Hoiatuslasud

Meenutasime, et ükskord põgenesime koos poistega politsei eest. Jooksime koju ja peitsime laste tuppa riiuli taha. Kui politsei tuppa tuli, vaatas ta esimese asjana riiuli taha. Varem olin rääkinud, et Nõukogude ajal võis politsei jalgpalli palli täispumpamise eest tulistada. Kass oli sellele vastanud, et isegi palli omamise eest võidi tulistada. Aga minu jutuajamine Kassiga ei olnud vist oluline, sest see ei olnud vist toimunud unenäos. Hakkasime vaatama vana filmi. Filmis tegid poisid laagris pahanduse ja hakkasid mööda maanteed joostes põgenema. Politsei ajas neid autoga taga ja tulistas järjest hoiatuslaske. Seega selgus, et minu mälestused pärinesid hoopis sellest filmist, olles moondunud, nagu oleks see juhtunud minu endaga. Nõukogude ajal oli karm politsei. Millegipärast ei jõudnud auto jala liikuvatele poistele järele. Poisid põgenesid kooparuumi, mis oli täis riiuliridasid. Politsei tuli neile järgi. Mina hoidsin politsei käeulatusest eemale. Ka teised poisid manööverdasid riiulite ja üksteise vahel, nii et politsei ei ulatunud paljusid puutuma, kuni tal saabus aeg lahkuda. Liikusime jälle lageda tava all. Mina peitsin ennast ühe talu põõsaste taha. Tristan ja Eero arutasid, kas ei peaks teostama terroriakti. Nad pugesid ühe auto alla. Nägin politsei selja tagant, kuidas politsei jäi seisma ja vaatas seda põõsast, mille taga ma peidus olin. Aga ta ei näinud mind ja läks hoopis Tristanit ja Eerot kinni võtma.

Liisa käis tennisetrennis. Ta rääkis, et on tennises juba nii tugev, et ühtedel võistlustel jõudis finaali, kus ta kohtus Meelis Kanepiga. Avaldasin kahtlust, kas ta saab ikka nii tugev olla, et Kanepiga kokku minna. Siis tuli meelde, et Kanep on kõige tugevam males, tennises on ta nõrgem.

Isa ütles, et lapsena tahtis ta saada 100 meetri jooksjaks. Mõtlesin, et praegu on ta samasugune, sest kirjutab lühikesi luuletusi. Olin rohumaal koos kahe vene ja ühe eesti poisiga. Neil oli kolm lehte tablette. Need olid narkootikumid. Loopisin tabletid rohu sisse laiali. Poisid vaatasid seda liikumatult pealt, aga siis said kalli kraami raiskamise peale vihaseks ja hakkasid mind taga ajama. Mind ajas taga minu tütar. Vahepeal jooksis tema minu kannul, aga vahepeal pöörasin mina ringi ja ajasin teda taga. Olin lahkunud suurest toast pidulauast ja toetasin väikses köögis pead laua peale, kujutledes Kaunase puiesteel toimuva sündmustikuga raamatu tegevust. Ema rääkis külalistele, et mina vedelen voodis 12 tundi ööpäevas ja ütlen veel, et ma magan sama vähe kui teised. Mõtlesin, et sellele võiks vastata, et osa aega olen ma voodis ärkvel. Suurest toast tuli väiksesse kööki Veljo, kes ajas juttu ühe minu vennaga. Ühe venna lause peale ajasin ennast sirgeks ja küsisin, kes arvab, et kisselli joovad rumalad. Seejuures läks kissellikann ümber. Hakkasin joogiklaasiga kisselli laualt kokku kühveldama ja suhu panema. Selle maja pererahvas vaatas seda pealt.