Eile oli taasiseseisvumispäev

Eilset riigipüha tähistasin sellega, et vaatasin teemakohast filmi 1988. aasta sündmustest. See on haruldane, kui ma üldse mõnda filmi vaatan. Aga seda filmi olen kunagi varemgi näinud, sest mõned kohad olid ikka väga tuttavad. Suurema osa olin küll vahepeal ära unustanud. Seda ei mäleta, millal eelmine kord vaatasin. Algust eile ei näinud, sest hakkasin vaatama selle peale, et televiisor juba käis. Algul arvasin kaadrite ja muusika järgi, et tegemist on kriminulliga. Muusika oli dokumentaalfilmi kohta üsna kunstiline. Riigipüha tähistasin muidugi sellegi kaudu, et kuulasin ka raadiost isamaalisi laule. Raadiot käima pannes küll ei teadnud, kas neid lastakse. Lasti muude lauludega vaheldumisi. Televiisorist vaatasin ka "Aktuaalset Kaamera" ja spordiuudiseid. Spordi osas oli justkui päevakohane, et just eile olümpiamängudel eestlasele kuldmedal kaela riputati. "Aktuaalses Kaameras" Savisaare saatessekutsumine tundus vähem päevakohane, sest ta püüdis seal öölaulupidu maha teha. Öölaulupeo kohta lugesin rohkelt blogisissekandeid, üritust ennast ei jälginud. Televiisoris ja ühes blogis oli juttu veel mingist Ilvese korraldatud vastuvõtust kultuuritegelastele. Ilves olevat pahandanud, et miks kultuuritegelased Gruusia küsimuses vaikisid ja eesti keelt ei kaitse. Ma pean ennast samuti kultuuritegelaseks ja võin kinnitada, et olen nii Gruusia kohta sõna võtnud kui ka püüdnud puhtas eesti keeles kirjutada. Aga mul pole andmeid, et Ilves minu blogi ja raamatuid loeks. Minu mullu ilmunud raamat sisaldab muuhulgas peatükki "Kaukaasia". Põhiliselt on seal juttu Tšetšeeniast, aga lisaks on õigesti ennustatud ka Vene vägede Gruusiasse tungimist. Hiljuti avaldasin blogis koguni Gruusia sündmustest inspireeritud luuletuse. Selle kohta tuleb küll öelda, et ma ei pea seda enda kõige paremaks luuletuseks.