Tänased unenäod jäävad minu arvates eilsetele ja üleeilsetele natuke alla, aga tundub, et kõlbavad veel siiski kõik kirja panna. Lõpptulemus sõltub ka sõnastusest.
Pille, Klaus ja teised hakkasid pühade puhul maale sõitma. Ma ei tahtnud nendega koos minna. Läksin eraldi. Maal ma siiski nägin neid. Nad olid võtnud kaasa raadioaparaadi, aga see mulle ei kõlvanud, sellepärast kuulasin enda kaasavõetud raadioaparaati.
Tõnul oli komme, et ta paneb vahel endale ühe imeliku vastiku asja pähe, ütleb selle juures teatud inetud sõnad ja vajub madalale. Praegu tegi ta seda kaks korda järjest. Teised naersid, aga mina püüdsin teda takistada.
Täna oli duširuumis teiste hulgas üks tüdruk. Ma ei teadnud, kuidas sellises olukorras oleks õigem käituda, aga võtsin siiski riided seljast. Püüdsin seda teha nii, et ma ei ärataks seejuures tüdruku tähelepanu.
Savisaar oli jälle peaminister. Nüüd võis Helmile öelda, et tema ennustus läks täide, et Savisaar veel tagasi tuleb. Lauri K. püüdis luua Valget Eestit. Ta kaevas välja inimesed, kes olid kõik valge glasuuriga kaetud. Mõned olid veel kooriku all, aga oli teada, et kooriku eemaldamisel ilmuvad nähtavale samasugused. Ta ütles, et nüüd on Valge Eesti käes. Hetk hiljem oli tal endal tume särk seljas, nagu kuluks valge värv juba ära. Ta ütles oma jutu tasakaalustamiseks, et selle üle ei tule naerda, kui keegi venelane on, aga siis rääkis Valgest Eestist edasi. Mõned poisid ütlesid, et varsti tuleb võimule lasta Helen. See oli sellepärast, et tal olid heledad juuksed, mistõttu temas nähti Valge Eesti edasiviijat. Vahetunnis tuligi Helen tagasi. Järgmine pidi olema Kalme tund. Kalme oli vahetunni ajal klassis. Ta ütles midagi higi lõhna kohta. Selle peale läksin otsima ruumi, kus saaks higi maha pesta. Läksin esimeselt korruselt kolmandale ja leidsin sealt kolm kõrvuti olevat wc ust. Aga neil olid sellised sildid, et ma ei saanud aru, kas need on poiste või tüdrukute omad.
Oli vene keele tund Vellerammiga. Õpilased pidid lugema õpikut. Lugesin sealt ühte teksti järjest mitu korda läbi. Oli oodata, et varsti hakkab õpetaja minuga pahandama, miks ma edasi ei ole liikunud. Sellele kavatsesin vastata, et kui ma ühte teksti mitu korda ei loe, ei jää see mulle meelde. Erik küsis mult vana sõnaraamatut. Andsin talle oma punaste kaantega vene-eesti õppesõnaraamatu.
Klass 206 oli palat, kus lamas üks raskelt haige. Olime palati ukse taga. Üks laps tahtis minna palatisse, aga ta saadeti tagasi. Öeldi, et selle haige juures olev naine võib seal olla ainult sellepärast, et ta on tema ema. Küsisin, kas siis minister ka ei tohtinud seal olla. Vastati, et ei tohtinud. Ministrit ei oldud võimu esindajana sealt siiski ka ära aetud. Merkol oli temaga umbes ühe vana vend. Ta ei teadnud, kas hoiatada oma venda selle haiguse eest.
Oli kehalise kasvatuse tund väikses võimlas, mis oli tihedalt poisse täis. Ariel tegi kangil tireltõuse. Kui mul oleks kästud ka teha, oleksin öelnud, et ma ei hakka üldse proovima asja, mida ma nagunii kunagi selgeks ei saa. Mulle ei meeldinud isegi vaadata, kuidas teised teevad, sest see tundus ohtlik. Mõtlesin küll, et inerts peaks päästma kukkumisest, aga päris kindel ma selles ei olnud. Lauri N. tegi sama teisel kangil. Sealt alla tulles ta ütleski, et hakkas pea ees vastu maad kukkuma, aga sai veel õhus ringi pöörata. Mina ei teinud midagi. Mulle öeldi, et natukese aja eest oli Sander kõige passiivsem, aga nüüd olen mina. Püüdsin üldse magama jääda.
Üks väike poiss tõi välja mänguautod, mis jätsid asfaldile värvi. Mina olin täiskasvanu, aga hakkasin ka nendega mängima. Tegime mõlemad autoga ringi ümber muruplatsi. Asfaldile jääv triip oli sama sile nagu asfalt ise. Küsisin poisilt, kas tema autodel on ka vedruga mootor. Selgus, et oli. Siis ilmus välja üks väike tüdruk, kellel oli pärisauto kastis ka mänguauto. Küsisin talt, kas tema auto on samasugune. Ta ütles, et ei ole, aga mulle tundus, et tegelikult on.
Läksin üle Toomemäe kooli suunas. Mäletasin, et seal on üks maja, kust läbi minnes saab otsem, aga ma ei leidnud seda üles. Lõpuks ma leidsin maja, kust sai läbi minna, aga see oli teises kohas, juba koolile lähemal. Keset autoteed nägin väikest hoonet, mille suurtest akendest paistsid tantsivad näitlejad. Sellised aknad olid talle tehtud selleks, et inimesed tantsijaid nähes sisse nende esinemist vaatama läheksid.
Olin ruumis, kus tahtsin ühe laua tagant raamatuid laenutada. Ootasin päevade kaupa, millal sinna laua taha tuleks Medijainen, et laenata tema käest. Laua ümber tiirles palju inimesi, aga tundus, et Medijainenit nende hulgas ei ole. Raamatuid tundus seal jagavat hoopis õpetaja Maimre.
esmaspäev, märts 20, 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar