Meenutusi liivakastist

Nägin unes, et tõusin vara hommikul üles, aga silmad olid veel rasked, Isa rääkis minuga midagi, kuigi ma alles pooleldi magasin. Liikusin Kaunase puiesteele. Kõik oli vaikne, aga ma kartsin, et keegi võib midagi öelda ja sellega vaikust rikkuda. Põhjapoolsetes maades olid inimesed üldiselt vaiksed, sest tuul ei kohisenud väikestes lehtedes nii kõvasti kui lõunamaa suurtes, nii ei olnud ka inimestel põhjust nii kõva häält teha kui lõunas. Vana korteri ümber nägin maju uue paigutusega. Meie hoovi taga olevaid maju nägin üle oma hoovi sinistena, mida nad päriselt ei olnud. Ma ei teadnud, kas ma võin neid nüüd sinistena järgnevalt ka unes näha.

Istusime laua taga. Klaus ja ema ütlesid, et laual on söögiks savikuklid. Vastasin, et liivakukleid on liivakastis küllalt söödud. Varsti ütlesin, et need kuklid ei kõlba süia, sest selliseid tehti ainult liivakastis. Järgmiseks nägin, et laual on küpsised, millel on küpsetusvormi tehtud muster. Sellest järeldasin, et tegemist on hoopis poest ostetud küpsistega, mis järelikult kõlbavad süia. Otsustasin, et söön siiski ühe savikukli ära. Küsisin Klausilt, mis toite liivakastis veel tehti. Ütlesin, et kuiva liiva kasutati muidugi jahu ja soolana. Mõttes lisasin, et ka suhkruna. Kuuldavalt ütlesin, et vett ja liiva segades tehti mahla. Mulle meenus veel lugu, kuidas naaber Sven tõi liivakasti kuskilt vähi, süütas augu põhjas ajalehetükke ja tahtis tekkinud leegi abil vähki küpsetada. Mõni laps ei teadnud üldse, mis loomaga on tegemist. Mina olin vähki näinud, aga ei olnud ka kindel, kas see on sama loom. Mulle tuli nüüd mõte kirjutada liivakastis mängitud mängudest mälestusi, nii et iga peatükk vastaks ühele mängupäevale. Kuna ma ei mäletanud, kes seal mida tegi, siis mõtlesin kasutada varjunimesid. Enda kohta mõtlesin kirjutada, et vahel ma istusin üksi liivakastis ja lihtsalt tõstsin liiva ühest kuhjast teise. Praegu hakkasin püsti tõusma ja märkasin enda peal ronivat ämblikku. Hakkasin teda maha puhuma, mis võttis tükk aega, enne kui see õnnestus. Siis oli seal juba järgmine ämblik, kellest lahtisaamine võttis ka tükk aega. Mul tekkis kahtlus, et ämblikud ronivad minu peal sellepärast, et nad arvavad, et ma varsti suren, ja tahavad püüda mind siis sööma tulevaid putukaid.