mõtlesin, et istun maha kõige viimasena kõige halvemale üle jäävale kohale, siis ma olen kõige viisakam. Esialgu hakkasin kohver käes wc poole kõndima. Aga sinna ma ei jõudnud, sest kell käis just tundi ja pöörasin ringi. Nüüd oli selge, millise poisi kõrvale ma istun. Enne selle kohani jõudmist lükkasin kohvri enda ees. See läks poisile kogemata vastu pead. Poisilt küsiti, kas ta sai väga kõvasti haiget. Poiss vastas jah. Vabandasin ennast sellega, et mul on halb nägemine ja mul olid juba varem kohmakad liigutused. Istusin tema kõrvale maha. Ta ütles, et kõige halvem, mis tulla võib, on vist muhk. Kui peapõrutus tuleb, siis on juba väga halvasti. Tal oli laual paber Mehhiko ajaloo kohta. Vaatasin seda. Poiss küsis, kas ma tean Mehhiko presidentide nimesid. Ütlesin, et ühe presidendi nimi oli vist Juarez. Mõtlesin, et võiks lisada, et ta valitses vist 19. sajandil. Poiss pidas minu teadmisi suureks ja küsis, kas ma tean kõigi Mehhiko presidentide valitsemise järjekorda. Vastasin, et ei tea.

Õhuke raamat

Trükikojast tuli uus raamat. Sellesse oli üks parandus tehtud minu jutu põhjal, vaatasin, kas minu nimi on nimeregistris sees. Ei olnud. Raamatu kõik lehed ei avanenud, need tuli alles lahti lõigata. Vanemad ütlesid, et see minu öeldud koht pandi kogemata raamatusse vigaselt. Vaatasin, kas vastaval leheküljel on minu nimi. Seal ka ei olnud, aga see öeldud koht oli lisaks kirjutatud loetamatu käekirjaga, sealt ei saanud lugeda ei õigesti ega valesti. Lõikasin raamatu lehti lahti. Ütlesin, et mul ei tule lõikamine välja, lehed lähevad kõveraks. Isa hakkas ise lõikama, tal õnnestus paremini. Mina olin lõiganud noaga, aga isa lõikas kääridega lehtedel ribad küljest. Ütlesin, et ah nii tuleb lõigata. See raamat oli väga õhuke. Autor oli Jung ja ta kirjutas raamatus, et ärge avaldage liiga palju teoseid, see lahjendab loomingut. Mina olin kirjutanud võrgus palju. Aga mul oli see võimalus, Jungi ajal veel võrku ei olnud. Ütlesin, et Jung küll kutsus üles mitte liiga palju teoseid avaldama, aga hiljem avaldas ta neid väga palju ja väga paksusid. Isa vastas, et siin ei ole vastuolu, kui algul püiab kirjutada vähe ja pärast palju, siis need mõlemad näitavad korralikkust. Olin ise seda sama mõelnud, aga ei hakanud ütlema.

Raamatunäitus

Aastavahetusel paluti feisbukis pildistada aasta jooksul koju tulnud raamatuid. Tegin foto osadest sellistest raamatutest. Nüüd näitan seda ka blogilugejatele.

Piiriveekogu

Ükskord oli saabunud Nõukogude võim. Olin enne seda jõudnud põgeneda kanali äärde ja oleksin pääsenud vabasse maailma üle kanali ujudes, aga selleks ei olnud enam aega, sest vaenlaste saabumiseni oli jäänud ainult viis minutit, selle ajaga poleks ma kanalit ületada jõudnud. Teine kord saabus Nõukogude võim teist korda. Nüüd oleksin üle kanali ujuda jõudnud, sest vaenlaste saabumiseni oli tervelt pool tundi. Aga otsustasin, et kui ma esimene kord ei ujunud, siis ei uju ka teisel korral. Kui olla kanali ühel küljel, siis tuli ujuda teisele küljele, kui oleks teisel küljel olnud, oleks tulnud ujuda vastupidises suunas. Bussijaama lähedal oli kanaleid kaks tükki, need paiknesid üksteisega ristisuunas.

Äärmusluse tunnused

Lugesin eilsest "Eesti Päevalehest" oma õppejõu Kasekampi artiklit, milles ta pidas EKRE-t äärmuslikuks parteiks. Mulle ka ei meeldi, kui EKRE teeb vägivallaga ähvardamise sarnaseid avaldusi. Aga artiklis loetletud äärmusluse tunnused tundusid kahtlasemad. Jäi meelde, et nende hulka kuuluvad Euroopa Liidu kritiseerimine, juhikultus ja rahvahääletuste pooldamine.

Kui millegi kritiseerimine on äärmuslus, siis äärmusluse vastand või teine äärmus on tsensuur. Kas tingimusteta Euroopa Liitu kuulumist peab toetama ainult Eestis, kogu Euroopas või kõigis maailma riikides?

Juhikultust ja rahvahääletuste pooldamist võiks pidada kaheks vastandlikuks äärmuseks, aga artikli järgi on need ühe ja sama äärmuse tunnused. Juhi ettepanekud võidakse ju rahvahääletusel maha hääletada, nagu viimasel Eesti rahvahääletusel kiideti heaks Euroopa Liitu astumine, kuigi selle vastaste protsent oli suurem kui parlamendis või valitsuses.

Vähemalt minu ajal viis Kasekamp ülikooliloenguid läbi seminari vormis, kus kõik said sõna. Kas üliõpilaste rumala jutu kuulamine tekitaski rahva arvamuse suhtes tüdimuse?

Õppimisest ja puhkusest

Läksin maletrenni. Ütlesin treenerile, et male on mõtlemise mudel, kui ma malemängu poleks õppinud, siis ei mõtleks ma võibolla üldse. Treener vastas, et tal tuli sama mõte. Üks poiss küsis mult, millal mul puhkus on. Vastasin, et mul on puhkepäevad, pikka puhkust mul ei ole. Mulle meenus, et jõulude ajal, kui olin just ühe raamatukäsikirja valmis saanud, puhkasin natuke pikemalt. Aga ma ei mäletanud, kas see oli eelmine või üle-eelmine aasta.

Samaaegsed tööd

Lohistasin mööda tänavat kuuske. Tühermaal tegin puudevirna juures peatuse. Aga otsustasin, et sellesse virna ma oma puud ei jäta, vaid viin kanali taha. Puud uuesti kätte võtma hakates mõtlesin, kumb puu oli minu oma. Tundsin enda oma ära selle järgi, et ma olin lohistanud kuuske, mitte kaske. Läksin ühe võõra mehega koos. Käisime kanali taga ära, aga sinna ma puud ei jätnud. Tulime jälle kanali tagant ära ja üle autotee tagasi. Mõtlesin, et nüüd ma jätan ju puu ikkagi siiapoole kanalit.

*
Mulle taheti uut tööülesannet anda, aga eelmine ei olnud valmis. Oleksin pidanud hakkama erinevaid tööülesandeid samaaegselt täitma. Seda ma ei pidanud heaks, sest nii võis juhtuda, et ma ei ela nii kaua, kuni töötasu kätte saab. Ütlesin Jagomäele, et kui ma aeglasemalt töötan, siis on töötasu ja töövõimetoetus mõlemad väiksemad. Olin köögis laua ja akna vahel. Tahtsin köögist väljuda, aga mõlemal laua küljel olid inimesed ees. Seetõttu läksin üle laua. Ma ei olnud päris ärkvel. Sellises seisundis sain küll liigutada, aga väga aeglaselt. Öeldi, et sellised ootamatud reaktsioonid tulevad neuroloogiateadusele kasuks.

Esimesed saladused

Tühjade vihikute sahtlis on uusi vihikuid. Võtan ühe neist salajaste asjade vihikuks. Valin kirjutamiseks kõige ilusama pastaka ja panen esimesele leheküljele pealkirjaks: "Saladus nr. 1". Kirjutan pealkirja alla, et selle vihiku asukohta ei tohi keegi teada. Väljaarvatud need, kes on saladuse kaasteadjad. Aga nad ei tohi sellest kellelegi rääkida. Kes on saladuse kaasteadjad, võivad teha endale samasuguseid vihikuid. Ka nende asukohta ei tohi keegi peale kaasteadjate teada. Saladuse alla kirjutan: "Saladuse lõpp". Sellele leheküljele mahub kirjutama veel pealkirja "Järjejutt" alla. Kirjutan, et seitsme maa ja mere taga asub salajane riik. Kõik selle elanikud on nähtamatud. Teiste jaoks ei ole oluline, et nad nähtamatud on, sest keegi pole veel sellele maale jõudnud. Aga maa elanikud on ka üksteise jaoks nähtamatud. Igaüks näeb ainult ennast. Kui keegi tahab teiste jaoks nähtavaks muutuda, peab ta sööma ühtedest võlumarjadest tehtud moosi. Siis on ta nii kaua nähtav, kuni ta on moosi ära seedinud. Kui keegi tahab minna üle autotee, sööb ta enne seda moosi, et auto talle otsa ei sõidaks. Aga üle autotee minnakse harva, sest tavaliselt ollakse toas või oma õuel. Kirjutan selle alla: "Järgneb" ja peidan vihiku ära.

Valitud kaader

Käisin juuksuris. Varem olen öelnud, et kõrva peale juukseid alles jäetaks, kuigi öeldust pole alati kinni peetud, aga täna ütlesin, et kõrvad välja lõigataks. Pärast seda proovisin fotot teha. Ideaalset klõpsu ei saanud, aga valitud pildil on vähemalt nägu üleni peal.

Saalivahetus

Olime ühe maja ühte ruumi peitu läinud. Selles ruumis oli palju raamatuid, neid oli kahte tüüpi. Aga jälitajad tulid ka sellesse ruumi. Põgenesime sellest ruumist ühte seintevahelisse käiku, kus pidasime tõenäoliseks, et meid ei leita. Aga jälitajad hakkasid ka sinna tulema, seetõttu põgenesime edasi. Läksin teatrisaali ja vaatasin seal etendust. Kuni publikul paluti teise saali ümber kolida. Hakkasin oma asju kokku korjama. Nägin, et minu lähedal istunud tüdrukul on kolm särki, mis tunduvad olevat minu omad. Küsisin talt, kelle omad need on, ma mäletan, et mul on sellise mustriga särgid. Aga kuna tegemist oli pikka kasvu tüdrukuga, siis ta oli võibolla lihtsalt endale samasugused ostnud.

*
Valisin endale raamatukogu kataloogist raamatuid. Mõtlesin teine kord tagasi tulla. Itaalia fašismi kohta olid mul läbi loetud juba vist kõik raamatukogus leiduvad raamatud, aga minu uurimisteemaga seoses pakkusid huvi ka raamatud Saksa natside kohta.

Kaks õiguskantslerit

Sõitsime bussiga mööda maanteed. Minu kõrval istus mees, kes oli just saanud õiguskantsleriks. Ta ütles, et hakkab tõlgendama asju lähtudes rahvusvahelisest tavaõigusest. Vastasin, et mina hakkan variõiguskantsleriks ja minu arvates tuleb tõlgendada lähtudes Eesti seadustest. Buss jõudis Tartu piiridesse. Väljusin koos kahe klassikaaslasega, kuigi minu tänav oli veel kaugel.

Konsultatsioonipartii

1. d4 Rf6 2. Rf3 d5 3. Rc3 Og4 4. h3 Of3 5. gf e6 6. Og5 Rbd7 7. e4 Oe7 8. e5 Rg8 9. Oe7 Re7 10. Od3 c6 11. Ld2 Lb6 12. Oe2 Rf5 13. 0-0-0 0-0-0 14. Vhg1 g6 15. Ra4 Lc7 16. Kb1 Kb8 17. f4 c5 18. dc Rc5 19. Rc5 Lc5 20. Og4 Re7 21. Ld4 Lb5 22. Vd3 Rc6 23. Le3 Ra5 24. Vd4 Rc4 25. Lc3 Vc8 26. Lb3 Lc5 27. c3 Vc6 28. Lc2 Vb6 29. b4 Ra3+ 30. Kc1 Vb4 31. Ld3 Vb1+ (Valge alistus.) 32. Lb1 Lc3+ 33. Kd1 Ld4+ 34. Ke1 Rb1 35. h4 Vc8 36. h5 Vc1+ 37. Ke2 Le4++

Linnupesa

Kõrge puu ladvas on suur linnupesa. Jõudsin pildistada enne kui lehed seda varjama hakkavad.

Mälestusi vanaonust

Ajaloolistides teatati arheoloog Tanel Moora surmast. Vastasin enda asutatud listis:

Tanel Moora oli minu vanaonu. Olen käinud tema suvilas Võrtsjärve ääres. Tal oli seal jahikoer, kellega ta käis jahil. Käisin selle koeraga jalutamas. Tanel ütles, et toidab koera keedetud kapsastega, et koer paksuks ei läheks. Enda kohta ütles ta, et tema sööb halvaad ainult siis, kui ta käib mägedes, sest ka halvaa teeb paksuks. Alkoholiga ta pikka aega nii ettevaatlik ei olnud. Aga kui lõpuks arst soovitas tal selle tarvitamine maha jätta, siis ta jättis päevapealt.

Taneli suvila raamaturiiulist leidsin laste arheoloogiaraamatu, millest oli kooli ajalootunnis juttu olnud. Pealkiri oli vist "Taevalindlased ja kirveslased".

Olen kuulanud makilinti, millel minu isa on Tanelit intervjueerinud. Sellelt lindilt olen varem viidanud kohale, nagu oleks vene keel tekkinud kirikuslaavi keelest. Vikipeedia pidas vist kirikuslaavi keelele sarnasemaks bulgaaria keelt. Sellel lindil võrdles Tanel veel ennast ja oma arheoloogist isa. Ta leidis, et kuigi tema isa on kuulsam, teab ta ise juba arheoloogiast rohkem, sest aeg on edasi läinud. Üks lõik oli seal, kus Tanel kritiseeris kirjanik Jaan Kaplinskit, et see räägib ühte pidi ja teist pidi, olgu selge jutt. Samuti kritiseeris ta saatejuhte, kes saadetes improviseerivad, Taneli arvates tuleb saade ette valmistada. Ta ei mõistnud inimesi, kes endale tööd ei leia.

Ühel korral kohtusin Taneliga Tartu Lossi tänava õppehoones Harri Moora mälestuspäeval. Seal esitati auditooriumile küsimus, kas ajaloolased ei peaks rohkem poliitika teemal sõna võtma. Tanel arvas, et ei pea, ajaloolasel on seisukoha võtmiseks vajalik ajaline distants.

Kuigi Tanel ei elanud Tartus, hoolitses ta Tartus asuvate sugulaste haudade eest. Olen temaga kohtunud erinevatel Tartus toimunud matustel, sealhulgas tema naise matustel. Tol päeval rääkisin tema rahuvalvajast pojaga ka siin listis jutuks olnud artiklist, milles mainiti, mis aastaks loodetakse Sri Lanka miinidest puhastada. Rahuvalvaja arvas, et see on optimistlik ennustus, tegelikult võivat asi olla hullem.

Ühtedel matustel kuulsin, et Tanel rääkis minu vennale, kuidas ajaloolasel peavad olema laialdased teadmised, peab tundma ka Poola ajalugu. Ütlesin vahele, et ma loen praegu Poola ajalugu. Tanel hakkas millegipärast naerma. Tollest raamatust olen listis kirjutanud.

Tanel osales kunagi raadio mälumängu saates ja arvas ka hiljem, et tal on oma peres kõige parem mälu. Aga ka minu vanaema, kes oli tema õde, kiitis oma mälu. Vanaema töötas kooliõpetajana, aga enda kohta ütles, et ta on eluaeg maha kirjutanud, sest tal jäävad asjad silmade ette. Ta nägi iga häälikut erineva värvina ja pärast tema surma on tema ajalugu ja psühholoogiat õppinud väimees ja ajalugu õppinud tütar rääkinud, et tegid eksperimendiga kindlaks, et vanaema näeb samu häälikuid erinevatel päevadel ühe ja sama värvina. Ta polevat aru saanud, et kõik inimesed ei näe. Mul vanaema järeltulijana on mõned mäluliigid üsna head. Kuigi ma ei tunne nägusid ära, olen lugenud jõuluvanale luuletusi niiviisi, et palun ruumisviibijatel öelda märksõna ja siis loen selle märksõnaga peast luuletuse.

Loenguvideo

Vaatasin üks päev listidesse tulnud kirja peale Pärtel Piirimäe inauguratsiooniloengut aadressilt https://www.uttv.ee/naita?id=28305 .

Piirimäe sai mõtteloo professoriks. (Algul hakati vist Eesti mõtteloo professori ametikohta ette valmistama, aga lõpuks otsustati lihtsalt mõtteloo professori kasuks, kes peab tegelema nii Eesti kui ka Euroopa mõttelooga.)

Olen mõelnud, et kool võib mõne asjaga mõtlemisvõimet ka vähendada. Meie koolis mõõdeti kahel korral õpilaste lugemiskiirust, millest oli vast rohkem kahju kui kasu, sest see tekitas mulje, et kiirem lugemine on parem. Eriti kui samal ajal toimusid kehalise kasvatuse tunnid, kus öeldi otsesemalt, et kiirem jooksja saab parema hinde. Aga kiirem lugemine tähendab ka konkreetse lugeja kohta vähem mõtteid. Maletrennis anti kasulikumaid soovitusi: ära kiirusta, kasuta kogu mõtlemisaeg ära; kui käik on välja valitud, siis enne sooritamist kontrolli üle. Aga ka: kui mõtlemisaega on vähem, tuleb kiiremini mängida.

"Eesti mõtteloo" sarja olen koostanud maletaja Paul Kerese raamatu. Nagu on kirjutanud male maailmameister Kasparov, saab malemängu mõtlemise mudelina kasutada ka kõigil teistel aladel.

Piirimäe loengu teema oli vabadus ja orjus Eesti mõtteloos. Mõtlesin, et pärisorjuse ajal oli mõni õigus suurem kui praegu. Rahvalaule ja muinasjutte võis nii täpselt kuuldud kujul edasi anda kui ka natuke muuta. Praegu igat kuuldud lugu täpselt edasi anda ei või, selle asemel on ettevaatlikum kirjutada arvustus. Ülikoolis õpetatakse täpset viitamist, mille tulemusel üliõpilane keskendub viidetele ja võib kirjutada referatiivsema töö kui keskkoolis arutleva kirjandina või algkoolis jutustava kirjandina, mida vähemalt minu ajal koolis kirjutati, praegust kooliprogrammi ma nii hästi ei tunne. Mõni üliõpilane on andnud omandatud materjali edasi nagu vanasti kuuldud muinasjutte ja saab plagiaadisüüdistuse. Vahel oleks võibolla täpsem rääkida viitamisnõuete rikkumisest, sest teostes nagu "Eesti ajalugu" ei olegi viitamine kohustuslik, sellest hoolimata ei ole need plagiaadid.

Neljandas klassis ütles ajalooõpetaja kontrolltöid tagasi andes, et ärge nimetage pärisorjust orjuseks, need on erinevad asjad. Mis erinevused on, seda ta ei selgitanud. Pärtel Piirimäe rääkis oma loengus, et nende eristamise või samastamise küsimuses pole olnud üksmeelt, mõni teoreetik on ka pärisorjust orjusega samastanud. Piirimäe ise pakkus küsimustele vastates välja definitsiooni, et pärisorjuse alla mahuvad erinevad vabaduse puudumise variandid, mis erinevad Rooma õiguses kirjeldatud orjusest.

Ühe enda kasutatud mõiste kohta tunnistas Piirimäe ise, et see ei ole kõige õnnestunum, aga ta ei leidnud paremat. See on "orjuse natsionaliseerimine". Natsionaliseerimise all on varem mõeldud riigistamist, aga tema pidas silmas orjuse küsimuse rahvuslikule pinnale viimist. Ma pakuks siis sõnu 'rahvuslikustamine' ja 'etniseerimine'.

Loengus oli juttu, et mõttelugu on interdistsiplinaarne asi. Teemalistides on kordunud teemast mööda kirjutamise süüdistused, võibolla kui oleks mõtteloo list, oleks seal siis selliseid süüdistusi vähem kui ajaloolistis.

Ajalooline Ajakiri 1/2018

„Ajalooline Ajakiri“. 2018, 1 (163). Peatoimetaja Pärtel Piirimäe. 92 lehekülge.

Tundub, nagu hakkaks selle ajakirja ilmumine taas seisma jääma. See on kõige uuem ilmunud number. Peale ilmumise hilinemise on ka lehekülgede arv vähenenud. Uute numbrite ilmumata jäämise oletatav põhjus on peatoimetaja teisele tööle asumine, vahel on võimalikud ka rahalised raskused.

Numbris on kolm artiklit ja üks konverentsiülevaade. Esimeses artiklis kirjutab Anu Raudsepp Esimese maailmasõja aegsetest kirjadest. Raudsepp on mulle õpetanud ajalooõpetamise ajalugu ja ka artiklis uuritud kirjad on kooliõpetaja kirjad. Bakalaureuseõppe ajal sai mulle tuttavaks foto Esimese maailmasõja puhkemise üle juubeldavast rahvahulgast, millele fotograaf on jäädvustanud ka Hitleri rõõmsa näo. Magistriõppe ajal lugesin välismaa ajalooajakirjast, et Esimese maailmasõja puhkemise üle polnud rahva rõõm nii suur kui varem arvatud. Ka Raudsepp võrdleb tolleaegset ajalehte ja erakirja, et ajalehes kirjutatakse rahva vaimustusest, aga kirjas nurisetakse sõja üle. Karjahärma raamatust jäi meelde, et Päts lootis küll, et sõda toob kaasa midagi head, kuid et ajalehel polnudki võimalust sõda kritiseerida. Raudsepp kirjutab, et on olnud juttu ka kirjade tsenseerimisest, kuid et tema uuritud kirju pole väga tsenseeritud. Ajaloolastele võivad värskemalt loetud allikad tunduda veenvamad, aga võiks küsida, kas trükki pääsenu on alati vähem tõepärane kui käsikirjad, kui ajalehti toimetasid andekamad kirjutajad kui erakirjasaatjad, kes võibolla oskasid erinevate inimeste erinevaid suhtumisi paremini üldistada.

Artiklis on juttu ka rindele läinud kooliõpetaja lugemiseelistustest. On teada, et Tuglas oli Enno luule suhtes väga kriitiline, aga kirjasaatja kiidab Tuglase ja Enno mõlema loomingut.

Mart Kuldkepp kirjutab 1905. a. revolutsiooni ajal Põhjamaadesse sattunud Eesti vasakpoolsetest, kes jäid sinna ka hiljem elama. Mõni pagulane tuli teatavasti võimaluse avanedes Eestisse tagasi, aga oli ka selliseid, kes jäidki Skandinaaviasse ja eelistasid Eesti riigile Nõukogude võimu. Ühte vasakpoolset kutsus tema ema pärast juunipööret Eestisse tagasi, aga ta ei tulnud. Üks oletatav põhjus võiks olla, et taheti kapitalistliku korra õõnestamisega tegeleda. Aga võib näha paralleeli ka Teise maailmasõja ajal kommunismi eest põgenenutega, kes unistasid aastakümneid Eesti taasiseseisvumisest, aga selle teoks saamisel ei tulnudki tagasi. Kui ühes kohas on elu välja kujunenud, võib selle muutmine osutuda eriti vanas eas raskeks. Raamatu „Minu Ghana“ autor jäi Aafrikasse elama, sest sai seal tööpakkumise, aga kartis, et Eestis võibolla ei saaks.

Peeter Kaasik kirjutab kuulujuttudest Nõukogude Eestis. Varem on ta minu mälu järgi kirjutanud rohkem ajakirjas „Tuna“ ja ma olen esile tõstnud, et ta suhtub Nõukogude allikatesse allikakriitiliselt. Selles artiklis kirjutab ta, et ka võimust kaugemal seisvate ja selle suhtes kriitiliste inimeste jutud ei olnud tõepärased. Sellega olen varem kõige rohkem kokku puutunud Jaan Roosi päevikuid lugedes. Sorokin on kirjutanud, kuidas revolutsioonide esimeses faasis lähevad inimeste häälepaelad valla, aga diktatuuri kehtestamisel jäädakse vaikseks. Saab veel vahet teha, kas räägitakse tõtt või valet ja eksiarvamusi. Artiklis kasutatakse sõna „kuulujutt“ ja see võib tekitada mulje, et need levisid kulutulena, nagu Metsari romaanis jõuab roomlaste kuulujutujumalanna igale poole väga kiiresti. Aga ilmselt räägiti Nõukogude ajal ka kuulujutte vaikse häälega ja valitud isikutele, mis peaks tähendama, et isegi nende levimine oli takistatud. Võibolla algul usaldati kaasmaalasi rohkem.

Liisi Esse kirjutisest selgub, et korraldatakse mitmepäevaseid konverentse. Ennast nimetab kirjutaja ees- ja perekonnanime pidi konverentsi korraldajana. Ülikooli esimesel kursusel õpetatigi meile, et ennast võib kursusetöös küll mainida, aga mitte sõnaga „mina“. Aga vahel on kritiseeritud ka muus vormis enda ja oma sugulaste mainimist. Luulet on kritiseeritud vastupidi, et see võiks isiklikum olla.

Kõnelused klubis

Tõstsin klubis malelaual üksinda nuppe. Tõstsin neid kahe mängija juures istudes, aga mängu lõpetama läksin teise ruumi. Kui olin juba lõpetanud, siis üks mängija tuli mulle järele ja küsis, kas see pool võitis, kellel oli parem seis. Vastasin, et ei, mäng läks viiki, pandi esimesel real patt. Küsija ütles, et ühel poolel oli võiduseis. Rääkisime füüsilisest spordist. Ütlesin, et kehalise kasvatuse tundides sain kahtesid ja kolmesid. Tema vastas, et ta ka füüsilises spordis tugev ei ole. Mõtlesin, et kui kehalise kasvatuse tunde veel ei peetud, siis ei läinud neid asju, mida seal hindama hakati, nagu salto hüppamine, üldse vaja. Klubisse saabus ka üks minu klassivend ja hakkas selle mehega mängima. Mõtlesin, et see on tüüpiline, et kui kohal on kolm mängijat, siis kaks mängivad omavahel ja mina pean pealt vaatama. Sõin toitu ja natuke kaugemal sõid väiksed poisid. Üks väike poiss ütles mulle, et ta peseb nõud ära, aga et mina peseks oma taldriku ise. Vastasin, et ei, ma pesen tema taldriku. Ta pesigi nõud ära. Suure sügava augu põhjas olid nõud. Poiss võttis sealt ühe taldriku ja viskas augu põhja tagasi, nii et seal oleval tirinal tuli kild küljest. Küsisin poisilt, miks ta seda tegi, ja ütlesin, et ta teinekord nii ei teeks. Mõtlesin, et kokad ei ole meiega rahul, kui me kogu aeg nõusid lõhume. Küsisin, kuidas augu põhjast nõud kätte saab. Siis märkasin, et põhja saab laskuda mööda augu küljel olevaid redelipulkasid. Üks väike poiss tahtis laulda laulu "Meil aiaäärne tänavas." Enne ta küsis, kas ma olin juba sündinud, kui see luuletus kirjutati. Vastasin, et ei olnud, isegi minu isa polnud veel sündinud. Poiss ikka ei hakanud laulma, vaid tahtis, et mina midagi ette kannaksin. Hakkasin lugema sedasama luuletust. Poiss oli vist oodanud, et ma laulaks, aga ma kandsin seda ette luuletusena. Kolmanda rea viimaseks sõnaks ütlesin kogemata neljanda rea viimase sõna. Ütlesin, et juba läkski sassi. Lugesin kolmanda rea uuesti ja selle järel tuli neljas rida.

Tekkide tembeldamine

Osadele inimestele oli löödud tekile EKRE pooldajate ja osadele EKRE vastaste tempel. Minu tekil polnud kumbagi. Ütlesin, et ma pole selles vastasseisus poolt valinud. Selle peale lõi Klaus minu tekile EKRE vastaste templi. Jälg tuli küll tuhm, sest hulgale inimestele oli löödud enne mind. Püüdsin templit oma tekilt maha nühkida. Keerasin teki teist pidi, et märki näha ei oleks.

*
Hakkasin lugema tänast ajalehte. Ma ei läinud praegu oma tuppa, vaid lugesin suure toa põrandal. Vaatasin, et kolmandal leheküljel on foto, millel on mitu tüdrukut miniseelikuga. Siis märkasin, et keegi seisab minu selja taga ja võib aru saada, mis punkti ma vaatan. Seetõttu hakkasin kiiresti teiselt leheküljelt artiklit lugema. Selja taga seisnu läks edasi.

*
Jõudsin tuppa, milles pidin täna ööbima. Toas oli kahekorruseline voodi. Mina pidin magama voodi esimesel korrusel. Selle teisel korrusel pidi magama üks naine, kes ei olnud veel kohale jõudnud. Varasema kogemuse põhjal oli teada, et ta magab peaga teise voodi otsa suunas kui mina.

Naljakas õppejõud

Uus naisõppejõud hakkas läbi viima kirjalikku eksamit. Ta tahtis, et me vastaksime paljudele küsimustele ja paneks kirja oma mõtteid loengutes räägitu kohta. Kirjutasin vastuseid õppejõu antud väiksele paberitükile markeritega. Aga mõtlesin, et marker valgub laiali, õppejõud ei saa ise kirjutatust aru. Seetõttu vahetasin kirjutusvahendit ja hakkasin kirjutama peenema kollase joonega. Tuli meelde, et õppejõud oli küll soovinud, et me kirjutaks soojade värvidega, aga väljaarvatud kollasega. Seetõttu vahetasin veelkord kirjutusvahendit. Mul ei jäänud muud üle, kui hakata kirjutama ikkagi sinisega, kuigi sinine ei olnud soe värv. Paberitükk oli nii väike, et kõik vastused ei mahtunud ühele paberile ära, seetõttu kasutasin vastamiseks kahte paberitükki. Kirjutasin natuke naljakaid vastuseid. Mõtlesin, et mõtteid kirjutada on palju huvitavam eksam kui faktide mäletamise kontroll. Aga seekord võisin saada ikkagi tavalisest halvema hinde, sest olin konspekti omandamisele vähem aega kulutanud. Oma nime kirjutasin töö peale initsiaalidega. Mõtlesin, kas õppejõud oskab initsiaalid nimega kokku viia. Aga siis vaatasin, et ta oli paberit andes kirjutanud sellele ka enda nime initsiaalidega. Mõni aeg hiljem saime tagasi konspektid, mida õppejõud oli samuti läbi vaadata soovinud. Varem polnud ülikoolis vihikuid ära korjatud. Vihiku kaanele olin oma nime kirjutanud samuti initsiaalidega, aga selle järele sulgudesse lisanud täisnime. Olin kirjutanud vihikukaanele ka küsimuse õppejõule, mis ta enda nimi on. Õppejõud oli kirjutanud vastuseks: "Ei tea. Tundmatu nimega naine." Mõtlesin, et vaatan järele, kas ma olen pöördunud õppejõu poole sõnaga Sina või Teie. Selgus, et ma olin kasutanud veel väikest tähte ja kirjutanud: "Mis su enda nimi on?" Vihikusse sisse oli kirjutatud hindeid väga tihedalt. Ühe lehekülje kohta tuli mitu hinnet. Olin neid asju, mida juba varem teadsin, konspekteerinud lühemalt, ja selliste kohtade eest olin saanud halvema hinde, mis oli juba varasemast koolist tuttav asjade käik. Seni olin ülikoolis saanud ainult viisi, aga selles vihikus oli jälle kõiki hindeid nagu varasemas koolis. Vihiku alguse poole oli halbade hinnete osakaal suurem, sest õppejõud polnud veel minu olemasoluga harjunud, aga hiljem harjus ta sellega ära ja keskmine hinne tõusis. Enda meelest oli kogu vihik kirjutatud ühtlasel tasemel, aga õppejõud oli näinud suuri taseme kõikumisi, sellest tuli suur hinnete kõikumine. Viimase loengu juurde olin lisanud kolm enda tehtud fotot. Ühel fotol olid kõrkjad ja sulav lumi. Selle koha peale oli õppejõud kirjutanud kommentaari: "Ma arvasin, et tänavu aastal kevadet ei olnudki." Loengukursuse osa lõpu järele olin kirjutanud veel mõned maleasjad, neid ei olnud õppejõud hinnanud. Aga vihiku teises otsas oli teise loengukursuse konspekt ja kuigi see ei olnud selle õppejõu loengukursus, oli ta hinded pannud ka selle eest. Üks hinne oli kaks kahe miinusega. Osad hinded väljusid viie palli süsteemist. Kõige kõrgem hinne oli 17 kahe miinusega. Küsisin: "Kes see on, kes ühe asja eest paneb kahe ja teise asja eest 17 kahe miinusega?" Mõtlesin, et kui mul oleks eksamiks olnud kodus nii hästi õpitud, et ma poleks konspekti eksamile kaasa võtnud, siis mulle polekski nii palju hindeid panna saanud.

Laul hüvedest

Olin arhiivinduse päeval. Peeti ettekandeid. Mitu kuulajat tegid märkuse, et raamatud ei seostu arhiivindusega. Minu meelest seostusid, sest raamatuid kirjutati arhiivimaterjalide põhjal.

*
Istusin laua taga psühhiaatri ja ühe teise inimese vahel. Kõlas laul psühhiaatriahaigla hüvede maitsmisest. Sellise laulu ajal ei hakanud ma psühhiaatri juuresolekul liigutama. Kui laul läbi sai, siis psühhiaater ütles, et kõigi jaoks ei ole haiglas viibimine hüve, sest paljud teevad kätega ägedaid liigutusi ja võivad protseduuri tegijat lüia. Läksin püshhiaatriahaigla riidehoidu. Andsin riidehoiutöötajatele isa saadetud kommi. Mõtlesin, kuidas ma pärast kommi andmist siia teine kord tulen.

Juubeliturniir

Tänase kiirmaleturniiriga tähistati Jaan Lombi 50. sünnipäeva. Olen temaga osaliselt samal ajal ülikooli samas osakonnas õppinud ja hiljem erialaseid kirju vahetanud. Turniiril oli 14 osavõtjat, 7 vooru ja 15 minutit mõtlemisaega. Ühel kellal oli mõtlemisaega sekund vähem ja ühel sekund rohkem. Parematele kohtadele tulid:

1. Trohhalev
2. Tätte
3. Peebo
4.-6. H. Pedmanson, Jakobi, Runnel
7.-8. Lomp jt.

Nägemise halvendamine

Jõudsin teekonnal ühe naiseni. Ta tahtis pea vastu mind lamada. Kui olime seda natuke aega teinud, tõusin püsti ja ütlesin, et nüüd aitab. Kommunistid saatsid ühe inimese ukse taha pead uimaseks keerutama ja tegid mulle nägemist halvemaks muutvat protseduuri. Kui protseduur lõppes, pidin püüdma teisi inimesi otsida, et ma näeks, kui raske see halvemaks tehtud nägemisega on. Ma küsisin, kas enne peab pea uimaseks keerutama. Vastati, et ei pea, aga see palju ei muuda. Lendasin algul samas ruumis ringi ja nägin teisi samas ruumis viibivaid inimesi kauge, uduse ja äratundmatuna. Siis lendasin õuele. Seal oli vend teinud sahvri ukse lahti. Ta ütles, et lülitas kogemata voolu sisse. Vastasin, et lülitagu see siis jälle välja. Lisasin, et kui vool ei peagi sees olema. Lendasin kõrvalhoonete taga. Mõtlesin, et keegi on öelnud, et inimesel puudub lendamise kogemus, aga mul on see kogemus olemas, kui olen unenägudes lennanud. Lendasin kõrvalhoonete ette. Mõtlesin, et võibolla on otsitav kuuris. Sisenesin kuuri ja nägin selle teises otsas ühte nägu. Küsisin: "Kes seal on?" Mõtlesin, et see võib olla ka elutu objekt. Küsisin: "Kes või mis seal on?" Lähemale jõudes nägin, et ongi elutu. Ütlesin selle kohta: "Vana-Toomas, pekinägu." Lendasin jälle kuurist välja.

Jaan Tõnisson kaitses eesti keelt

Vikerraadios algas detsembris saatesarja "Eesti lugu" raames seeria Jaan Tõnissoni teemalisi saateid, mis praeguseks peaks olema lõppenud. Kuulasin raadio koduleheküljelt kõiki neid saateid ja kommenteerisin ajaloo arutelu listis. Blogis pole ma neid saateid kommenteerinud, aga et täna pole siin muust olulisest kirjutada, siis viimast saadet kommenteerin:

Ühes sarja varasemas saates oletas Ago Pajur, et Tõnisson luges ainult vanglas oleku ajal palju. Viimases saates räägib Krista Aru, et Tõnisson luges üldse palju.

Saates oli juttu sellest, kuidas Tõnisson protesteeris selle vastu, kui eestlased ei tarvita eesti keelt. Tänapäeval ei ole asi palju parem. Liitusin üks aasta kutse peale keskkonnaga linkedin, millega liitumisel esitati mulle ingliskeelseid küsimusi, aga vastasin eesti keeles. Vist kõik, kes on soovinud seal minu kontaktidega liituda, on vastanud neile küsimustele inglise keeles. Võiks veel mõelda, et ei tulda selle peale, et ingliskeelsele küsimusele saab ka eesti keeles vastata. Aga lisaks on mulle selle keskkonna kaudu saatnud Eesti asutused kutseid tööle kandideerida ja ka need kutsed on olnud inglise keeles.

Ühel korral rääkisin pagulaseestlasele, kuidas eestlased teevad ka keskkonnas feisbuk võõrkeelseid postitusi. Pagulaseestlane vähemalt ütles selle peale, et temale on selline käitumine võõras, kes eesti keelt ei räägi, see tema sõber ei ole.

Ühel korral protesteerisin Tartu kohvikus selle vastu, et menüü oli inglise keeles. Minu käitumist peeti väga ebaviisakaks. Otsisin välja keeleseaduse paragrahvi, et teenindus peab olema eesti keeles. Mulle vastati, et see oligi eesti keeles, sest ettekandja suuline jutt oli eesti keeles.