1. Ukrainas läks sõda metsikumaks.
laupäev, detsember 31, 2022
Tagasivaade aastale 2022
1. Ukrainas läks sõda metsikumaks.
Eksamite raskusaste
reede, detsember 30, 2022
Metsas puu otsas
neljapäev, detsember 29, 2022
Võitlus sulaga
Viimase hetke täiendused
kolmapäev, detsember 28, 2022
Ekraanimale aastakokkuvõte 2022
Kokkupõrked võistlustel
teisipäev, detsember 27, 2022
Maa valgem
2. Väljumise ajal näitas kraadiklaas 0 kraadi ja vähemalt osa suusatamise ajast lund sadas.
Haruldane võimalus
esmaspäev, detsember 26, 2022
Teine jõulupidu
Esialgse plaani järgi pidi teine tänavuaastane jõulupidu toimuma esimesel jõulupühal, aga see lükkus üks päev edasi, sest tallinlased jõudsid Tartusse alles täna. Üks laps palus, et täiskasvanud oma lapsepõlvest räägiks; lastelt küsiti, mis tööd nad suurena tegema hakkavad. Jagati veel kingitusi. Pärast külaliste lahkumist panime ühe kingikotist võetud küünla põlema, seda on kujutatud pildil.
Ratsu kolme etturi vastu
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5
inimene - arvuti
3. ... Rf6 4. d4 ed 5. Rd4 Re4 6. 0-0 Lf6 7. Rf3 Re5 8. Ve1 Lf5 9. Od3 d5 10. Re5 Le5 11. f3 Oc5+ 12. Oe3 Oe3+ 13. Ve3 Lb2 14. Rd2 f5 15. fe fe 16. Of1 0-0 17. Rb3 c6 18. Oe2 b6 19. Vg3 Od7 20. Og4 Og4 21. Vg4 Vf6 22. Lc1 Lc1+ 23. Vc1 Vaf8 24. Rd4 a6 25. h3 c5 26. Re2 b5 27. Vg5 Vf2 28. Rg3 Vd2 29. Rf5 g6 30. Re7+ Kg7 31. Vd5 Vff2 32. Vd2 Vd2 33. Kf1 c4 34. Rc6 e3 35. Rb4 a5 36. Rc6 a4 37. Rb4 Vf2+ 38. Kg1 Vf5 39. Ve1 Ve5 40. Ve2 c3 41. a3 Kh6 42. g4 Kg5 43. Kg2 h5 44. gh gh 45. Kg3 h4+ 46. Kf3 Vf5+ 47. Ke3 Ve5+ 48. Kd3 Ve2 49. Ke2 Kf4 50. Kf2 Ke4 51. Rc6 Kd5 52. Rb4+ Ke4 53. Rd3 Kd4 54. Kf3 Kd5 55. Kg4 Kc4 56. Kh4 Kd4 57. Kg5 Ke3 58. h4 b4 59. Rb4 Kd2 60. h5 Kc1 61. h6 Kb2 62. h7 Ka3 63. Rd3 Ka2 64. h8L a3 65. Lb8 Ka1 66. Lb3 a2 67. Lc3+ Kb1 68. Lb2++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 27 minutit 40 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 48 sekundit. Matši seis on 2,5:2,5.
Ülikooli asjaajamine
pühapäev, detsember 25, 2022
Mõtlemise aeglustumine
laupäev, detsember 24, 2022
Esimene jõulupidu
Tänasel jõulupeol nägin esimest korda tänavu venna perre sündinud kaksikuid. Varem olin näinud ekraanilt. Lugesin jõuluvanale kaks luuletust, üks oli talve ja teine kuuma suve teemaline. Sain kingiks pildil kujutatud kampsuni ja kogu perele kingiti Dante tõlge.
Esimene jõuluöö
reede, detsember 23, 2022
Paks lumi läinud
Jõulukingid malelaual
Blogid jätkavad
neljapäev, detsember 22, 2022
Eri maadel elanud
kolmapäev, detsember 21, 2022
Aeg mõtlema hakata
Vahetundides õppima
teisipäev, detsember 20, 2022
Tulemuse hõng
esmaspäev, detsember 19, 2022
Suured rahasummad
Ajalehes ja õues
Etturinõrgestuselt materjalikaotusele
3. ... Rd4 4. Rd4 ed 5. 0-0 c6 6. Od3 d6 7. c3 dc 8. dc Rf6 9. Oe3 Oe7 10. Rd2 0-0 11. Rf3 Og4 12. h3 Oh5 13. Le2 Ve8 14. Vad1 Of8 15. Of4 d5 16. e5 Rd7 17. g4 Og6 18. Og6 hg 19. c4 dc 20. Lc4 Rb6 21. Vd8 Rc4 22. Vd4 Rb6 23. Vc1 Vad8 24. Ve4 f5 25. gf gf 26. Ve2 g6 27. e6 Oe7 28. Oe5 Vd3 29. Kg2 Ved8 30. Oc7 V8d5 31. Re5 Kg7 32. Rd3 Vd3 33. Oe5+ Kg8 34. Ve3 Vd2 35. Oc3 Vd6 36. Ob4 Rd5 37. Od6 Re3+ 38. Kf3 Od6 39. fe Kf8 40. Vg1 Kg7 41. Vd1 Oe7 42. Vd7 Kf6 43. Vb7 Ke6 44. Va7 Od6 45. a4 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 12 sekundit, mustal 1 tund 27 minutit 24 sekundit. Arvuti juhib matši 2,5:1,5.
pühapäev, detsember 18, 2022
Paberid prügikastis
laupäev, detsember 17, 2022
Mitmekesisemad ringid
Tähendus kaotsis
reede, detsember 16, 2022
Õhtused lõppmängud
Lennuk margil
neljapäev, detsember 15, 2022
"Elada unenäos"
Uku Masing. „Elada unenäos. (1930–1934)“. Koostanud Hando Runnel. Toimetanud, korrektuuri lugenud ja saatesõna kirjutanud Külliki Kuusk. „Ilmamaa“, Tartu 2022. 224 lehekülge.
Nii Masingul kui ka minul on üle ühe raamatu, mille pealkirjas mainitakse unenägusid. Masingu raamatus on ka korduvalt unenägusid mainitud, samuti on minu unenäoraamatus Masingu kohta eraldi peatükk. Mina olen kirjutanud üles konkreetseid unenägusid, Masing siin raamatus ütleb, et unenäod on kaduvad. Kui vastab tõele „Akadeemia“ artiklis tehtud järeldus, et Masing oli autist, siis autistidel on tugevam see ajupoolkera, mille korral unenäod halvemini meelde jäävad. Masing on siiski kuskil mujal öelnud, et tema unenäod on nii detailsed, et isegi puulehtedel on rootsud.
Masing väljendab luuletustes samu mõtteid, mida olen lugenud tema proosaartiklitest. Ma kirjutasin keskkooli ajal naljakirjandeid, ülikooli ajal olid minu üliõpilastööd enamasti juba tõsised, aga kirjutasin iroonilisi luuletusi. Praeguseks on vast minu luuletused ka tõsisemaks muutunud. Masingul ma erinevate tekstide vahel seisukohtade vastuolusid ei märka.
Ühes proosatekstis on Masing öelnud, et tänav ei ole kahel erineval korral kõndides kunagi üks ja sama. Luuletuses ta ütleb, et kuu ei korda oma teed. Mõlemal juhul autor eitab kordumise võimalust, aga mina näen siin siiski enesekordamist. Sorokin oleks vast minuga nõus, Marek Tamm mitte, sest on siiski ka mingeid sõnastuse erinevusi.
Ükskord räägiti raadiosaates, et Masing pidas Buddhat ja Jeesust sama isiku ümbersündideks. Seega Masing vahel siiski sarnasusi märkas. Et see raadio jutt ei olnud vale, seda kinnitab üks selle luulekogu luuletus, kus Masing arutleb, kelle kõigina ta veel pattude lunastmiseks ümber peab sündima. Mõtlesin, et tõesti, ristiusu taevasse või põrgusse mineku võimalused sarnanevad budismi erinevate ümbersünnivariantidega. Minu isapoolne vanaema ei uskunud Jehoova tunnistajate juttu, et paradiisi minnes saab inimene uuesti nooreks, aga budistide ümbersündide korral peavad kõik olema algul uuesti vastsündinud.
Ühe luulekogu kohta ma kirjutasin hiljuti, et riimid ja rütm ei lase minu jaoks sisu kohatisel kurbusel mõjule pääseda. Masingul aga on peale kurbust väljendava sisu ka rütm kurb. Masingut on siiski huvitav lugeda, nagu ka minu kirjasõbral oli väga huvitav blogi, kuigi tegelikult ta väljendas seal kurbust. Masing oli teoloog ja teine teoloog Luther arvas, et rõõm on Jumalast ja kurbus kuradist, umbes sama on kirjutanud religioonipsühholoog James. James arvas siiski, et naer ei ole religioossuse tunnus. Masingu luuletustes loodusobjektid naeravad, aga selle mainimine ei pane kaasa naerma.
On väidetud, et tark inimene teab, et ta midagi ei tea. Masing korrutab pidevalt, et ta midagi ei tea ega oska. See läheb vastuollu raamatule lisatud järelsõnaga, milles Masingut kiidetakse. Masing ei võrdle ennast endast rumalamate inimeste, vaid Jumalaga. Ma olen küll ühest teisest raamatust lugenud, et Masing pidas enda keeleoskust teiste inimeste omast paremaks.
Kui ma olen rääkinud, kuidas kõik on minu vastu, siis ema on nimetanud seda pahupidi suurushullustuseks. Ka Masing teeb faktivea, kui ühes luuletuses on minategelane ainus, kes ei oska lennata. Tegelikult on mittelennataoskajaid palju. Luuletuse kirjutamise ajal ei olnud inimene enam kõige halvem lendaja, lennuaparaate oli juba valmistatud.
Laua asukoht
kolmapäev, detsember 14, 2022
Uued rajad
Lumeuputuse probleem ei olnud vähemalt kanali ääres enam nii suur kui üleeile, olid tehtud uued suusarajad. Seevastu üleeile kohati lumeta kanali jää oli nüüd üleni lumega kaetud. Pardid olid koondunud talisupluse auku.
Suusatama hakates selgus, et kuigi rada oli olemas, ei olnud libisemine kõige parem. Karedus võis tulla kas lumesajust või sellest, et panin suusad juba enne raja nägemist hanges alla.
Sõpruse silla lähedale jõudes ja ringi teisel poolel oli vagusid kohati rohkem kui kaks, nii et silmaga oli raske aru saada, kus õiged rööpad on, aga jalg püsis õigel rajal natuke paremini.
Teisel ringil oli libisemine parem, võibolla tänu enda esimese ringi lihvimistööle. Teise ringi ajal märkasin ka, et lund enam ei saja, nagu sadu on lõppenud varemgi just suusatamise kellaajal. Vaatasin, et kuigi on olemas ka uisustiili rada, ei ole näha uisustiili sõitjate jälgi, aga nägin enda kepijälgi. Kirjutamise ajal tuleb meelde, et on olemas ka laulurida "Su ees on enda jäljed." Teist ringi lõpetades ja suuski alt võtma hakates vaatasin, et võibolla on üks uisustiili sõitja vahepeal tekkinud, mingid seda moodi jäljed olid. Teise variandina mõtlesin, et need võivad olla ka enda pööramisjäljed, kuigi ma mäletan, et täna ma nii jupphaaval ei pööranud. Kuigi teisel ringil oli libisemine parem, oli ka suuski alt võttes suuskade alumisel küljel kinnihakanud lund.
Süütamised
teisipäev, detsember 13, 2022
Punkt turniiriaastale
2. Albert Pedmanson 4
3.–4. Kalle Peebo 3,5
Mikk Kaarel Õim 3,5
5. Tanel Tiisler 3
6. Sander Lain 3
7. Tigran Martirosjan 3
8. Aleksander Juškov 3
…
11.–12. Simo Runnel 2 (punktidega 10.–13.)
Kohalemineku kellaajad
esmaspäev, detsember 12, 2022
Lume paksus
Oda kahe etturi vastu
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5
inimene - arvuti
3. ... g6 4. 0-0 Rge7 5. d4 ed 6. Rd4 Og7 7. c3 Od4 8. cd d5 9. Rc3 de 10. Re4 f5 11. Rc3 Oe6 12. Ve1 Ld6 13. d5 Rd5 14. Rd5 0-0-0 15. Rc3 Ld1 16. Vd1 Vd1+ 17. Rd1 Rd4 18. Oa4 Re2+ 19. Kh1 Rc1 20. Vc1 Oa2 21. b3 b5 22. Ob5 Ob3 23. Oa6+ Kd7 24. Re3 f4 25. Rc4 Oc4 26. Oc4 Kd6 27. Kg1 g5 28. Kf1 a5 29. Va1 Va8 30. Ke2 g4 31. Od3 h5 32. Og6 h4 33. Of5 Ve8+ 34. Kd2 f3 35. Og4 fg 36. h3 Vf8 37. f3 Vb8 38. Kc2 a4 39. f4 Vb3 40. Vg1 Va3 41. Kb2 Vg3 42. Of5 Vb3+ 43. Ka2 Vg3 44. Oe4 Vh3 45. Vg2 Vc3 46. Vh2 Vc4 47. Ve2 h3 48. f5 h2 49. Oh1 Vh4 50. f6 c5 51. f7 Vf4 52. Vd2+ Ke5 53. Ve2+ Kd6 54. Vd2+ Ke5 55. Vd7 Ke6 56. Vd2 Ke5 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 13 minutit 55 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit. Matši seis on 1,5:1,5.
Kellaunustamine
pühapäev, detsember 11, 2022
Tartu meistrivõistlused 2022
Poolik kombinatsioon
4. voor
Parts - Runnel
Read hõrenevad
Piletite tüübid
laupäev, detsember 10, 2022
Tartu meistrivõistluste esimene päev
Täna algasid kahepäevased Tartu tavamale meistrivõistlused. Turniirieelselt olin teise paigutusega mängija, aga esimesest kahest voorust ma punkte ei saanud. Mängud olid sellised:
A. Sild - S. Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Og5 h6 5. Oh4 d5 6. Rf3 0-0 7. e3 c5 8. Oe2 Oc3 9. bc La5 10. Lc2 Re4 11. Vc1 cd 12. ed Od7 13. Oe7 Vc8 14. Ob4 Lc7 15. Od3 Rf6 16. c5 Rc6 17. 0-0 a6 18. Vfe1 Ra7 19. a4 a5 20. Oa3 Ld8 21. Vb1 Vab8 22. Re5 Le8 23. Rd7 Ld7 24. Vb6 Vc6 25. Veb1 Vb6 26. bc Rc6 27. Oc5 Ld8 28. Ob5 Rd7 29. Od6 Vc8 30. Oc7 Lf8 31. Oc6 bc 32. c4 c5 33. cd Vc7 34. bc Lc8 33. d6 cd 36. Vb8 Rb8 37. cbV Lb8 38. d7 Lb6 39. h3 g6 40. Lc8+ Kg7 41. d8L Lb1+ 42. Kh2 alistusin. Enne mängu algust oli mõtlemisaega tund aega mängija kohta ja iga käigu eest tuli pool minutit juurde. Valgel jäi mõtlemisaega alles 53 minutit 10 sekundit, mustal 22 minutit 35 sekundit.
Tableti testimine
reede, detsember 09, 2022
Talvised tähelepanekud
Kohtumine suvilas
neljapäev, detsember 08, 2022
Esimene kohtumine
kolmapäev, detsember 07, 2022
Hanged ja jäljed
teisipäev, detsember 06, 2022
Päeva kolmas ja neljas ajakontroll
Tartu välkmale meistrivõistlused 2022
1. Andres Karba 8 punkti
2. Rene Lumiste 7,5
3. Tanel Tiisler 6,5
4. Karl Aleksander Sirp 5,5
...
15. Simo Runnel 3
Kokku 18 osavõtjat ja 9 vooru.
See oli minu jaoks esimene reitinguarvestuslik välkmale turniir. Mul oli Eesti reitingutabelis tänastest tulemustest parem välkmale reiting, aga selle olin saanud ühtegi partiid mängimata kiirmale tulemuste põhjal. Kui ma veel välkturniiridel mängisin, siis polnud välkmalereitingut olemas. 1990. aastatel arvutati ühekordeslt välja Tartu kiirmale reitingud, võibolla võeti seal välkturniire ka arvesse, Tartu maleklubis toimus mõlemaid. Vint.ee-s olen mänginud natuke pikema mõtlemisajaga välkmalematše, mitte turniire.
Kahel pool ratsut
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5
arvuti - inimene
3. ... Rd4 4. Rd4 ed 5. 0-0 c6 6. Od3 d6 7. c3 dc 8. dc Rf6 9. Oe3 Oe7 10. Rd2 0-0 11. Rf3 Og4 12. h3 Oh5 13. Le2 Ve8 14. Vad1 a5 15. a4 Lc7 16. g4 Og6 17. Of4 Ld7 18. Oc4 Rg4 19. hg Lg4+ 20. Og3 Oe4 21. Of7+ Kh8 22. Oe8 Of3 23. Le7 h6 24. Lf8+ Kh7 25. Vd6 Oe4 26. Og6+ Og6 27. La8 Oe4 28. Ve1 h5 29. Vd4 g5 30. Lb7+ Kg6 31. Vd6+ Kf5 32. Lc8++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 24 sekundit, mustal 1 tund 29 minutit 5 sekundit. Matši seis on 1:1.
esmaspäev, detsember 05, 2022
Juhendid leitud
Metsoja mälestusturniir
pühapäev, detsember 04, 2022
Teine rekordreiting järjest
Pühapäeva läbisõit
Riiklik avanguvariant
laupäev, detsember 03, 2022
"Hiline pidu"
Andres Herkel. „Hiline pidu“. „Ilmamaa“, Tartu 2022. 95 lehekülge.
Raamatu pealkiri viitab võibolla sellele, et autor on tüüpilisest luuletajast vanem. Aga ega ei tea, mitme aasta jooksul need luuletused on kirjutatud.
Raamatus esineb eriti palju sõnamängulisi luuletusi. Kuna sõnade arv on piiratud, võivad erinevad autorid jõuda sama tulemuseni. Siin raamatus on sõnavara suurendatud sellega, et hulka on võetud ka võõrkeelte sõnu. Aga eesti keelega mängides on tuletatud sama moodi nagu minu venna luuletuses sõnast „olendid“ uus sõna „polendid“. Võibolla pole Herkel minu venna luuletust lugenud. Kuigi mõnel juhul tsiteerib ta varasemaid autoreid selgemalt tahtlikult, näiteks Juhan Liivi.
Minu esimese luulekogu puhul seletas luuletaja Kelk sõnamängu minu noorusega. Mul oli ka poliitilisi luuletusi, kirjanik Vahing ütles, et noored kirjutavad poliitilisi. Herkel on tuntud eelkõige poliitikuna, aga tema luulekogus on poliitikat vähe. Võibolla sellepärast, et ta on sellest mujalgi kirjutanud. Või tundub talle poliitika proosaline tegevus. Luuletustel on sarnasust unenägudega, psühholoog ja poliitik Tulviste rääkis mulle kunagi, et tema jaoks on poliitika selline jama, et tema unenägudesse erinevalt minu omadest poliitika ei jõua.
Loetud luulekogus on juttu ka sellest, kuidas minategelasele meeldivad paljad kehad. Sorokin ja Metsar on kirjutanud, et paljastesse kehadesse suhtuvad erinevad inimesed erinevalt.
Sõnamänguliste luuletuste osakaal tagapool väheneb, aga kõige viimane on jälle sõnamänguline.
Lugemise lubatavus
reede, detsember 02, 2022
Hea suusailm
neljapäev, detsember 01, 2022
"Tuna" 2/2022
„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 2/2022.
Cornelius Hasselblatt kirjutab Nõukogude aja nostalgia teemal. Seoses tänavuse Vene-Ukraina sõjaga tunneb mingi osa temast, nagu 1970. aastate Nõukogude Liit oleks olnud parem kui praegune aeg, sest oli rahu. Rahu siiski ei olnud, sõditi lihtsalt teises punktis, Vietnamis ja Afganistaanis. Nõukogude aega jäävad ka varasemad sõjad Ukraina territooriumil. Tänavu on suurenenud tuumasõja oht, aga meile öeldi ka 1980. aastatel kooli raadiost, nagu oleks alanud tuumasõda. Hasselblatt kirub Zweigi „Eilse maailma“ eeskujul rahvuslust. Minu jaoks seostub 1980. aastate rahvusluse tõus siiski demokratiseerimisega. Demokraatia ning diktatuuri lained peaksid sõltuma sellest, milline on demokraatia ning diktatuuri küsimuses eelmine laine, mitte sellest, kas uue laine ajal on moes rahvuslus või mitte. On olnud nii demokraatlikku kui ka diktaatorlikku rahvuslust ja ka rahvusluse vastasust.
Kristi Metste kirjutab Marju Lepajõest, järgneb Lepajõe enda kirjutis. Lepajõe kohta kirjutatakse, et ta oli arhiiviteadlik inimene, ta hakkas juba ülikooli ajal koostama oma ülikoolikursuse arhiivi. Minu ajal oli kursuse mõiste vähem tähtis, loengus käidi sageli oma kursusekaaslaste asemel koos aasta vanemate või aasta nooremate üliõpilastega, erinevatel üliõpilastel olid erinevad peaained. Esimese kursuse loengus küsis Tiit Rosenberg meilt, kas keegi meist päevikut peab. Keegi ei vastanud, et ta seda teeks. Ma olin küll varem kalendermärkmikutesse kirjutanud, olen seda teinud ka hiljem, samuti blogis või kaustikutesse päevakokuvõtteid kirjutanud, aga sel hetkel mitte. Tegelikult kirjutasin ülikooli esimese kursuse ajal üles vähemalt oma maletulemusi, aga loengu ajal mul see päeviku pidamise küsimusega ei seostunud.
Lepajõe kahetseb, et ülikoolis ei õpetata eesti keelt ja kirjandust enam ühendatult. Ta arvab, et ilukirjandus on huvitavam kui selle uurimine. Ma tean siiski, et paljud lugejad eelistavad ilukirjandusele teaduskirjandust, ka mulle tundub praeguses vanuses teaduskirjandus huvitavam, kuigi ilukirjandusteoseid on erineva huvitavusastmega.
Paavo Kivine kirjutab Lurichi tšehhikeelsest raamatust. Lurich ei olnud mitte ainult sportlane, vaid ka spordist kirjutaja. Mõtlesin, et füüsilise spordi puhul ei eeldata, et sportlane on ise tingimata parim sellest kirjutaja, ühel võivad olla tugevamad lihased ja teisel aju. Aga male puhul nõuavad nii võistlemine kui ka kirjutamine head aju. Olen malest blogis palju kirjutanud, aga ei oska soovitada, kuidas maailmameister paremini mängida saaks. Mõnes malest kirjutamise valdkonnas võin siiski mõnda maailmameistrit ületada, näiteks maleteemaliste luuletuste või maleteemaliste unenäoüleskirjutustega. Maleturniiri pildistaja ei pea üldse käike tundma, kuigi käikude tundmise korral on ilmselt huvi selleteemalisi fotosid teha suurem.
Toivo Kikkas kirjutab ühe inimese kohta, et pole teada, kas ta Tartu ülikooli lõpetamiseni jõudis. Ma ei kontrollinud seda väidet üle, aga see tundub kahtlane, sest ülikooli ajal kasutasin raamatuid pealkirjaga „Album Academicum“, kus on lõpetajate nimekirjad toodud. Võimalik, et mingis punktis on lünk, aga seda artiklis ei öelda, võibolla on artikli autor püüdnud vastust leida ainult konkreetse ajaloolise isiku enda dokumentidest.
Mann Loper kirjutab kahest rahvusliku kasvatuse kongressist, millest üks toimus 1920. ja teine 1930. aastatel. Kongressikõnedes kritiseeriti ühelt poolt lastetuid ja vanapoisse, teiselt poolt taheti nõrgema tervisega inimesi sundsteriliseerida, teadmata veel, et geniaalsuse ja vaimuhaiguse geenid on ühised. Nii tuleb välja, et lastetuse süüdistusest pääsemiseks peab inimene avalikustama, et on sundsteriliseeritud, aga terviseandmete avalikustajat ähvardab teiselt poolt töötuks jäämine.
Ivi Tomingas fotonurgas segab Nõukogude aja arhiivimaterjalide põhjal uurimist isiklike mälestustega. Mõni vanema perioodi uurija vahel kritiseerib isiklikule elule viitamist, aga kes peaks tänapäeva jäädvustama, kui mitte ajaloolased, kes on õppinud, mis on mälestuste üles kirjutamise tugevad ja nõrgad kohad?
Peeter Kaasik uurib, kas väliseesti lehtedes metsavendade kohta kirjutatu on tõepärane. See sarnaneb minu magistritöö uurimiseesmärgiga, kuigi ma uurisin muuteemalise ajaleheinformatsiooni tõepärasust. Õppejõud rääkisid, et faktide tõepärasuse asemel on parem uurida filosoofilist kirjandust. Minu meelest tõepärase filosoofia aluseks peavad siiski olema tõepärased faktid. Praegu ma filosoofia sarja jaoks tõlgin.