Lugesin romaanist "Mina, Claudius", et kui Claudius läks Itaaliast Aafrikasse, siis Aafrikas tundis ta kõige suuremat puudust Itaalia metsasest maastikust. See on vastuolus sellega, mida mulle ülikoolis õpetati. Seal räägiti, et roomlased ei kasutanud metsa kohta kunagi sõna "ilus", vaid mets oli nende jaoks hirmutav, ilusaks pidasid nad hoopis kultuurmaastikku. Aga ilmselt on igal ajal olnud ka erandlikke inimesi. Mõnele võis ehk mets just sellepärast meeldida, et see hirmutas, nagu tänapäevalgi on õudusfilmi ja õudusjuttude huvilisi. Claudiust kirjeldatakse romaanis erandlikuna selle poolest, et ta polnud terve inimene. Seda ta loetud kohas küll ei väida, et teised roomlased metsa temast erinevalt oleksid suhtunud.
Tänapäeval Itaalias enam eriti metsa ei tohiks olla, sest see on tihedalt asustatud. Mussolini kohta olen lugenud, et temal oli plaan metsi taastada, et kliima läheks külmemaks ja itaallased omandaksid põhjamaalastele sarnasema iseloomu. Mussolini suur eeskuju oli muidu Rooma riik, aga metsastamismõttega läks ta ilmselt vanadest roomlastest lahku, kui roomlased tegelesid pigem metsade hävitamisega. Aga päriselt tegeles sellega vist ka Mussolini, sest tema tahtis veel põllumajandustoodangut tõsta, soid kuivendada ja teid ehitada, mis oli tema jaoks ilmselt metsastamisest tähtsam.
pühapäev, august 03, 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar