teisipäev, jaanuar 10, 2023
Linn Saksamaal
esmaspäev, jaanuar 09, 2023
Jaanuar lendab
Kvaliteet etturite massi vastu
3. ... a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Ld6 6. d4 ed 7. Ld4 Og4 8. Le3 0-0-0 9. La7 Of3 10. gf Lb4 11. Rc3 Oc5 12. La8+ Kd7 13. Vd1+ Od4 14. Vd4+ Ld4 15. Lb7 Lb6 16. Lb6 cb 17. Oe3 Kc7 18. Ra4 c5 19. b4 Kc6 20. bc b5 21. Rc3 Re7 22. a4 b4 23. Ra2 a5 24. Kf1 Rg6 25. Ke2 Vd7 26. Rc1 Re5 27. Rd3 Rd3 28. cd f5 29. d4 Vf7 30. d5+ Kc7 31. c6 fe 32. fe Ve8 33. Kd3 h5 34. Vc1 h4 35. Vc5 Va8 36. Vb5 Kd6 37. Ob6 h3 38. Ke3 g5 39. Oa5 b3 40. Ob4+ Ke5 41. Oc3+ Kd6 42. e5+ Ke7 43. a5 g4 44. Vb3 Vf3+ 45. Ke2 Vf4 46. Vb7+ Ke8 47. c7 Vc8 48. d6 Ve4+ 49. Kf1 Kd7 50. a6 Vc4 51. Ob2 g3 52. fg Vf8+ 53. Kg1 Vc2 54. Vb8 Vg2+ 55. Kh1 Vf1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 30 minutit 54 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 1 sekund. Arvuti juhib matši 4,5:2,5.
Kuidas kooli jõuda
pühapäev, jaanuar 08, 2023
Pühapäevased punktid
Mängulaua vahetus
laupäev, jaanuar 07, 2023
Lünkade tihedus
reede, jaanuar 06, 2023
Telefon ja kirjavahetus
neljapäev, jaanuar 05, 2023
Artikli järelevaatamine
kolmapäev, jaanuar 04, 2023
"Ajalooline Ajakiri" nr. 177/178
„Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal“. 2021 3/4 (177/178).
Mark Gortfelder kirjutab Lääne-Euroopa abiellumistüübi kõrgajast Eestis. Lääne-Euroopa abiellumistüübi mõiste võib eksitada, sest see ei viita ainult piirkonnale, vaid ka perioodile. Suremus hakkas rutem vähenema kui sündimus, see viis rahvaarvu kiirele kasvule, võibolla see seletab osalt Hitleri eluruuminõudmisi ja Mussolini kolooniatenõudmisi. Artikli autor arvab, et abiellumine on õnn, mis tuleb välja sellest, et ta küsib, et miks vähese meeste arvuga piirkonna naised mujalt õnne otsima ei läinud. Mõni on siiski eelistanud ka kloostrisse minna ja mõne jaoks on õnn seostunud kodukoha või vähemalt kodumaaga. Katoliiklikel maadel vaimulikud abielluda ei tohi, selle poolest on huvitav, et lisatud tabeli järgi võib siiski olla protestantliku maa vallaliste protsent katoliikliku maa omast suurem.
Margo Roasto kirjutab marksismi retseptsioonist ja dogmaatilise marksismi kriitikast Eestis aastatel 1905–1916. Dogmaatilist marksismi on muus kirjanduses nimetatud ka ortodoksseks, selle esindajad ei tahtnud revolutsiooni reformide vastu vahetada. Sorokin kritiseeris kõiki revolutsioone kui kasutuid, aga siin viidatakse teisetele autoritele, kes on revolutsioone ükskõik kas rahvuslikult või punaselt seisukohalt positiivseks pidanud. Kolm järjestikust viidet olid kõik erinevatele raamatutele, mille käsikirjaga ma olen ise töötanud, aga minu nime ei mainitud. Ilmselt sellepärast, et sarjal „Ilmatargad“ ei panda koostaja nime tiitellehele, vaid tiitellehe pöördele, muudel raamatutel oli koostajat mainitud.
Ingliskeelses artiklis kirjutab autor, kelle nimi on trükitud kujul Sviatoslav Chyruk 18. sajandil Eestist Ukrainasse välja rännanud rootslaste surma põhjustest. Ta järeldab, et ebatavaliselt suure suremuse peapõhjus oli katkuepideemia, mitte kurnatusest tingitud erinevad haigused, nagu varem on arvatud. Osad surnud ka külma kätte. Minu teada siiski üks haigus võib esile kutsuda teise, nälg, külm, palavus, aids, skisofreenia, depressioon, suitsetamine ja alkoholism võivad rikkuda üldist tervist. Katku kohta olen mujalt lugenud, et tänapäeval on seda vähem parema hügieeni tõttu. Rännaku ajal võivad pesemisvõimalused väiksemad olla. Artikli autor viitab, et katku esines samal ajal ühes piirkonnas ka põliselanike hulgas. Tundub, et kõigis piirkondades siiski mitte.
Autor, kelle nimi on trükitud kujul Nataliia Zalietok kirjutab inglise keeles võrdlevalt Teise maailmasõja ajal Suurbritannias ja Nõukogude Liidus sõjaväeteenistuses olnud naistest. Keegi arvavat, et kui naisi on sõjaväes rohkem, siis see näitab suuremat soolist võrdsust, Suurbritannias oli see protsent suurem. Aga ma mäletan, et eesti mehedki ei tahtnud Nõukogude Liidu sõjaväes teenida, siis vast naistel vedas, kui neid vähem sunniti, ka venelaste hulgas oli valgekaartlaste eelistajaid. Kui kõik sõdurid oleks naised, võiks see sõjaväe võitlusvõimet vähendada, eriti külmrelvade ajal, aga mingi Jeanne d’Arci moodi naiste protsent võib mehi paremini võitlema innustada. Artiklis võrreldakse veel, et Suurbritannia lahingukirjeldused on tõepärasemad. Mõni ütleb, et just praegu demokraatlikumas ühiskonnas on tõejärgne ajastu, aga ma arvan, et demokraatlikus riigis on raskem valetada, kui vale saab ümber lükata.
Kurmo Konsa, Meri Liis Treimann ja Kristiina Piirsild kirjutavad museaalide säilivusest ja ennustustest nende säilivuse kestuse kohta tulevikus. Kuid need ennustused lähtuvad viimaste aastate arengu lineaarse jätkuvuse eeldusest, võtmata arvesse muid variante nagu tuumasõda, tulekahjud ja eelarvekärped. Muuseumide infosüsteemist olen kasutanud viimastel aastatel museaalide fotokoopiaid rohkem kui algmuseaale. Kas infosüsteemis peaks olema foto museaali hetkeseisukorrast või selle parimast seisukorrast? Ma arvan, et viimast, aga siis võib koopia kasutuskõlblikkus originaali kasutuskõlblikkust ületama hakata. Artiklis on hinnangud originaalide, mitte koopiate säilivuse kohta. Mõni museaal või arhivaal võib olla säilinud, aga kõigil ununenud, teine võib olla hävinud, aga veel teadvuses. Mõne mineviku asja kohta on mälestused veel kirja panemata.
Olev Liivik on kirjutanud Enn Tarveli nekroloogi. Tarvelit olevat iseloomustanud piiramatu ajaloohuvi. Ma päev enne selle lugemist mõtlesin enda kohta, et ajaloo lugemisest mul üldjuhul emotsionaalset väsimust ei teki, ma võin seda teha päev läbi. Aga nekroloogi lugedes mõtlesin, et mulle on kõige tähtsam mõtlemine, ma ei pea mõtlema tingimata ajaloo üle. Liivik kirjutab Tarveli nekroloogis samuti endast. See tuletas meelde Tartu kirjanduse maja raamatuesitlusel kuuldud Tarveli kõne, kus ta ütles, et vanasti ei peetud enda kiitmist heaks, tänapäeval tehakse seda rohkem.
Mälestusfotod
Rubriikide klikitavuse osakaal
1. avaleht 943 klikki
teisipäev, jaanuar 03, 2023
Uuel aastal uus lumi
Vaevalisus ja udusus
esmaspäev, jaanuar 02, 2023
Nõrgestatud etturid, aktiivsed vigurid
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5
arvuti - inimene
3. ... a6 4. Oa4 Oc5 5. 0-0 Rf6 6. Re5 Re5 7. d4 Od4 8. Ld4 Rc6 9. Oc6 dc 10. Ld8+ Kd8 11. Rc3 Oe6 12. Of4 Rh5 13. Vfd1+ Kc8 14. Og5 h6 15. Oe3 Vd8 16. Oc5 b6 17. Oe3 Kb7 18. f3 Rf6 19. Kf2 c5 20. b3 c6 21. a4 a5 22. Of4 c4 23. bc Oc4 24. Od6 Re8 25. Oe7 Vd1 26. Vd1 Kc7 27. Vd4 Oe6 28. e5 Of5 29. Re4 Oe4 30. fe h5 31. c4 c5 32. Vd2 g6 33. Ke3 Kc6 34. Kf4 Va7 35. Od8 Vb7 36. Kg5 Vb8 37. h3 Vc8 38. g4 hg 39. hg Vb8 40. Oe7 Vb7 41. Od8 Vb8 42. Oe7 Vb7 43. Of8 Vd7 44. Vd5 Kc7 45. Kh6 Vd5 46. ed Kd7 47. g5 Rc7 48. Kg7 Ke8 49. Od6 Ra6 50. Kf6 Rb4 51. Oc7 Rd3 52. e6 fe 53. Ke6 Rb2 54. d6 Rc4 55. d7+ 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisasjast alles 1 tund 59 minutit 1 sekund, mustal 1 tund 1 minut 51 sekundit. Arvuti juhib matši 3,5:2,5.
pühapäev, jaanuar 01, 2023
Aasta esimene ööpäev
Enne reisi
Aasta klikitavuse edetabelid
laupäev, detsember 31, 2022
Beneš Euroopa muuseumides
Otsing ’Edvard Beneš’ aadressil https://www.europeana.eu/et . Vaadatud läbi kaks vastetelehte seitsmest. Seitsmel lehel kokku 149 otsinguvastet.
Olen Benešist juba varem ühe blogisissekande kirjutanud. Uut ette valmistama hakates tegin Euroopa muuseumide võrgulehel kõigepealt otsingu ’Beneš’, aga see andis liiga palju vasteid, seetõttu tegin otsingu kitsamaks eesnime lisamisega. Vaatasin nii pildi-, teksti- kui ka videovasteid.
Mõnel fotol on silmatorkavalt suur Beneši kulmude vahe, aga mitte igal fotol, nagu ta oleks vahepeal kulme kitkunud. Fotod, kus Beneš on ainsana valgetes riietes, tuletavad meelde seda, kuidas Lennart Meri Jeltsiniga kohtus. On näha Benešit vana tüüpi mikrofoni kõnet pidamas ja traditsioonilise telefoniaparaadiga laua taga istumas. Esimese maailmasõja aegsetel piltidel võetakse teda lilledega vastu, nagu oleks need juba rahu saabumise järgsed. Erinevalt Masaryki piltidest ei näe Benešit ratsutamas. Beneši matustel tundub olevat vähem rahvast kui Masartki omadel. Varem olen näinud, et Masaryki ja Benešit kujutatakse koos, aga on olemas ausammas ka Benešile eraldi. Foto sellest, kuidas Beneš kommunistidele võimu üle annab, meenutab fotosid ENSV juhtide kohtumistest Tšehhoslovakkia külalistega, ainult et Beneš istub ümmarguse laua taga ja pudelite asemel on laual taimed.
Rohkem märkmeid tegin tekstifailide kohta. Kui Marek Tamm on nimetanud taasiseseivunud Eestit ajaloolaste vabariigiks ja varasemat võiks nimetada juristide omaks, siis Masaryk ja Beneš olid mõlemad sotsioloogid. Neil olevat olnud ka sotsioloogilisi uurimusi kirjutades poliitilised eesmärgid. Beneš arvanud, et teaduslik tõde on sama, mis poliitiline tõde. Teine sotsioloog Sorokin on kirjutanud sellest, kuidas meelelisel ajajärgul teaduslik tõde pidevalt muutub. Beneši kohta tuuakse välja, et muutusid ka tema poliitilised seisukohad. Algul oli ta Austria-Ungari säilitamise poolt, hiljem selle vastu. Hilisemal perioodil tahtis ta algul Teise maailmasõja järel saksa vähemuse demokraatliku osaga koostööd teha, hiljem eelistas kõik sakslased riigist välja ajada, sest nägi neil kollektiivset süüd Hitleri poliitika toetajatena.
On ka poolakeelseid dokumente Tšehhoslovakkia-Poola suhete kohta. Selle alla mahuvad nii piiritüli kui ka kahe riigi konföderatsiooni kavandamine pärast Teist maailmasõda. Viimast ei saanud teostada Nõukogude Liidu vastuseisu tõttu, nagu Nõukogude Liit ei lubanud vastu võtta ka Marshalli plaaniga pakutavat abi.
Maailmasõdadevahelisel ajal arutati Poola-Tšehhoslovakkia liidu küsimust. Beneš kaalus diplomaatilist liitu, aga poolakeelse autori arvates sõjaväelased said poliitikutest paremini aru, et on vaja sõjalist liitu. Kirjutatakse, et Poola-Tšehhoslovakkia lähenemist kaaluti ühiste huvide, mitte hõimuaate pärast.
Kas vähemalt Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia riigi loomise taga ei ole osalt hõmuaade? Muuseumidokumentides öeldakse, et ka tšehhide ja slovakkide kokkukuuluvusest hakati rääkima praktilistel kaalutlustel. Beneš kasutanud sama teksti piires mõisteid a) tšehhid, b) tšehhid ja slovakid ning c) tšehhoslovakid. Ei tea, kas ka samadest aastatest rääkides, minevikule viidates oleks tšehhoslovakkide mõiste olnud vähem põhjendatud, kui see oli hiljem loodud. Kirjutatakse, et Tšehhoslovakkia nime kasutuselevõtus kõheldi, sest seda on prantsuse keeles raske hääldada. Kas tšehhikeelne ja prantsuskeelne nimetus peavad üldse sarnased olema, kui vanemate maade nimed on erinevates keeltes erinevad?
Beneši poliitikale on antud väga erinevaid hinnaguid. Teda on austatud ühena riigi loojatest, aga talle on ette heidetud hilisemat koostööd kommunistidega. Erinevatel aastakümnetel oli erinev ka kommunistide hinnag talle, vahepeal nad nägid temas eelkõige kodanluse esindajat, aga vahepeal leidsid ka midagi positiivset. Beneš läinud pärast Teist maailmasõda koostööle Nõukogude Liiduga, sest pidas Nõukogude Liitu Euroopa kõige tugevamaks riigiks. Võibolla see sõjaliselt oli hetke tugevaim, aga majanduslikult oli ta varemetes. Nõukogude Liit täitis Lääne-Euroopa riikidest paremini ka Beneši mõnesid soove. Benešile on heidetud ette, et ta loovutas Taga-Karpaatia Nõukogude Liidule, aga ühes dokumendis näidatakse, et Nõukogude Liit annekteeris selle sisuliselt juba enne kui Tšehhoslovakkia loovutamisotsuse tegi.
Toodud on katkendeid kolmepoolsest kirjavahetusest, mida pidasid Beneš ja tema Punase Ristiga seotud naine ühe kirjanikuga. Nii et ka enne elektronkirju võis kirjavahetus olla rohkem kui kahepoolne. On kirjutatud, et tšehhid kasutavad väga palju igasuguseid tiitleid, selles kirjavahetuses on palju lahjendavaid viisakusavaldusi.
Tagasivaade aastale 2022
1. Ukrainas läks sõda metsikumaks.
Eksamite raskusaste
reede, detsember 30, 2022
Metsas puu otsas
neljapäev, detsember 29, 2022
Võitlus sulaga
Viimase hetke täiendused
kolmapäev, detsember 28, 2022
Ekraanimale aastakokkuvõte 2022
Kokkupõrked võistlustel
teisipäev, detsember 27, 2022
Maa valgem
2. Väljumise ajal näitas kraadiklaas 0 kraadi ja vähemalt osa suusatamise ajast lund sadas.
Haruldane võimalus
esmaspäev, detsember 26, 2022
Teine jõulupidu
Esialgse plaani järgi pidi teine tänavuaastane jõulupidu toimuma esimesel jõulupühal, aga see lükkus üks päev edasi, sest tallinlased jõudsid Tartusse alles täna. Üks laps palus, et täiskasvanud oma lapsepõlvest räägiks; lastelt küsiti, mis tööd nad suurena tegema hakkavad. Jagati veel kingitusi. Pärast külaliste lahkumist panime ühe kingikotist võetud küünla põlema, seda on kujutatud pildil.
Ratsu kolme etturi vastu
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5
inimene - arvuti
3. ... Rf6 4. d4 ed 5. Rd4 Re4 6. 0-0 Lf6 7. Rf3 Re5 8. Ve1 Lf5 9. Od3 d5 10. Re5 Le5 11. f3 Oc5+ 12. Oe3 Oe3+ 13. Ve3 Lb2 14. Rd2 f5 15. fe fe 16. Of1 0-0 17. Rb3 c6 18. Oe2 b6 19. Vg3 Od7 20. Og4 Og4 21. Vg4 Vf6 22. Lc1 Lc1+ 23. Vc1 Vaf8 24. Rd4 a6 25. h3 c5 26. Re2 b5 27. Vg5 Vf2 28. Rg3 Vd2 29. Rf5 g6 30. Re7+ Kg7 31. Vd5 Vff2 32. Vd2 Vd2 33. Kf1 c4 34. Rc6 e3 35. Rb4 a5 36. Rc6 a4 37. Rb4 Vf2+ 38. Kg1 Vf5 39. Ve1 Ve5 40. Ve2 c3 41. a3 Kh6 42. g4 Kg5 43. Kg2 h5 44. gh gh 45. Kg3 h4+ 46. Kf3 Vf5+ 47. Ke3 Ve5+ 48. Kd3 Ve2 49. Ke2 Kf4 50. Kf2 Ke4 51. Rc6 Kd5 52. Rb4+ Ke4 53. Rd3 Kd4 54. Kf3 Kd5 55. Kg4 Kc4 56. Kh4 Kd4 57. Kg5 Ke3 58. h4 b4 59. Rb4 Kd2 60. h5 Kc1 61. h6 Kb2 62. h7 Ka3 63. Rd3 Ka2 64. h8L a3 65. Lb8 Ka1 66. Lb3 a2 67. Lc3+ Kb1 68. Lb2++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 27 minutit 40 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 48 sekundit. Matši seis on 2,5:2,5.
Ülikooli asjaajamine
pühapäev, detsember 25, 2022
Mõtlemise aeglustumine
laupäev, detsember 24, 2022
Esimene jõulupidu
Tänasel jõulupeol nägin esimest korda tänavu venna perre sündinud kaksikuid. Varem olin näinud ekraanilt. Lugesin jõuluvanale kaks luuletust, üks oli talve ja teine kuuma suve teemaline. Sain kingiks pildil kujutatud kampsuni ja kogu perele kingiti Dante tõlge.
Esimene jõuluöö
reede, detsember 23, 2022
Paks lumi läinud
Jõulukingid malelaual
Blogid jätkavad
neljapäev, detsember 22, 2022
Eri maadel elanud
kolmapäev, detsember 21, 2022
Aeg mõtlema hakata
Vahetundides õppima
teisipäev, detsember 20, 2022
Tulemuse hõng
esmaspäev, detsember 19, 2022
Suured rahasummad
Ajalehes ja õues
Etturinõrgestuselt materjalikaotusele
3. ... Rd4 4. Rd4 ed 5. 0-0 c6 6. Od3 d6 7. c3 dc 8. dc Rf6 9. Oe3 Oe7 10. Rd2 0-0 11. Rf3 Og4 12. h3 Oh5 13. Le2 Ve8 14. Vad1 Of8 15. Of4 d5 16. e5 Rd7 17. g4 Og6 18. Og6 hg 19. c4 dc 20. Lc4 Rb6 21. Vd8 Rc4 22. Vd4 Rb6 23. Vc1 Vad8 24. Ve4 f5 25. gf gf 26. Ve2 g6 27. e6 Oe7 28. Oe5 Vd3 29. Kg2 Ved8 30. Oc7 V8d5 31. Re5 Kg7 32. Rd3 Vd3 33. Oe5+ Kg8 34. Ve3 Vd2 35. Oc3 Vd6 36. Ob4 Rd5 37. Od6 Re3+ 38. Kf3 Od6 39. fe Kf8 40. Vg1 Kg7 41. Vd1 Oe7 42. Vd7 Kf6 43. Vb7 Ke6 44. Va7 Od6 45. a4 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 12 sekundit, mustal 1 tund 27 minutit 24 sekundit. Arvuti juhib matši 2,5:1,5.
pühapäev, detsember 18, 2022
Paberid prügikastis
laupäev, detsember 17, 2022
Mitmekesisemad ringid
Tähendus kaotsis
reede, detsember 16, 2022
Õhtused lõppmängud
Lennuk margil
neljapäev, detsember 15, 2022
"Elada unenäos"
Uku Masing. „Elada unenäos. (1930–1934)“. Koostanud Hando Runnel. Toimetanud, korrektuuri lugenud ja saatesõna kirjutanud Külliki Kuusk. „Ilmamaa“, Tartu 2022. 224 lehekülge.
Nii Masingul kui ka minul on üle ühe raamatu, mille pealkirjas mainitakse unenägusid. Masingu raamatus on ka korduvalt unenägusid mainitud, samuti on minu unenäoraamatus Masingu kohta eraldi peatükk. Mina olen kirjutanud üles konkreetseid unenägusid, Masing siin raamatus ütleb, et unenäod on kaduvad. Kui vastab tõele „Akadeemia“ artiklis tehtud järeldus, et Masing oli autist, siis autistidel on tugevam see ajupoolkera, mille korral unenäod halvemini meelde jäävad. Masing on siiski kuskil mujal öelnud, et tema unenäod on nii detailsed, et isegi puulehtedel on rootsud.
Masing väljendab luuletustes samu mõtteid, mida olen lugenud tema proosaartiklitest. Ma kirjutasin keskkooli ajal naljakirjandeid, ülikooli ajal olid minu üliõpilastööd enamasti juba tõsised, aga kirjutasin iroonilisi luuletusi. Praeguseks on vast minu luuletused ka tõsisemaks muutunud. Masingul ma erinevate tekstide vahel seisukohtade vastuolusid ei märka.
Ühes proosatekstis on Masing öelnud, et tänav ei ole kahel erineval korral kõndides kunagi üks ja sama. Luuletuses ta ütleb, et kuu ei korda oma teed. Mõlemal juhul autor eitab kordumise võimalust, aga mina näen siin siiski enesekordamist. Sorokin oleks vast minuga nõus, Marek Tamm mitte, sest on siiski ka mingeid sõnastuse erinevusi.
Ükskord räägiti raadiosaates, et Masing pidas Buddhat ja Jeesust sama isiku ümbersündideks. Seega Masing vahel siiski sarnasusi märkas. Et see raadio jutt ei olnud vale, seda kinnitab üks selle luulekogu luuletus, kus Masing arutleb, kelle kõigina ta veel pattude lunastmiseks ümber peab sündima. Mõtlesin, et tõesti, ristiusu taevasse või põrgusse mineku võimalused sarnanevad budismi erinevate ümbersünnivariantidega. Minu isapoolne vanaema ei uskunud Jehoova tunnistajate juttu, et paradiisi minnes saab inimene uuesti nooreks, aga budistide ümbersündide korral peavad kõik olema algul uuesti vastsündinud.
Ühe luulekogu kohta ma kirjutasin hiljuti, et riimid ja rütm ei lase minu jaoks sisu kohatisel kurbusel mõjule pääseda. Masingul aga on peale kurbust väljendava sisu ka rütm kurb. Masingut on siiski huvitav lugeda, nagu ka minu kirjasõbral oli väga huvitav blogi, kuigi tegelikult ta väljendas seal kurbust. Masing oli teoloog ja teine teoloog Luther arvas, et rõõm on Jumalast ja kurbus kuradist, umbes sama on kirjutanud religioonipsühholoog James. James arvas siiski, et naer ei ole religioossuse tunnus. Masingu luuletustes loodusobjektid naeravad, aga selle mainimine ei pane kaasa naerma.
On väidetud, et tark inimene teab, et ta midagi ei tea. Masing korrutab pidevalt, et ta midagi ei tea ega oska. See läheb vastuollu raamatule lisatud järelsõnaga, milles Masingut kiidetakse. Masing ei võrdle ennast endast rumalamate inimeste, vaid Jumalaga. Ma olen küll ühest teisest raamatust lugenud, et Masing pidas enda keeleoskust teiste inimeste omast paremaks.
Kui ma olen rääkinud, kuidas kõik on minu vastu, siis ema on nimetanud seda pahupidi suurushullustuseks. Ka Masing teeb faktivea, kui ühes luuletuses on minategelane ainus, kes ei oska lennata. Tegelikult on mittelennataoskajaid palju. Luuletuse kirjutamise ajal ei olnud inimene enam kõige halvem lendaja, lennuaparaate oli juba valmistatud.
Laua asukoht
kolmapäev, detsember 14, 2022
Uued rajad
Lumeuputuse probleem ei olnud vähemalt kanali ääres enam nii suur kui üleeile, olid tehtud uued suusarajad. Seevastu üleeile kohati lumeta kanali jää oli nüüd üleni lumega kaetud. Pardid olid koondunud talisupluse auku.
Suusatama hakates selgus, et kuigi rada oli olemas, ei olnud libisemine kõige parem. Karedus võis tulla kas lumesajust või sellest, et panin suusad juba enne raja nägemist hanges alla.
Sõpruse silla lähedale jõudes ja ringi teisel poolel oli vagusid kohati rohkem kui kaks, nii et silmaga oli raske aru saada, kus õiged rööpad on, aga jalg püsis õigel rajal natuke paremini.
Teisel ringil oli libisemine parem, võibolla tänu enda esimese ringi lihvimistööle. Teise ringi ajal märkasin ka, et lund enam ei saja, nagu sadu on lõppenud varemgi just suusatamise kellaajal. Vaatasin, et kuigi on olemas ka uisustiili rada, ei ole näha uisustiili sõitjate jälgi, aga nägin enda kepijälgi. Kirjutamise ajal tuleb meelde, et on olemas ka laulurida "Su ees on enda jäljed." Teist ringi lõpetades ja suuski alt võtma hakates vaatasin, et võibolla on üks uisustiili sõitja vahepeal tekkinud, mingid seda moodi jäljed olid. Teise variandina mõtlesin, et need võivad olla ka enda pööramisjäljed, kuigi ma mäletan, et täna ma nii jupphaaval ei pööranud. Kuigi teisel ringil oli libisemine parem, oli ka suuski alt võttes suuskade alumisel küljel kinnihakanud lund.
Süütamised
teisipäev, detsember 13, 2022
Punkt turniiriaastale
2. Albert Pedmanson 4
3.–4. Kalle Peebo 3,5
Mikk Kaarel Õim 3,5
5. Tanel Tiisler 3
6. Sander Lain 3
7. Tigran Martirosjan 3
8. Aleksander Juškov 3
…
11.–12. Simo Runnel 2 (punktidega 10.–13.)
Kohalemineku kellaajad
esmaspäev, detsember 12, 2022
Lume paksus
Oda kahe etturi vastu
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5
inimene - arvuti
3. ... g6 4. 0-0 Rge7 5. d4 ed 6. Rd4 Og7 7. c3 Od4 8. cd d5 9. Rc3 de 10. Re4 f5 11. Rc3 Oe6 12. Ve1 Ld6 13. d5 Rd5 14. Rd5 0-0-0 15. Rc3 Ld1 16. Vd1 Vd1+ 17. Rd1 Rd4 18. Oa4 Re2+ 19. Kh1 Rc1 20. Vc1 Oa2 21. b3 b5 22. Ob5 Ob3 23. Oa6+ Kd7 24. Re3 f4 25. Rc4 Oc4 26. Oc4 Kd6 27. Kg1 g5 28. Kf1 a5 29. Va1 Va8 30. Ke2 g4 31. Od3 h5 32. Og6 h4 33. Of5 Ve8+ 34. Kd2 f3 35. Og4 fg 36. h3 Vf8 37. f3 Vb8 38. Kc2 a4 39. f4 Vb3 40. Vg1 Va3 41. Kb2 Vg3 42. Of5 Vb3+ 43. Ka2 Vg3 44. Oe4 Vh3 45. Vg2 Vc3 46. Vh2 Vc4 47. Ve2 h3 48. f5 h2 49. Oh1 Vh4 50. f6 c5 51. f7 Vf4 52. Vd2+ Ke5 53. Ve2+ Kd6 54. Vd2+ Ke5 55. Vd7 Ke6 56. Vd2 Ke5 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 13 minutit 55 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit. Matši seis on 1,5:1,5.
Kellaunustamine
pühapäev, detsember 11, 2022
Tartu meistrivõistlused 2022
Poolik kombinatsioon
4. voor
Parts - Runnel
Read hõrenevad
Piletite tüübid
laupäev, detsember 10, 2022
Tartu meistrivõistluste esimene päev
Täna algasid kahepäevased Tartu tavamale meistrivõistlused. Turniirieelselt olin teise paigutusega mängija, aga esimesest kahest voorust ma punkte ei saanud. Mängud olid sellised:
A. Sild - S. Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Og5 h6 5. Oh4 d5 6. Rf3 0-0 7. e3 c5 8. Oe2 Oc3 9. bc La5 10. Lc2 Re4 11. Vc1 cd 12. ed Od7 13. Oe7 Vc8 14. Ob4 Lc7 15. Od3 Rf6 16. c5 Rc6 17. 0-0 a6 18. Vfe1 Ra7 19. a4 a5 20. Oa3 Ld8 21. Vb1 Vab8 22. Re5 Le8 23. Rd7 Ld7 24. Vb6 Vc6 25. Veb1 Vb6 26. bc Rc6 27. Oc5 Ld8 28. Ob5 Rd7 29. Od6 Vc8 30. Oc7 Lf8 31. Oc6 bc 32. c4 c5 33. cd Vc7 34. bc Lc8 33. d6 cd 36. Vb8 Rb8 37. cbV Lb8 38. d7 Lb6 39. h3 g6 40. Lc8+ Kg7 41. d8L Lb1+ 42. Kh2 alistusin. Enne mängu algust oli mõtlemisaega tund aega mängija kohta ja iga käigu eest tuli pool minutit juurde. Valgel jäi mõtlemisaega alles 53 minutit 10 sekundit, mustal 22 minutit 35 sekundit.