Nupud astuvad edasi

Unenäos olin Tallinnas, istusin ühes saalis ja vaatasin, kuidas saali ees maleturniiri mängiti. Ütlesin minu kõrval istuvale Sander V.-le, et tulin siia tegelikult turniiri mängima, aga ei saanudki mängida. Sander vastas, et tema tuli küll teadmisega, et ta ei mängi. Ta lisas, et tänapäeval ajavad suurmeistrid kirimales kõik mängud viiki. Vastasin, et olen ajakirjast kirimalepartiisid vaadanaud ja tegelikult on need väga teravad. Ma ei teadnud, kas tohib ka saalis ringi käia või peab vaatama paigal istudes. See oli võimalik, sest partiisid näidati suurtel demonstratsioonlaudadel. Aga mõned pealtvaatajad kõndisid ikkagi ringi ja läksid mänge lähemalt vaatama. Lõpuks läks neid saali ette nii palju, et nad varjasid demonstratsioonlauad ära ja millegi nägemiseks oleks tulnud ise ka saali ette minna. Kui turniir läbi sai, tuli Rei ütlema, et pilet tuleb ka osta. Ma kahtlesin, kas pean seda tegema, kui tulin siia algselt mängijana. Läksin ostsin siiski teisest ruumist Tuulikute käest pileti. Tegelikult anti mulle ka piletiga sama palju maksev kingitus.