Rabati koogitükke

Lähenes ürituse algus. Jagomägi tuli sel puhul kooskõlastama, millisel kujul teose pealkiri ette lugeda. Üks naismaletaja ütles, et ta ei jõua enam maleraamatuid hankida. Mina ütlesin, et raamatud on nii odavaks läinud, et ei jõua nii palju maleraamatuid läbi töötada, nagu osta jõuab. Toit sai vaagnale pandud ja hakkasin sellega inimeste vahelt läbi kõndima. Inimesed rabasid endale vaagnalt koogitükke. Seda ei pidanud ma õigeks, sest sellel vaagnal oleks pidanud olema toit ainult meie pere liikmetele. Kui istusin koos vendadega lauda, siis ütlesin, et meie perele jäi väga vähe süia. Peale meie perekonna istus selles lauas ainult Siiri, muud inimesed istusid teistes laudades. Selgus, et meile oli siiski jäänud täpselt nii palju toitu, nagu me ära süia jaksasime.

Üks 40-aastane maletaja kaebas, et tunneb ennast kehvalt. Mõtlesin, et 10 aasta pärast olen sama vana kui tema praegu ja võin olla läinud sama paksuks. See mees ei olnud rahul ühe väikse poisi käitumisega ja viskas ta kolksuga ruumi teise otsa. Poiss tuli tagasi. Mees viskas ta nüüd veel suurema kolksuga ühte kasti. Võis karta, et ta viskas kogemata poisi surnuks. Aga läbi kasti kaane hakkasid avalduma elumärgid. Kui poiss kastist välja tuli, öeldi talle, et ta on tapnud mitu inimest. Poiss hakkas selle peale märatsema. Ta lõhkus kalliskive, mille tükke ühel tänaval üles korjati. Lõpuks öeldi poisile, et tegelikult ta neid inimesi tapnud ei ole. Poiss ütles, et sellepärast ta siis ei mäletagi nende tapmist. Kõndisin tunni ajal koolimajas ringi. Mõtlesin astuda läbi mitmest klassiruumist ühe tunni ajal. Aga mõtlesin, et direktorile see ei meeldiks. Siis tuli meelde, et nüüd on koolil uus direktor, varasem direktor on nüüd lihtsalt õpetaja. See poiss ronis mööda trepi külgi üles. Mina läksin läbi linna hambaarsti juurde. Hambaarst saatis mind teise protseduuri jaoks teise majja edasi. Ta tuli mind saatma, sest ma ei tundnud teed. Kohale jõudes tuli võtta laialivalguvasse järjekorda. Mõtlesin, et igas unenäos tuleb kujutleda kokku erinev tee siia, sest varasem ei jää meelde.