Bussisõit

Täna nägin unes, et olin Tallinnas ja läksin bussijaama. Ühel varasemal korral olin sõitnud bussiga Tartusse ja Pille oli jäänud samal ajal järgmist bussi ootama. Nüüd oli siin Pille asemel ema, aga lugu võis korduda. Läksime bussi. Ema ostis endale pileti sellele bussile, mina küsisin pileti aastal 1960 väljuvale bussile. Sinna oli veel mitu aastat aega. Aga ma ei jõudnud enam peale pileti ostmist selle bussi pealt maha minna, sest ta pani enne ukse kinni ja hakkas sõitma. Üks vana naine ütles mulle, et nüüd jäi minu kott bussijaama maha. Näitasin talle, et tegelikullt oli mul kott käes. See naine ütles veel, et ma oleksin võinud osta ka seismispileti, ma ei pea istuma. Vastasin, et parem on istuda, muidu ei mahu teised vahekäigust läbi minema. Ajasime veel juttu, aga ma kahtlustasin, et ta räägib selleks, et minu tähelepanu sellele tõmmata ja samal ajal minu rahakott ära varastada. Mina istusin esimesel istmel, tema minu taga. Lõpuks läks ta maha. Peale jäi tema kõrval istunud keskealine naine. Nüüd kahtlustasin, et vana naise jutu ajal pidi hoopis keskealine nendevahelise kokkuleppe järgi minu rahakoti ära varastama. See jäi siiski alles. Poolel teel buss peatus ja sõitjatel paluti välja minna. Arvasin, et buss läks rikki. Siis nägin, et taevas hakkasid lenndama Venemaa sõjalennukid. Buss peatus vist hoopis sellepärast, et liikudes oleks ta olnud hea märklaud lennukitelt visatavatele pommidele.