Tartu malemeistri tiitli võitja otsustas vapustava lõpuga partii viiimases voorus esimesel laual. Valge mängis pika mängu hästi, jõudes seisu, kus peale kuningate oli peal veel ainult üks ettur, mis pidi lippu minema. See seis on õpikutes kirjas - valge kuningas oli b6 ja ettur b5, musta kuningas b8. Võitmiseks on vaja käia kuningaga a6, mis hoiab ära pati. Valge mõtles kaua, kuid käis hoopis c6. See ei olnud veel viik, sest oli võimalus minna veel b6 tagasi ja käia ikkagi a6, kuid ka see jäi tegemata. Nii saigi mustadega mänginud Metsalu Tartu meistriks.
Ise kavatsesin mõlemad tänased mängud võita, et saada võiduprotsendiks 50. Nii läkski. Esimese võidu sain küll ilma mänguta, sest vastane ei teadnud, et täna oli kellade keeramine. Teises mängus võitsin juba avangus etturi, sellele järgnes varsti ka teine. Võitmisega oleks veel aega läinud, sest minu etturitest olid kaks samal liinil, kuid siis tegi vastane veel ühe vea, tulistades etturiga minu vankrit, kuid sellega taganemise asemel panin sama vankri kaitse all oma etturiga vastase kuningale ja ratsule kahvli. Mulle jäi peale oda, vastase vigurid olid aga otsas ja ta alistus.
Sain 24 osavõtja hulgas 14. koha, parim sama punktide arvuga mängija oli kümnes. On tavaline, et edestasin tänavu 80. juubelit tähistavat naissuurmeistrit, kuid sel korral tulin ette ka kahest olulisest konkurendist, kellest ma olen vist mõlemast seni alati taha jäänud. Üks oli minu klassivend, kes mängis kooli võistkonna esimesel laual, kui mina olin neljandal. Ta polnud kaua aega turniiridel osalenud, kuid hakkas eelmisest sügisest seda uuesti tegema, tulles siis ikkagi minust mõlemal kiirturniiril ette. Ka sel turniiril kaotasin talle omavahelise mängu, kuid sel põhjusel olid lõpus tema vastased tugevamad ja ta sai vähem punkte kui mina nõrgematelt mängijatelt. Teine oluline mängija, kellest olen seni vist ka alati vähemalt natuke taha jäänud, oli minu males kõige tugevam sugulane.
Minu reiting sel turniiril langeb, sest ma ei saanud punkte üheltki endast kõrgema reitinguga mängijalt. Kaotasin mõlemale kõrgema reitinguga vastasele, madalama omanike vastu sain kahest mängust pool punkti. Arvesse ei lähe see, et ilma reitinguta mängijate vastu sain sada protsenti. Võimalik on vaid, et ühele neist otsitakse arhiivist kunagi olemas olnud reiting üles ja arvestatakse seda.
See oli kolmas kord, kui sain pika male Tartu meistrivõistlustel 50 protsenti täis. Eelmised korrad olid 1995 ja 2005, mõlemal korral sain isegi pool punkti üle poole. Kohad on mul kõige kõrgemad olnud 1999 ja 2002, mõlemal juhul olin 10 lõpetaja hulgas 7. 1995 olin suurema arvu lõpetajate hulgas 10., 2005 internetti pandud tabeli järgi samuti 10., kuid kohtunik ütles mulle turniiri lõpetamisel, et tegelikult olin 11. Mõnel aastal ei ole ma osaleda saanud, kas valikturniiri olemasolu tõttu, kust ma pole edasi pääsenud, valikturniiri puudumisel siiski olemas olnud reitingupiirangu tõttu või ka enda mänguisu puudusel depressiooni ajal. Valikturniiri mängisin esimest korda aastal 1993, kui olin 15 aastane. Sain tol korral 7 mängust 3 punkti, kuid turniiril ei osalenud vist need, kes pääsesid finaali 1992. a. tulemuste põhjal, mistõttu punkte pidi olema natuke kergem saada kui lahtises finaalis.
pühapäev, märts 26, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar