Eesti proosa

See on väga inetu, et žürii ei pidanud ühtegi aasta jooksul avaldatud proosateost preemis vääriliseks. Võiks oodata, et žürii teatab kahetsusega, et kahjuks saab esikoha anda vaid ühele, aga selle asemel kuulutab ta kõik teosed kõlbmatuteks. Ei pidanud ju valima kõigi aegade tippu, vaid ainult aasta parim. Kui seda ei tehtud, siis järelikult ei saanud hoopis žürii iseendale võetud ülesandega hakkama.

Eilses "Sirbis" kuulutas üks arvustaja ühe proosateose otsesõnu täielikuks läbikukkumiseks - Mehis Heinsaare oma. Arvustaja ise kirjutab seejuures nii ebaveenvalt, et ridade vahelt lugesin välja hoopis, et see raamat tuleks endale osta. Kui arvustaja siiski arvab, et raamat tõesti kuhugi ei kõlba, peaks ta teinekord valima arvustamiseks mõne raamatu, mis talle rohkem meeldib. Ja kes arvab, et kogu kirjandus pole üldse midagi väärt, see ei peaks üldse kirjandusarvustusi kirjutama ega žüriidesse minema.