Unenäos räägiti unenägu

Hakkasin unenäos kirjutama ühte raamatusse pastakaga ridade vahele andmeid kahe kõige tähtsama mineraalvee kohta tehtud avastuse kohta. See raamat oli Pille oma. Klaus küsis Pillelt, kas ta lubab enda raamatusse kirjutada. Tõmbasin veel tagakaanele kriipse. Pille vastas, et ei luba. Selle eest loopisin teda sentidega. Mul oli peotäis sente ja viskasin need ühekaupa Pille suunas põrandale. Varsti korjasin nad uuesti maast üles ka.

Mõtlesin, et pean lähenevaks turniiriks avanguid meelde tuletama. Otsustasin mängida Ungari avangut. Hakkasin seda "Malekoolist" vaatama. Keres oli algusesse järgneva kohta kirjutanud, et sellega tutvumine on eriti kasulik. Seal oli kaks varianti. Esimeses läks must vankriga valge kuningatiiva etturit lööma, aga oli öeldud, et parem on mängida passiivsemalt nagu teises variandis. Mõtlesin, et olen küll kirjutanud, et "Malekool" on vananenud, aga et arvatavasti on uuemates raamatutes variandid põhiosas samad. Siis märkasin, et olin vaadanud läbi kõigest kõrvalvariandid ja tegelikult on sellest avangust kirjutatud pikemalt. Peavariant oli hoopis seisu avamisega käiguga e5:d4. Oli öeldud, et sellega saab must viia ellu õige plaani. Aga mul ei olnud enam aega rohkemate variantidega tutvuda, ehk ainult peavariant paberilt silmadega üle lugeda, aga mitte seda lauale tõsta. Pealegi võidi mulle valgetega mõnda muud lahtist avangut ka mängida, kui ma e5 oleks käinud.

Vaatsin raamatut Keresest. Selles oli suhteliselt palju nimetatud ka Kerese vastase Kanepi nime, aga ei olnud öeldud, et hiljem sai Kanep ka suurmeistriks. Oli kirjutatud ühtedest Eesti meistrivõistlustest, kus mängis ka Seljodkin. Turniir toimus Tallinnas, aga Seljodkin oli olnud Tartus, kus kõik tema vastased pidid temaga ühekaupa rongiga mängimas käimas. Tolleaegne ajakirjanik oli kirjutanud, et tänapäeva transpordiolude juures ei jäänud kellelgi neist Tartus käimata. Mõtlesin, et tänapäeval saaks mängida interneti teel, kui lepitakse sellega, et nupud ei ole ruumilised, aga võibolla ei lepita. Ajakirjanik oli esitanud lugejatele küsimuse, millal käis Peeter I Eestis. Järgmises ajakirja numbris oli ta andnud vastuse, et nii nagu turniirist osavõtjatel ei jäänud Tartus käimata, ei jäänud ka Peeter I-l Eestis käimata.

"Postimees" avaldas Ehlvesti partiisid. Aastakäigu lõpetuseks tuli koos "Postimehega" veel terve brošüür turniirist, kus Ehlvest oli osalenud. Mõtlesin seda avamata, et see on nii õhuke, et selles on vist ainult Ehlvesti enda partiid, mitte kõiki turniiri omi. "Postimehest" ma partiisid välja lõikama ei hakanud, aga selle brošüüüri kavatsesin alles hoida. Lugesin Ehlvesti kohta, et tema lapsepõlves vaadati, et kõige paremini oskab ta malet, ja öeldi talle, et edaspidi peabki ta peamiselt malega tegelema. Mõtlesin, et sel ajal oskas ta kõige paremini hoopis tennist mängida. Keres ja Ehlvest mängisid mõlemad tennist. Mõtlesin, et ma olen seni asja valesti ette kujutanud, nagu oleks olnud tenniseväljakud kohe nende majade kõrval, kus Keres turniire mängis. Tegelikult pidi ta neid linna pealt otsima. Ma ei teadnud, kas neis linnades oli nii palju tenniseväljakuid, et kõik soovijad korraga mängida oleksid saanud.

Pearu K. rääkis mulle mida ta unes nägi. Ta ütles, et nägi unes, kuidas keegi suri äkksurma. Mulle tundus, et ta ütles ka nime, mida ma hästi ei kuulnud. Ma ei mäletanud meie kursuselt sellise nimega inimest, seepärast arvasin, et võisin kuulda ka valesti. Küsisin, et ta nime kordaks. Tuli välja, et ta oli öelnud hoopis, et see surm toimus loengus. Ta ütles, et ta ei tea, mida see unenägu tähendab. Ütlesin, et see ei tähenda midagi, see tähendab ainult seda, et keegi on juba kunagi varem mõnel üritusel surnud. Pearu oli sellega nõus.