Nägin unes, kuidas valmistuti lendama Ameerikasse ja ma ei teadnud, kas minna kaasa. Osalt oleksin tahtnud, sest see oli minu elus ainuke võimalus Ameerikas käia ja lennukist ookeani näha. Aga lõpuks otsustasin, et ei lähe, sest sinna minev seltskond pidi seal hakkama jalgratastega sõitma, mis oleks võinud muutuda ebameeldivaks. Lendamine ise oleks ka võinud olla ebameeldiv.
Ühel võrguleheküljel avanesid erinevate inimeste leheküljed, sealhulgas ka minu oma. Oli võimalik, et tulevikus minu oma seal enam ei ole, sest teisi oli vahetunud. Aga ma ei teadnud, mille alusel neid vahetatakse või säilitatakse. Võibolla selle alusel, kes kui palju kirjutab. Ühe mehe oma oli seal veel pikemalt püsinud. Ta riputas üles plaane, mitu inimest või mitui perekonda ta külla kutsub. Pärast kirjutas ta teise lahtrisse juurde, mitu neist tegelikult tulid. Praegu ta oli jälle mõned kutsunud - oma lapse pulma. Näidati, kuidas mees ja naine seisid helerohelisel taustal. Naise teiste riiete alt paistsid välja helerohelised riided. Siis kustus naise nägu ära ja temast jäi järgi vaid heleroheline riie. Mees oli olnud haakristi värvi riietega. Mul oli midagi tegemist kolme naisega, kellest üks oli Raissa Gorbatšova.
Üks laps kaevas peenralt ühe taime välja. Ütlesin talle, et nüüd kuivab see taim ära ja et ta selle tagasi istutaks. Ta istutaski selle tagasi, aga kaevas uuesti välja.
Hakkasime bussiga Paide või Tallinna suunas sõitma. Närisin kuuseokkaid, et sõidu ajal hea enesetunne oleks. Mõtlesin, et peaks alati sõidu ajal kuuseokkaid närima, aga kui sõit algab linnast, ei ole neid kusagilt võtta. Üks okas kukkus mul suust kellelegi selga. Mina ja teised lapsed kogunesime kõik bussi uste juurde, et kui peaks oksendama hakkama, saaks seda teha trepile. Aga ei saanud, sest trepi peal oli toitu. Mõtlesin, et ma ei tohi jälgida, mitu kilomeetrit on veel sõita, vaid pean mõtlema, nagu kestaks sõit igavesti, siis ei teki ärevust. Tristan ütles, midagi, mis oli vale. Teine klassivend kinnitas, et asi on nii, nagu Tristan ütles. Vastasin talle, et kui juba Tristan eksib, ärgu tema üldse rääkima hakaku.
teisipäev, märts 28, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar