Peidetud kaasaeg

Võtsin raamatukogu lugemissaalis välja kaks raamatut. Istusin maha ja hakkasin käsitsi ja kirjatähtedega kirjutatud raamatut lugema. Raamatus kirjutati, et Hitler kasvatas oma lapsi nii, et need ei teadnud, et kaasaegne maailm ka väljaspool kodu olemas on. Hitler rääkis neile ainult vanade aegade kohta muinasjutte. Mulle tuli meelde, et Hitleril lapsi ei olnud. Nüüd nägin, et oma lastest rääkisid hoopis kaks prouat. Minu laua juurde tuli Erik, kes näitas oma valminud uurimistööd. Ta ütles, et see räägib Teisest maailmasõjast ja on kirjutatud Teise maailmasõja ajal. Sellega ta mõtles, et ta ei ole kasutanud uuemat kirjandust kui Teise maailmasõja aegne. Sander ütles, et niimoodi kirjutatud tööl ei ole mõtet. Erik keeras minu väljatellitud raamatu torusse. Raamat jäi sellest kortsu. Avaldasin pahameelt. Siis tuli üks meie kooli õpetaja. Ta rääkis, et ta ei saa ühest asjast vanaemale rääkida - sellest, kuidas ma raamatuid hoian. Selgitasin, et raamatut lõhkus Erik. Läksin raamatuid ära viima. Riiulite vahel toimus ühe uurimistöö kaitsmine. Kui kaitsja rääkimise lõpetas, küsiti minult, mida ma tema viimasest lausest arvan. Vastasin, et ma ei pannud tema juttu üldse tähele, ma mõtlesin teistest asjadest. Kaitsja oli Lauri N., kes nüüd oma lauset kordas. Aga see oli nii keeruline ja halvas keeles, et ma ei saanud nüüd ka aru. Kogu tema töö oli niimoodi sõnastatud. Läksin läbi kooli söökla. Esimeses lauas istuv Ivo pakkus mulle, et mina ka sööksin. Kahtlustasin, et tal võib sellega mõni halb tagamõte olla. Aga laual olevad toidud tundusid isuäratavad, ja mõtlesin, et nüüd on Ivo vanemaks saanud, võibolla tal nüüd enam halbu tagamõtteid ei olegi.

Olin ajaloo klassis. Õpetaja rääkis, et vahepealne eksperiment panna hinnete asemel plusse ja miinuseid on läbi saanud. Nüüd pannakse jälle hindeid. Aga üks asi on endiste aegadega võrreldes muutunud. Nüüd pannakse eraldi hindeid purihammaste ja tarkusehammaste teadmistele. Kui purihammaste teadmised enam ei kasva, võivad tarkusehammaste omad seda veel teha.