Valepropaganda sõdade algul

Kas sõda alustas Venemaa või Gruusia? Kas Teist maailmasõda alustas Saksamaa või Poola? Loogiline on arvata, et alustab suurem riik. Ometi on püütud mõlema sõja algul näidata süüdlasena väiksemat. Teise maailmasõja algul väideti seda Poola kohta ka Eesti lehes:

"ETA. Marienwerder, 1. sept. (DNB) Toetatuna Poola regulaarsõduritest poolakad ründasid raudteepeatuskohta Alt Eichet, Rosenbergi ringkonnas (Preisimaal.) Sakslased panid poola rünnaku kuulipildujatega seisma. Pärast tulevahetust poolakad tõmbusid tagasi, võttes kaasa oma surnud ja haavatud. Saksa poolel said kaks isikut haavata, neist üks surmavalt."

("Rahvaleht", 2. september 1939)

Venemaa põhjendusi ja Hitleri põhjendusi sõja alustamiseks on juba võrrelda jõutud. Hitleri põhjendustest kirjutas Eesti ajaleht kunagi nii:

"Saksa-Poola pinevus, mis seni on avaldunud tiheneva tendentsiga piirivahejuhtumite reas, võttis eile varahommikul avaliku sõjalise tegevuse ilme. /.../ Et Saksa on olnud sunnitud astuma sõjalisi samme ja asuma revisjoni teostama, selles langevat vastutus Hitleri sõnade järele täieliselt Poolale, kuna 1. Poola olevat suunanud oma võitluse Danzigi vabalinna vastu, 2. Poola ei olevat olnud valmis lahendama koridori probleemi mõlema poole huvisid arvestaval viisil. 3. Poola ei olevat pidanud kinni kohustustest vähemusrahvuste vastu, ja 4. Poolal ei olevat olnud kalduvust astuda Saksamaaga tõsistesse läbirääkimistesse, millega sobitusettepanekud olevat luhtunud. Võitlus käivat nüüd nii kaua kuni praegune Poola valitsus nõustub Saksa nõudmistega, või kuni seda teeb üks teine Poola valitsus."

("Päevaleht", 2. september 1939.)

Kas ebademokraatliku riigi alustatud sõda võib jõuda ka Eestisse? Aastal 1939 oli Eesti ise samuti ebademokraatlik ja rahvale väideti, et ohtu ei ole:

"Minister A. Oidermaa esines eile õhtul kell 9 raadio ringhäälingus erakorralise sõnavõtuga Saksa-Poola vahel alanud vaenulise tegevuse puhul. Puudutades lähemalt sündmuste käiku, nagu see arenenud eilse öö ja päeva jooksul, minister tähendas, et kõikide nende sündmuste arenemist ja suunda jälgides, tekib Eesti kuulajail loomulikult keelele küsimus,
kuidas on olukord meiega
ja kuidas see võiks tulevikus kujuneda?
Sellele täiesti loomulikule küsimusele võiks vastata järgmist: Meie ümbruses on kõik rahulik ja vaikne. Ei ole ka mingit mõistlikku põhjust, et selline seisund peaks muutuma. Pinevuse pesa asub kaugel ja meie ei ole seal tekkinud olukorrast puudutatud."

("Uus Eesti", 2. september 1939.)

Vanu lehti saab lugeda aadressil http://dea.nlib.ee/