Lugeda on palju

Tuli uus "Loomingu Raamatukogu" number. Mõtlesin seda eile õhtul lugeda. Aga nähes, et teine pereliige on selle endale lugemiseks valmis pannud, piirdusin mina ainult mõne leheküljega. Varem on "Loomingu Raamatukogudel" olnud taga tõlkija järelsõna, seekord oli hoopis eessõna. Alustasin lugemist siiski sealt, kus oli autori enda tekst. Võibolla on viga, et loen palju raamatuarvustusi enne raamatu enda juurde asumist. Teiselt poolt ma enamasti neid raamatuid ei loegi, mille kohta arvustust loen. Raamatu saatesõna võib võtta arvustusena, aga võib võtta ka teose osana. Täna lugesin "Akadeemiast" arvustust keskkonnaeetika alase raamatu kohta. Kui kristlus nägevat üldiselt loodust inimese teenijana, siis frantsiskaanluse rajaja elusolendeid võrdselt Jumalale allutatuna. Eile lugesin 20. sajandi alguse "Postimehest" artiklit, kus kirjeldati keskaegse ristiusu kiriku poliitika vastuolulisust. Ühelt poolt võideldi ketserite vastu, teiselt poolt aidati haigeid. Reformatsioon muutnud kiriku pisut humaansemaks, kuid olnud suurelt osalt poliitiline liikumine, mitte ainult usuline. Antikvariaadist ostsin viimati raamatu inkvisitsioonist. See on ilmunud Nõukogude ajal, kuid seal toodud inkvisitsiooni kriitikat võib kaudselt võtta ka Nõukogude repressiivpoliitika kriitikana. Tartu Ülikoolis olevat õpetatud, et inkvisitsioon oli kohtupidamises samm edasi, sest tõi kasutusele juurdluse.