Energilisuse astmed

Klaus ütles, et maailm on endiselt toidupuuduse ohus. Mina vastasin, et selliseks asi jääbki. Klaus arvas, et ei pruugi jääda. Mina ütlesin, et siis ei jää, kui osa inimesi ära sureb. Klaus ütles, et kui toidupuudus käes, siis söövad need, kellel toitu on, küsijatele ei anta. Mõtlesin, et pean kolima 1-toalisse korterisse, et oleks väiksem üür ja jätkuks raha toidu ostmiseks. Sinna võtaksin kaasa ainult enda kirjutatud asjad. Aga edasi mõtlesin, et kui kõik pere liikmed kolivad 1-toalistesse korteritesse, siis on tube kokkuvõttes veel rohkem kui praegu ja peab veel rohkem maksma.

Paides oli veel kuusk toas, kuigi oli juba suvi. Osa okkaid oli küljes, aga paljud olid maha pudenenud. Ütlesin, et nii kuival kuusel ei tohi enam küünlaid süüdata. Siiri vastas, et tohib küll. Mina ütlesin, et siis ei tohi küünlaid küljes olla, kui kuusk ümber kukub. Siiri arvas, et ei kuku. Mina ütlesin, et tuletõrje ei taha üldse, et kuuskedele küünlaid pandaks. Siiri rääkis, et tuletõrjuja oligi teda sõimama hakanud, kui oli teada saanud, et ta kuusel küünlaid põletab. Üks vend tuli Paidesse koos neegrinaisega. Öeldi, et ta võttis selle neegri uueks naiseks. Neegril ei olnud vist riideid seljas. Aga ta nahk oli nii tume, et riiete puudumine ei paistnud välja. Ainult üks käsi oli tal hele. Ütlesin, et see käsi on hele sellepärast, et ta lamas päevitades selle käe peal. Pille hakkas naerma ja ütles, et ei ole sellepärast. Hakati mängima ühte mängu. Toomas lõi mind. Lõin teda vastu. Siis taipasin, et Toomas oli mind löönud mängu osana ja nõrgalt, mina olin andnud vastu tugeva hoobi. Hakkasin vabandama. Klaus sai haiget kukerpalli tehes. Ta ütles, et kaamel hammustab endal ühe küüru küljest. Toomas vaatas, kas see sõrm, mida ma löönud olin, ikka paindub.

Vaatasin raamatut, kus oli muu hulgas kirjeldatud kümmet energilisuse astet, reastatuna kõige väiksemast energiast kõige suuremani. Toomas oli pastakaga juurde kirjutanud näiteid kõige madalama astme kohta. Esimeseks näiteks oli ta toonud mind. Vaatasin, mida kirjutab raamatu autor kümnenda astme kohta. Ta küsis, et kas lugeja arvab, et on hea, kui tal on maksimaalne energia. Autor vastas, et tegelikult on see nii igav kategooria, et selle all on kirjutada ainult sellest, mida kõike inimene teha jõuab. Selle kategooria alla kuulusid ilmselt need, kes õpivad koolis ainult viitele, sest neid ei väsita õppimine ära. Mõtlesin, et vastupidiselt Tooma arvamusele jõuan mina ka palju teha. Kaheksanda kategooria kohta oli kirjutatud, et selle liikmed teevad väljaheidetega nalja. Üheksanda kategooria kohta kirjutati, et selle liikmed ei oska energiat kuidagi muidu kulutada, kui tormavad sihitult edasi-tagasi. Seega vastupidiselt veel suurema energiaga kümnendale kategooriale ei jõua nad midagi teha. Mõtlesin, et see edasi-tagasi kõndimine sobib ka hästi minu iseloomustamiseks. Teised, kes olid raamatut varem vaadanud, rääkisid, et on tähele pandud et taevasolek (st. usklikkus) esineb enam-vähem iga teise energilisuse astme puhul. Mult küsiti, kas kõrgeima astme puhul taevasolek esineb. Mõtlesin, et kõrgeima astmega on tegemist ju ainult ühe näitaja poolest. Vastasin, et kõrgeima astme kohta on kirjutatud ainult, et see on nii igav, et sellest pole midagi kirjutada. Naerdi.

Oli inglise keele tund. Üks poiss ja üks tüdruk rääkisid oma suvisest reisist. Mõlemad ütlesid, et reisil olles vaatasid nad maja aknast välja. Sellest järeldus, et nad olid reisil käinud koos. Minuga koos see tüdruk reisil käinud ei olnud. Tuli välja, et ma olen isegi selle tüdruku jaoks teisejärguline, seega kõigi jaoks. Räägiti, et ühed metsavennad olid teada saanud, et nende punkrite juurde on pandud varitsus. Seetõttu ei läinud nad tagasi punkrite juurde, vaid teistesse metsa punktidesse, aga võeti ikkagi kinni. Üks oli pandud sunnitööle Siberist lõunasse jääval merel. Või oli kahtlane, kas ta sai ikka sellel merel töötada, kui ta elas jõe ääres, mis suubus Põhja-Jäämerre.