Ajakirjanduses esinemisest ja mitteesinemisest

Eile helistati mulle televisioonist ja taheti kutsuda otsesaatesse. Ma ei olnud nõus minema, sest teoreetiliselt oleksin võinud saate ära rikkuda. Siis öeldi, et see on eesti rahvale tähtis teema, ja küsiti, keda ma enda asemele soovitan. Ma ei teadnud kedagi soovitada ka. Tegelikult on mul televisioonist kahju, kui nad kavandatud teema asemele uue pidid otsima. Nii et kes selle blogi lugejatest tahab televisioonis Keresest rääkida, see võib ennast sinna pakkuda. Enne seda kui ma temast raadios rääkisin, lubasin tegelikult kirjutada ka ajalehele, mida tegin kõige parema meelega. Ajalehest öeldi enne artikli kirjutamist, et ma neile midagi kirjutaksin ja nagu nad võiksid selle avaldada, aga tegelikult jäeti see avaldamata. Mitteavaldamist seletati kuidagi artikli tähtpäevalisusega.