Aasta 2023 kokkuvõte

Lõppevast aastast on jäänud meelde järgmist:

1. Lõpetasin kaheköitelise Masaryki raamatu tõlkimise ja sellele saatesõna kirjutamise.

2. Alustasin Jannseni raamatu koostamist, kes on esimene enda valitud autor.

3. Koostasin luulekogu käsikirja.

4. Võitsin ühel kiirmaleturniiril esimest korda kõik partiid.

5. Sain Tartu pika male meistrivõistlustel enda kõigi aegade paremuselt teise koha.

6. Käisin palju suusatamas.

7. Käisin maal mõtlemas.

8. Käisin Tartus kohtades, kus ma polnud varem käinud või ei olnud üksi käinud.

9. Lugesin läbi "Maalehe" kalendri kõik 12 vihikut.

10. Lugesin vanavanaema päevikuid.

11. Põdesin elus esimest korda koroonat.

12. Toimus hulk isa 85. sünnipäeva üritusi.

13. Toimus vanaisa 95. sünniaastapäeva tähistamine tema raamatu esitlemisega.

14. Hakkasin tehisintellekti kasutama.

15. Jätkus kliimasoojenemine.

16. Jätkus Vene-Ukraina sõda.

17. Ka Iisraeli kandis läks sõjaks.

18. Nõuti Eesti valitsuse tagasiastumist.

19. Tõnu teatas, et tal ilmus esimene raamat, mida mina pidasin teiseks.

20. Olen jälle sagedamini raamatukogus käima hakanud.

Koomikud

Räägiti, et need, kes lähevad reisile Venemaale, ei pääse enam tagasi, vaid nad pannakse vangi. Mul oli just reis Venemaale plaanis, aga nüüd otsustasin selle tegemata jätta. Meile tuli Putini nime mainimise pärast venelane koju. Peitsime ennast voodi taha, aga minu jalad paistsid voodi otsa kõrvalt välja.

*

Vaatasime televiisorit. Seal näidati juuksurit. Ütlesin, et see on komöödia, et lõigatav püiab vaadata selja taha, aga lõikaja ei vaata lõigatavat, vaid lakke. Vastati, et sellised komöödiates esinevad momendid kasutatakse komöödiareklaamides alati ära. Praegu vaatasime komöödia reklaami, aga see oli üsna pikk.

*

Olin Paides. Ütlesin midagi teravat ja palusin kohe vabandust. Mõtlesin, et seega ei palu ma vabandust mitte ainult unenägudes, vaid ka ärkvel olles. Mul läks laua peale vedelikku ümber ja Siiri pühkis selle lapiga ära. Mul sai käsi märjaks. Siiri tõi jälle lapi ja pühkis sellega mu kätt. Mul hakkas käsi kipitama. Ütlesin Siirile, et ta pühkis enne selle lapiga hapet ja nüüd minu kätt. Siiri sai vihaseks ja ütles teistele, et kui ma sellist juttu räägin, siis tema minuga üldse ei tegele. Mulle tuli meelde, et piiritus ei ole hape. Siiri alati desinfitseeris mu haavu, ise ma seda ei teinud. Ütlesin, et ma muidu teeks midagi, aga ma olen tohutult unine.

Tartu meistrivõistlused 2023

Tartu meistrivõistlustel said üle poole võimalikest punktidest:

1. Sander Lain (sünniaasta 2008) 5

2. Mihkel Tomson 4

3. Tanel Tiisler 3,5

4.-5. Mikk Kaarel Õim 3,5

         Simo Runnel 3,5

6. Olari Kikas 3

7. Andero Punning 3

8. Mart Mattias Alas 3

9. Kutt Kaarel Külvet 3

Kokku oli 24 osavõtjat ja 5 vooru.

*

Olin turniiri vanim osavõtja. Punkte sain sama palju ja võiduprotsent oli sama kui tol korral, kui ma selle nimega võistlustel medali võitsin, aga tänavu oli 11 osavõtjat rohkem. Minu teise päeva mängud olid sellised:

3. voor

Runnel - T. Tiisler

1. d4 d5 3. Rf3 e6 3. Of4 c6 4. e3 f5 5. c4 Od6 6. Od6 Ld6 7. c5 Lc7 8. Re5 Rf6 9. Rd2 a5 10. Oe2 Rbd7 11. Rdf3 b6 12. cb Lb6 13. Lc2 c5 14. dc Lb4+ 15. Ld2 Ld2+ 16. Kd2 Re4+ 17. Ke1 Vb8 18. b3 Rdc5 19. Rc6 Va8 20. Rfe5 Oa6 21. Oa6 Ra6 22. Rd4 Ke7 23. Rec6 Kf6 24. f3 Rd6 25. Ra5 Rb4 26. Rac6 Ra2 27. Kd2 e5 28. Rc2 Vhc8 29. R2b4 Rb4 30. Rb4 Ke6 31. Rc2 Vab8 32. Vhb1 Vc6 33. Va7 Kf6 34. b4 Vb5 35. Vba1 Rc4 36. Kd1 d4 37. ed ed 38. Vd7 Vd6 39. Vd6 Rd6 40. Kd2 Ke5 41. Kd3 Kd5 42. Va5 Va5 43. ba Rb5 44. a6 g6 45. Rd4 Ra7 46. f4 h6 47. h4 Rc8 48. Rb5 Kc6 49. Kc4 Rb6+ 50. Kb4 Re5+ 51. Ka5 Rf4 52. Rd4+ Kc7 53. g3 Rd5 54. Re6+ Kc6 55. Re8+ Kc7 56. Rf7 g5 57. hg hg 58. Rg5 f4 59. gf Rf4 60. Rf7 Re6 61. Kb5 Rd4+ 62. Kc5 Re6+ 63. Kb5 Rd4+ 64. Ka5 Rc6+ 65. Kb5 Rd4 66. Kc5 Re6+ 67. Kb5 Rd4+ 68. Ka5 Rc6+ 69. Kb5 viik.

4. voor

Õim - Runnel

1. e4 c6 2. Rc3 d5 3. Rf3 de 4. Re4 g6 5. Oc4 Og7 6. d4 Rf6 7. Reg5 0-0 8. 0-0 h6 9. Rf7 Vf7 10. Of7+ Kf7 11. Re5+ Kg8 12. Rg6 Of5 13. Rf4 Rbd7 14. Ve1 e5 15. Rh5 Rh5 16. Lh5 Oc2 17. de Re5 18. Oh6 Rd3 19. Lg4 Lf6 20. Lc4+ Kh8 21. Og7+ Kg7 22. Lc2 Re1 23. Ve1 Vd8 24. h3 Ld6 25. Lf5 Vf8 26. Lg5+ Kf7 27. Ve5 Ld1+ 28. Kh2 Ld6 29. Lf4+ Lf6 30. Vf5 1:0. Valgel jäi aega alles 38 ja mustal 26 minutit.

5. voor

Runnel - Alas

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 Of3 7. Lf3 Ld7 8. d3 0-0-0 9. Oe3 Kb8 10. Rd2 f6 11. Rc4 g5 12. Vfd1 Le6 13. b3 Re7 14. d4 ed 15. Vd4 Og7 16. Vad1 Vd4 17. Od4 Vf8 18. Re3 Rg6 19. Rf5 Oh8 20. Oc5 Ve8 21. Le3 b6 22. Ob6 cb 23. Lb6+ Ka8 24. La6+ Kb8 25. Lb6+ Ka8 26. Rd6 Ld7 27. Vd4 Ve7 28. Va4+ La7 29. Ld8++ Valgel jäi aega alles 43 ja mustal 55 minutit.

Vajalikud telefoninumbrid

Emalt küsiti telefonis ühte telefoninumbrit. Ta andis ühe numbri, aga viiekohalise, minu meelest õige number oleks pidanud olema kuuekohaline. Ja tundus, et emal ei meenunud õige number, vaid katkend Helina numbrist. Kui tegin emale märkuse, siis ta parandas, et õige number on üheksakohaline. Aga otsides leidsime, et õige number oli veel pikem ja ei koosnenud numbritest, vaid tähtedest. Tahtsin helistada ka Helinale. Olin talle kirjutanud, et olen ta numbri ära kaotanud, aga täna mõtlesin, et kui ma otsiksin, siis ma tõenäoliselt leiaksin. Hakkasin otsima. Kuigi tõenäoline oli, et helistades oleks selgunud, et see number ei ole enam kasutuses.

Positsiooniline paremus

 

Teises voorus võitsin mustadega:

1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Od3 Od3 6. Ld3 La5+ 7. c3 La6 8. La6 Ra6 9. 0-0 Re7 10. Og5 h6 11. Oe7 Oe7 12. Rbd2 c5 13. b3 dc 14. Rd4 Kd7 15. Vfd1 Rc7 16. c4 Vhd8 17. h3 Ke8 18. R2f3 dc 19. bc Vd7 20. Rb5 Vd1+ 21. Vd1 Rb5 22. ab Vc8 23. a4 Vc2 24. Vd4 Oc5 25. Vg4 Vf2 26. Kh2 g6 27. Vh4 h5 28. Vc4 b6 29. a5 Vb2 30. ab ab 31. Va4 Vb5 32. Va8+ Ke7 33. Va7+ Kf8 34. Rg5 Od4 35. Vf7+ Kg8 36. Ve7 Oe5+ 37. Kg1 Og3 38. Ve8+ Kg7 39. Re6+ Kf7 40. Vf8+ Ke6 41. Vf1 Ve5 42. Kh1 Ve1 43. Ve1 Oe1 jne.

Vana tüüpskeem

 

Tartu meistrivõistluste esimeses voorus mängisin valgetega ja võitsin taas Viktor Vooni õpetatud tüüpskeemi abil:

1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Od7 4. Od7+ Rd7 5. 0-0 g6 6. c3 Og7 7. d4 b6 8. Le2 Rgf6 9. e5 de 10. de Rg4 11. e6 fe 12. Le6 Rgf6 13. Rg5 Vf8 14. Lh3 Vh8 15. Re6 1:0.

Diktatuurid ja poed

Isa ütles, et tuleks raamatust järele vaadata, mis on fašismi miinimum. Vastasin, et ma mäletan, mis see on. Lugesin Nolte fašismi miinimumi peast ette, ma polnud küll kindel, kas päris õigesti. Tahtsin lisada, et Nolte järgi piisab ühest tunnusest, et fašism oleks olemas. Siis mulle tuli meelde, et ühest tunnusest ei piisanud Noltel, vaid Ecol.

*

Läksin ühte ruumi, kus toimus hääletus. Nägin selles diktatuuri kujunemise ilmingut, et hääletused toimusid eraldi suletud ruumides. Lisaks veel, kuigi kõik hääletasid ühte moodi, oli hääletuse läbiviijal õigus kuulutada hääletuse tulemus vastupidiseks.

*

Raamatukogul oli uus kord, et ülikooliga mitte seotud inimesed ei saanud enam raamatuid koju laenutada. Leidsin, et see on halb, sest vanemaks jäädes ei pruukinud ma enam suuta lugemissaalis istuda.

*

Ütlesin, et kui keegi toob poest kommi, siis ma maksan kommide hinna kinni. Lisasin, et ma enam ei mäleta, mida ma just lubasin. Isa tõigi poest kommi. Ta ütles, et hind on üle 80 euro. Sellist hinda ma ei tahtnud kinni maksta, lubadust andes olin arvanud, et hind on maksimaalselt 10 ja 20 euro vahel.

*

Kõndisin poes ühe tüdrukuga kõrvuti. Mulle hakkas selline tegevus tobe tunduma. Oletasin, et ma tohin samal ajal teist tüdrukut ka vaadata. Minuga koos olev tüdruk ütles, et ta paneb toidu sisse ühte ainet. Minu mälu järgi see aine oli mürgine. Küsisin, kas ei panda ühte teist ainet. Tüdruk vastas, et erinevaid aineid võib panna.

Pikk realiseerimine

Valmistun homme algavateks tiitlivõistlusteks. Eilsest olen teinud füüsilist trenni tavalisest suurema koormusega, sealhulgas suusatasin täna kolm kanaliringi üleeilse kahe asemel. Pärast suusatamist mängisin ühe pika treeningpartii:

O-V-K-O-V-R-L-R

1. e4 e5 2. f3 b6 3. b3 Rhg6 4. Re3 Re6 5. Oe2 Ob7 6. Lf2 Oh4 7. g3 Oe7 8. 0-0-0 0-0-0 9. h4 d5 10. Rd5 Oa3+ 11. Kb1 f6 12. Rc3 Kb8 13. Lf1 Rc5 14. Rb5 Lf8 15. Ra3 Rb3 16. cb La3 17. Ob2 Lb4 18. Od3 La3 19. Rf2 Re7 20. Rd3 Rc6 21. Rb2 Le7 22. Oa6 Oa8 23. Ob5 Vf8 24. Oc6 Oc6 25. d4 ed 26. Vd4 Vde8 27. Ob4 Le5 28. Ved1 Lg3 29. Of8 Vf8 30. La6 Vc8 31. Vd8 Ob7 32. Vc8+ Oc8 33. Ld3 Lh4 34. Rc4 h5 35. Re3 g6 36. Rd5 Lg3 37. Rf6 h4 38. Rd7+ Kb7 39. Ld5+ c6 40. Lf7 h3 41. Rc5+ Kb8 42. Rd7+ Kc7 43. Rf6+ Kb8 44. Rg4 h2 45. Rh2 Lh2 46. Lg6 Le2 47. Ld6+ Kb7 48. Vc1 c5 49. Ld5 Kb8 50. e5 Ob7 51. Ld8+ Oc8 52. Ld6+ Ka8 53. Ld5+ Kb8 54. Vd1 Ob7 55. Ld8+ Oc8 56. Ld6+ Ka8 57. Ld5+ Kb8 58. f4 Le3 59. Ld6+ Ka8 60. Lc6 Kb8 61. Ld6+ Ka8 62. Ld2 Le4+ 63. Ka1 Lf5 64. Le3 Lg6 65. Vg1 Lh7 66. Lg3 Kb8 67. Lg6 Lh3 68. Ld6+ Ka8 69. Lc6+ Kb8 70. Ld6+ Ka8 71. Ld5+ Kb8 77. Vc1 Lg4 78. Ld2 Lf5 79. b4 cb 80. Ld6+ Kb7 81. Lc7+ Ka6 82. Lc8+ 1:0.

Kuuldamatu telefonikõne

Helina kaebas kogu aeg inimesi kohtusse. Mõtlesin, et seda ta ei peaks tegema, ta ise ei kannata kohtuprotsessi välja. Seisin Võidu silla kõnniteel, silla teisel küljel seisis Helina. Ta oli minu poole seljaga, aga tundsin ta selja tagant ka ära.

*

Vaatasin aknast välja. Puud olid uuesti hõredamaks jäänud ja Karlova kool oli jälle paistma hakanud. Nägin seda ka siis, kui kardina ette tõmbasin. Klaus tuli minu tuppa midagi rääkima, aga ma polnud ta jutuga nõus. Läksin väiksesse kööki, et seal ka aknast välja vaadata. Aga selgus, et tolles ruumis magasid veel isa ja ema. Emal oli hiljuti uus laps sündinud, seetõttu oli tal praegu uni pikem.

*

Toas oli palju hääli. Saabusid pikad võõrad mehed, kes olid endal naha tumedamaks värvinud. Nad istusid diivanile ja hakkasid oma asja ajama. Mulle tuli telefonikõne, aga ma ei kuulnud torust midagi. Korraks nagu kuulsin, et räägib Jagomägi, aga sõnu ei eristanud. Kuna ma torust häält ei kuulnud, lõpetasin kõne. Aga Jagomäel oli vaja minuga ühendust saada, sest ta tahtis minuga koos rahataotlust teha. Ma ei kuulnud nähtavasti sellepärast, et uuel telefonil oli hääl maha keeratud. Tahtsin hääle uuesti valjuks keerata ja tagasi helistada, aga ma ei tundnud uue aparaadi käske. Siis võis helistada tagasi ka vana aparaadiga. Aga kui ma seda tahtsin võtta, sattus mulle eksikombel kätte Tõnu telefon. Andsin selle talle tagasi.

Lõpetamata tegevused

Mängisin malet. Ei olnud kindel, kelle poole ülekaal kaldub. Kui oleksin pannud vankri vastase viguritega ühele liinile, oleksin ühe neist kätte saanud ja edasi ähvardanud kaheksandalt realt matiga, aga sellel oli üks takistus. Vastane lahkus mängulaua tagant ja andis vist sellega võidu mulle. Üks pealtvaataja tuli näitama, et vastase seis on võidetud. Vaidlesin vastu, et mängus sellist seisu ei ole, nagu praegu laual on.

*

Kirjutasin vihikusse ülesande lahendust. Ühte tulpa olin kirjutanud lünkliku lahenduskäigu, kõrvaltulpa lisasin vahelejäänu. Räägiti vaktsineerimisest. Kahe haiguse vastu tuli vist iga aasta uuesti vaktsineerida, kolmanda vaktsiin oli võibolla eluaegne. Ühe vaktsiini kohta öeldi, et seda ei tehta enam veeni, vaid sõrmeotsast. Üks mees oli seda kuuldes kohkunud, öeldes, et sõrmeotsast ei saa kätte.

*

Roomasin mööda teed. Taevas hakkasid käima mingid sähvatused, mis langesid eemal maapinnale. Võibolla see tähendas, et Vene-Ukraina sõda oli laienenud Eestisse. Jõudsin oma trepikoja ukseni. Trepist üles minemiseks tõusin püsti.

*

Sõin Paide köögis. Kui taldrik hakkas tühjaks saama, lahjendasin taldrikus olevat toitu veega ja ootasin, et taldrik ise lõpuni tühjeneks. Seda ei juhtunud. See tähendas, et pidin taldriku ikkagi lõpuni tühjaks sööma. Ma polnud kindel, kas Paide kraanivesi on söömiskõlbulik. Aga mulle meenus, et ma olen sellega tehtud morssi joonud. Seetõttu jätkasin söömist.

Lume peal ja laua taga

Täna on teine jõulupüha. Eile mul tekkis vahepeal juba kiusatus õhtul tööd tegema hakata, aga sain sellest üle, olen lugenud ja mõelnud. Eile sadas uus lumi maha, täna sai ka suusatada. Ja täna tuli üks külaline tagasi, rääkisin temaga.

Kui on rohkem vaba aega, jõuab rohkem uusi mänge välja mõelda. Või raamatute üle pikemalt mõelda. Mul on viimaste aastate lugemisviis olnud tavaliselt, et loen ühe lehekülje läbi ja seejärel ütlen mõttes viis lauset kommentaariks. Täna mõtlesin pikemalt, et ütlesin viis lauset mälu pingutamiseks ja seejärel viis lauset kommentaariks. Pilte olen vaadanud nii, et sõnastan viis lauset näha oleva kohta. Täna mõtlesin pikemalt, et kõigepealt ütlesin viis lauset pildi detailide kohta ja seejärel tegin pildi kohta viis üldistavat järeldust. Muusika üle ma tavaliselt mõelnud ei ole, sest muusikas on tähtsam viis, mitte sõnade sisu. Aga täna kuulasin võõrkeelse eristamatute sõnadega laulu kasseti pealt ära, seejärel panin maki kinni ja laulsin seda viisi mõttes tähenduseta silpidega. Meenutasin uuesti ka eile ja üleeile loetud raamatuid. Meenutamine oli huvitavam kui oli olnud eelmistel päevadel lugemine.

Raamatud ja nupud

Üks mees esitles uut raamatut. Olin sel teemal juba varasemat trükki lugenud ja ei tahtnud seetõttu uut trükki lugeda. Kui esitleja lõpetas, esitasin küsimuse, mille poolest need kaks raamatut erinevad. Esitleja vastas, et neis kirjutatakse erinevatest asjadest. Mina olin seisnud esitlejale kõige lähemal, aga nüüd ta kõndis ära.

*

Olin maletrennis. Üks minust noorem poiss tegi skandaali, et tema komplektis ei ole kõiki nuppe. Pakkusin talle ühte ratsut juurde, aga ta ei tahtnud, sest see ei olnud must, vaid kollane. Minu laual olid küll valged ja kollased eristatavad. See poiss läks ära ja istusin ise tema koha peale. Treener ütles selle poisi kohta midagi kriitilist. Mõtlesin, et täna ma jõuan koju hilja, kodus ei teata, et ma pärast loenguid veel trenni tulin. Hakkasime koju minema. Püüti peatada taksot, aga taksojuht võttis meist ainult ühe peale ja sõitis minema. Ta võibolla tahtis, et igaüks võtaks eraldi takso, et taksojuhid rohkem teeniksid. Või tahtis ta kuritegu sooritada ja mõtles, et jõud ei käi mitmest inimesest korraga üle.

*

Mängisime malet. Võibolla sai teha hea käigu. Varasemas mängus oli üks mängija teinud samas seisus teise käigu. Sven mängis vastaste narrimiseks avangut meelega halvasti, et nagunii ta lõpuks võidab. Aga ühe mängu ta võis kaotada.

Vaikne puhkepäev

Eilse peo järel jätkuvad pühad täna vaiksemana. Öösel läksin tavalisest hiljem magama, vastukaaluks olen teinud täna kaks päevast uinakut. Kirjutasin kaustikusse, vaatasin kunstiraamatust pilte ja mängisin ühe rendžupartii. Väljas on ilm paremaks läinud, uue lume juurde sadamise tõttu ei ole enam nii libe. Jätkub jõulutoitude söömine ja jõulumuusika kuulamine.

Ruumid koolimajas

Olime kooli lõpetanud ja läksime kooli arhiivi. Klassivennad küsisid sealt oma lõputunnistusi, et nende peal hindeid muuta. Mulle oli eelmine kord minu vana lõputunnistus kaasa antud, aga see oli mul kotis lagunema hakanud. Mõtlesin, et tuleks see arhiivile tagastada, enne kui see veel rohkem laguneb. Läksin tundi. Meil oli uus õpetaja. Hakkasin kotist koduse tööga vihikut otsima, aga seda oli raske leida. Mulle tuli meelde, et polegi midagi leida. Mul läks pidevalt koduste tööde tegemine meelest. Ühel perioodil oli mul saanud harjumuseks vaadata, kas midagi kodus õppida pole antud, tol perioodil olin õppinud ainult viitele. Mõtlesin, et selline periood võib varsti jälle kätte jõuda. Uus õpetaja oli tähenärija. Ta ütles, mis on antud ühe pealkirja tõlkeks, aga ta ei proovinud ise tõlget teha.

Luuletused päkapikule

Täna toimus jõulupidu. Kinke jagas jõuluvana asemel päkapikk. Lugesin kolm luuletust, mis sobiksid päkapiku vanusega. Teistel tundus vähem luuletusi peas olevat, aga Klaus mõtles neid koha peal välja ning osad lugesid raamatust. Pärast kingituste kättesaamist hakkasin perele kingitud kunstiraamatust pilte vaatama. Pärast ütlesin, et ma loen luuletusi sellepärast, et nad on mul peas, aga mõttes on rahulikum lugeda.

Pall õues

Lugesin raamatut, kus detektiiv uuris, kes on kuriteo süüdlane. Lõpuks selgus, et ta on ise süüdlane. Võibolla ta oli seda varem ka teadnud, võibolla seda polnud lihtsalt kirja pandud.

*

Istusin arvuti taga ja saatsin elektronkirja teele. Ütlesin seejärel, et mis kirja ma nüüd teele saatsin, ma ei kirjutanud ju kellelegi. Üle minu õla ekraanile vaatav võõras mees naeris. Nägin, kuidas postkasti tuli järgmine spämm, sellisele ma olingi vist vastanud. Panin postkasti kinni, et võõras mees seda ei vaataks. Vend tuli paluma, et ühe trepikoja ukse ees on pall, ta tahtis, et ma selle palli temale tooks. Algul ma ei saanud aru, millist maja ta silmas peab, siis hakkas tunduma, et ülejärgmist maja. Vend oli ise parajasti haige ja oli haiguse tõttu lühemaks jäänud. Lubasin juba minna, aga siis sain aru, et praegu ma ei saa seda teha, sest ma pole veel päevariideid selga pannud ja olen higine. Selle ajaga, mis ma oleks vannitoas käinud, oleks võidud pall ära võtta.

Kättesaadavad asjad

Võtsin laua pealt elektronmängu ja hakkasin mängima. Üks klassiõde ütles, et ma olen selle mängimise jaoks liiga vana. Aga minu meelest seda võis mängida, sellel oli küll sama heli, mis minu mängul, aga mäng käis natuke teist moodi, see ei olnud mul veel selge. Sõitsin küll mängus autoga edasi-tagasi, aga see ei andnud tulemusi nagu tuttavas mängus. Uued mängud tehti keerulisemad, et anda kogenud mängijatele järjest raskemaid ülesandeid. Ma ei saanud aru, kas alles sündivatel lastel peab kohe olema kõrgem tase kui varasematel.

*

Kõndisin mööda teed. Läksin koerast teiselt poolt maja, et ta kallale ei tuleks. Tavaliselt koerad teisele poole maja ei tulnud, aga ühel korral võisid tulla, sest tegelikult ma olin nähtav. Kitsa tänava riiulis oli avatud raamat. Vaatasin, et see on sellepärast avatud, et suletuna ei mahuks ta ära. Vaatasin seda raamatut koos emaga. See oli ajalooraamat, nii et oleksin võinud selle läbi lugeda, kui ainult aega oleksin leidnud. Raamatu teemaks olid hipid.

Uus otsing ja uuendused

Sisestasin aadressil https://www.digar.ee/arhiiv otsingusse jutumärkides oma ees- ja perekonnanime, vajutades eelnevalt käsku, et otsitaks ka sisust. Sain teada hulga uusi kohti, kus mulle on viidatud. Ühe viite panin juurde kodulehekülje isikuandmete alalehe alajaotusesse "olulisem vastukaja". Seda teksti olin varem küll lugenud, aga nüüd oli ta vist natuke muudetud kujul jõudnud raamatusse. Algul sain aru, et paberraamatusse, aga see on siiski e-raamat. Kui ma juba kodulehekülje avasin, siis asendasin ka klaviatuuri pakutavaid lühikesi kriipse mõttekriipsudega. Vahepeal uurisin kriipsude panemise reegleid, sest mõnes kohas peabki lühike kriips olema, seejärel kontrollisin alalehe uuesti ja tähelepanelikumalt üle. Pärast seda asendasin lühikesi kriipse mõttekriipsudega ka male alalehel. Kui sain teada, et täna viidatud raamat on e-raamat, muutsin viidet, aga jätsin alles. See on paberil ilmunud teoste nimekiri, varem olid seal ka kõik arvustused paberil ilmunud, aga mõtlesin, et toimetatud ja raamatukogu kataloogis kättesaadav e-raamat on peaaegu nagu paberraamat. Pealegi on see vaid vastukaja, minu teosed loetelus on endiselt kõik paberil ilmunud.

Kolm noort

Kohtusin tänaval sageli ühe poisi ja ühe tüdrukuga, kelle ma ära tundsin. Nendega liitus sageli ka üks teine lühem tüdruk, kelle ma samuti ära tundsin. Lühem tüdruk viskas praegu palli. See lendas väga kaugele. Mõtlesin, et ega mina nii kaugele ei viskaks. Noored viskasid palli teine kord veel, teine vise tuli lühem. Hiljem teises kohas olles mõtlesin, et ma peaks neilt noortelt küsima, mis nende nimed on. Muidu nad kasvavad suuremaks ja ma ei tunne neid enam ära, aga kui ma nime teaksin, siis tunneksin nime järgi.

Leida algseisust mativariant

Male võtab ise endale aega. Mõtlesin teha kümme käiku ja siis nõusid pesema minna, aga tegin veel kümme käiku ja seejärel analüüsisin juba vastase kuninga matistamiseni. Lõpuks jõudsin ka nõusid pesema, aga seejärel tahtsin veel blogisissekandele illustratsiooni joonistada. Eile registreerusin Tartu meistrivõistlusteks, mis peaks samuti aega võtma.

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed Ld5 5. Rgf3 cd 6. Oc4 Ld6 7. 0-0 Rf6 8. Rb3 Rc6 9. Rbd4 Rd4 10. Rd4 a6 11. Oe3 e5 12. Rb3 Lc6 13. Oe2 Of5 14. c3 Vd8 15. Lc1 Oe7 16. Vd1 0-0 17. Vd8 Vd8 18. Lf1 Rd5 19. Od2 Oe4 20. c4 Rb4 21. Ob4 Ob4 22. Vc1 La4 23. Va1 b6 24. Od1 Od3 25. Oe2 Oe4 26. Od1 Od3 27. Oe2 Oc2 28. h3 Oe4 29. Og4 Od3 30. Lc1 Lc6 31. Lg5 f6 32. Lh5 Oc4 33. Vc1 g6 34. Lh6 e4 35. h4 Of8 36. Lf4 Od6 37. Lh6 La4 38. h5 Of8 39. Lf4 gh 40. Oh5 Vd5 41. Le4 Ob3 42. Le6+ Kg7 43. ab Lf4 44. Lf7+ Kh6 45. Vc7 Lf5 46. Of3 Lb1+ 47. Kh2 Od6+ 48. g3 Lg6 49. Od5 Oc7 50. Lf8+ Lg7 51. La8 a5 52. Lc6 Le7 53. Lc1+ Kg6 54. Lc2+ f5 55. Oc4 Oe5 56. Od3 Lf6 57. Kg2 h5 58. f3 Lg5 59. Lc6+ Lf6 60. Le8+ Kh6 61. f4 Ob2 62. Oe2 Lg6 63. Lf8+ Og7 64. Ld8 Lc6+ 65. Kh2 Of6 66. Lf8+ Kg6 67. Oc4 Ld7 68. Lg8+ Og7 69. Kh3 Le7 70. Ld5 Le4 71. Lf7+ Kh6 72. Kh2 Od4 73. Lf8+ Og7 74. Ld6+ Kh7 75. Ld8 Lc2+ 76. Kh3 a4 77. Og8+ Kh8 78. Oe6+ Kh7 79. Lg5 Ld1 80. Of5+ Kg8 81. Oe4 ab 82. Od5+ Kh7 83. Lf5+ Kh8 84. Lc8+ Kh7 85. Og8+ Kh8 86. Ob3+ ja must sai 95. käigul mati.

Algaja mälumängur

Mulle öeldi, et aparaadiga minu ühte unenägu jälgides oli aru saada, milliseid märksõnu ma seal ütlesin, aga muust jutust ei saanud aru. Vastasin, et ma mäletan seda unenägu. Siis mulle tuli meelde, et need märksõnad esinesid ka ühes teises unenäos, mõeldi hoopis seda. Sellest unenäost ma ei tahtnud, et teised selle teada saaksid. Aparaat ei näidanud seda korralikult arvatavasti sellepärast, et tolles unenäos ma lamasin voodis ja teadsin, et ma magan. Küsisin, millisel juriidilisel alusel minu unenägu jälgiti.

*

Üks naine ütles, et ta hakkab mälumänguga tegelema, ta hakkab selle jaoks asju pähe õppima. Vastasin, et ta ei tule kunagi mälumängus maailmameistriks, sest mõnel jääb ilma pingutuseta ühe sekundiga kõik meelde. Naine vaidles vastu, et ega mäletamine ei ole mõtlemine. Kõndisime mööda teed. Tundus, et meie teed hakkavad lahku minema, sest kõndisime juba erineval pool muruplatsi. Aga teisel pool muruplatsi läksid teed jälle kokku. Kuna millestki ei olnud enam rääkida, hakkas naine aja sisustamiseks laulma.

Üliõpilastööd õppejõust

Üliõpilased pidid kirjutama töid E. Loone kohta. Mul oli oma töö enam-vähem valmis. Olin saanud teada, et kui Tuliviste oli esitanud palju mis-küsimusi, siis Loone kes-küsimusi. Mõtlesin veel tööle lisada Loone teoste nimekirja, aga ütlesin, et ma need pealkirjad jätan välja, mis on mulle tundmatus keeles. Üliõpilastele anti veel üks materjal lugemiseks juurde, aga öeldi, et nad sellele ei viitaks, muidu läheb töö liiga pikaks. Loone oli ise samas ruumis, aga temaga ma ei rääkinud.

*

Öeldi, et ennustuse järgi on järgmisel suvel asfaldi temperatuur 200 kraadi. Nii ei oleks saanud keegi tööle minna. Aga mulle tundus see ennustus kahtlane. Klaus ütles, et ta annab soovituse, et ühte kliimat soojendavat asja ei tehtaks.

Edasilükatud vahetus

Mäletan raamatust "Malelise mõtlemise saladused", et kõiki mängitud partiisid tuleks analüüsida. Võidu- või viigipartiid ei viitsi alati analüüsida, aga kui mängida arvutiga ja kõik mängud kaotada, siis tahaks küll pärast mängu lõppu edasi analüüsida. Nagu öeldud, on mõtlemine kõige parem tegevus, aga on inetu, kui suur mõttetöö taandatakse null punktiks. Maleklubis ühele mängijale ei meeldinud, kui pärast mängu lõppu arutati, kas oleks saanud paremini mängida, aga Keres küll analüüsis ja tema järk oli kõrgem. Kiirturniiri analüüsi viga on, et seisu ennast pole enam näha, aga käikude üles kirjutamise korral saab selle taastada.

arvuti - inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Oc6 dc 7. Rc3 Og4 8. d3 Ld6 9. h3 Oh5 10. g4 Og6 11. Le2 0-0-0 12. d4 Rd7 13. Vd1 Le6 14. Oe3 h5 15. d5 cd 16. ed Ld6 17. g5 f6 18. gf gf 19. Kh1 Rb6 20. a4 Ld7 21. Kh2 Of5 22. a5 Ra8 23. Rh4 Oh7 24. f4 ef 25. Of4 Od6 26. Vf1 Vdg8 27. Lf2 Kb8 28. Vae1 Ob4 29. Ld4 Oa5 30. d6 cd 31. Ld6+ Ld6 32. Od6+ Oc7 33. Vf6 Od6+ 34. Vd6 Oc2 35. Ve2 Ob3 36. Ve5 Rc7 37. Vb6 Oc2 38. Ve2 Od3 39. Ve3 Vd8 40. Ve5 Ob5 41. Rf3 Oc6 42. Kg3 Vd3 43. Vf5 Vg8+ 44. Kf2 Of3 45. Vf3 Vf3+ 46. Kf3 h4 47. Re4 Vd8 48. Vh6 Vd3+ 49. Kg4 Vd4 50. Kf4 Vb4 51. Vh4 Vb2 52. Vh8+ Ka7 53. h4 a5 54. h5 a4 55. h6 a3 56. h7 Vh2 57. Vg8 Vh7 58. Vg3 Rb5 59. Vg2 Vh6 60. Ke5 Va6 61. Va2 Va4 62. Rc5 Vb4 63. Rd3 Vb3 64. Rc1 Vb2 65. Kf4 Va2 66. Ra2 Ka6 67. Ke4 Ka5 68. Kd5 Ka4 69. Kc5 Kb3 70. Rc1+ Kb2 71. Rd3+ Kc3 72. Rc1 Rd4 73. Ra2+ Kb2 74. Rb4 Rc2 75. Rd3+ Kb1 76. Kd5 a2 77. Rc5 a1L 78. Rb7 Ld4+ 79. Kc6 Rb4+ 80. Kb5 Ld5+ 81. Kb4 Lb7+ ja valge sai 94. käigul mati.

Rünnak pealinnale

Nägin unes, et Putin teatas, et alustab rünnakut Kiievi vallutamiseks. Läksin Kiievisse isa ja venda vaatama. Nad elasid varjendis, mille kõrvalruumis oli Putin. Keegi ei proovinud teda karistada, vaid temaga aeti sõbralikult juttu.

Inimesed on erinevad

Hakkasin ühel päeval vaatama ka isa sünnipäevakonverentsi teise päeva videot, aga jätsin pooleli, sest ülekandes oli jälle palju pause ja teiseks ma polnud Jan Kausi jutuga nõus. Aga olin ajalehest selle kõne vist lühendatud varianti lugenud, ajalehes meeldis see mulle veel vähem. Kaus rääkis kuidagi minu isale viidates, et armastada tähendab puudutada ja sõbrad puudutavad üksteist. Ma mäletan, et ENE-s on kirjutatud, et armastus on sügavalt isikupärane, siis võibolla kõigil see siiski ei seostu puudutamisega. Lapsena sain aru, et armastuse all mõeldakse midagi vastikut, hiljem on mulle tundunud, et selle sõna tarvitajad mõtlevad selle all asju, mis neile eriliselt meeldivad. Minu lemmiktegevus on igal juhul mõtlemine, mitte kellegi puudutamine. Ma olen inimestel kätt surunud, aga see ei anna mulle midagi, mõni veel teeb käesurumisega haiget. Mõni puudutus on ka osaliselt meeldinud, aga mulle on muud asjad tähtsamad.

Tunnis mõeldud

Algas koolitund. Alguses istus minu kõrval Krister, aga varsti ta kolis tahapinki teiste poiste juurde ümber. Hoidsin tühja tooli süles, aga lõpuks panin selle teise tühja tooli peale, et nagunii sinna keegi ei istu. Õpetaja ütles, et ta laseb vastata seda, mis tänaseks õppida on antud. Mõtlesin vabanduseks öelda, et kui õppimine on antud koolis, siis kodu on teine keskkond, seal ei tule see meelde. Aga hakkasin siiski praegu mõttes jutustamiseks valmistuma. Õpetaja pöördus ühe poisi poole, et tema vastaks, aga poiss ütles, et ta ei saanud õppida. Pakkusin ennast ise vastajaks. Alustuseks lugesin ette tahvlile kirjutatud küsimused. Parandasin mitu korda, ütlesin lõpuks, et ma nägin iga kord valesti. Klass naeris. Ütlesin inglise keeles, et oma kõnes võrdlen ma malestrateegiat ja sõjastrateegiat. Klass ahhetas, sest teistele oli see uudis, et need on sarnased. Tõin inglise keeles rääkides konkreetseid näiteid malestrateegia ja sõjastrateegia sarnasustest, oletades, et kui üks põhimõte toob males võidu, siis toob see ka sõjas. Ärkasin poole lause pealt.

Kesköised sõnumid

Ilm on natuke soojemaks läinud, mäletan, et kuulsin väljas käies voolava vee häält. Tänavu on feisbukis lume pilte avaldanud ka inimene, kes aasta tagasi kirjutas, et talv on vastik. Õudusfilme tehaksegi selleks, et vaatajal õudne oleks. Võibolla ma ei taha enam sellepärast õudusfilme vaadata, et olen õppinud veel paremini neisse sisse elama. Talvepilti vaadates võib esimesel hetkel soe olla, aga kui lisada sellele talve teemalised mäluharjutused, võib külmem hakata.

Sarnased ja erinevad teosed

Üks raamat oli teise raamatu jäljendus. Mõtlesin, et minu raamatute järgi ei ole tehtud ühtegi jäljendust. Siis mulle tuli meelde, et ühte enda blogiga samasugust blogi ma olen näinud - Helina oma. Aga see ei olnud minu blogi jäljendus, vaid näitas, milline oleks minu blogi siis, kui ma teisest soost oleksin.

*

Möödusin Kerstini majast. Selle ees tundus olevat tema ema. Ma ei olnud kindel, kas see on tema, seetõttu ma ei öelnud talle tere. Ta pahandas, et alles kuu aja eest me ajasime juttu ja nüüd ei tunne ära. Tegin ringi ja hakkasin samasse kohta tagasi jõudma. Maja ees olijad võisid vaadata, et ma ei kõnni edasi-tagasi, vaid ringiratast. Ma ei teadnud, kas sel korral öelda tere, nüüd oli inimene juba tuttavam.

*

Klaus tegi lindistusi. Täiendasin neid endapoolse jutuga. Ema võis minu osa kohta öelda, et üldse pole tore. Lindistused pandi õigesse järjekorda.

*

Vennal oli vaja kooli raamatuid viia. Talle oli antud nimekiri, et ta viiks sinna umbes kaheksa erinevat liiki raamatut, täpsed raamatud võis ise valida. Andsin vennale need vajalikud raamatud. Andsin väärtuslikke teoseid, kuigi polnud kindel, kas need saab tagasi.

Turniir lumesajuga

Enne eriolukorda ma kirjutasin turniiride esikolmikuid üles mälu järgi, pärast eriolukorda hakkasin turniiritabeleid pildistama ja viimasel ajal pole üldse viitsinud tulemusi kirja panna. Täna läks mul hästi, sellepärast võib esikolmiku kirja panna, aga ma ei tahtnud tabelit pildistada, vaid proovisin taas tulemused meelde jätta. Minu mälu järgi olid need sellised:

1. Jevin 5,5 punkti

2. Põdersalu 5

3. Runnel 4,5

Kokku 12 osavõtjat, 6 vooru ja üldjuhul 12 minutit mõtlemisaega.

Kirjutan esikolmiku omavahelistest partiidest. Jeviniga algas mäng Nimzo-India kaitsega, mul olid mustad. Avakäigud olid vist 1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Og5. Vahepeal oli mul etturite ülekaal, võtsin liputiival midagi ära, aga vastane sai selle tagasi. Vankrilõppmängus pakkus vastane viiki. Mul oli aega vähem, vastasel oli vabaettur, aga tema vanker oli etturi ees, mitte taga. Võtsin viigi vastu.

Põdersalu vastu olid mul valged ja mängisime keskgambiiti. Alustasime käikudega 1. e4 e5 2. d4 ed 3. Ld4 Rc6 4. Le3. Hiljem oli mul lipp g3 ja vanker e1, f-ettur oli kolmandal real. Vastasel oli ratsu g6 ja ta käis Oh4 kvaliteedivõiduga. Hiljem võtsin väljal e5 vastaselt ära viguri, vaadates, et väljal a1 lipuga matti ei ole, sest oda lööks e5:a1, aga vastane pani käiguga La5-e1 ikkagi mati.

Karistused Itaalia riikides

Elena Bacchin. „Our Botany Bay“: The Political Prisoners of the Risorgimento and the Sentence of Deportation. // Journal of Modern History. Volume 95, Number 2, June 2023.

Mõtlesin, et loeks midagi Itaalia ajaloo magistritööst erineva perioodi kohta. Juba esimeses kätte võetud ajakirjanumbris oli vastav pikem artikkel olemas. Selle teemaks on poliitilised karistuse Itaalia väikeriikides 19. sajandi risorgimento ehk Itaalia ühinemisliikumise ajal.

Olen lugenud romaanist „Garibaldi“, et selle Itaalia ühendamist pooldanud nimitegelane oli vahepeal vanglas piinamisel ja vahepeal võitles Lõuna-Ameerikas. Ka nüüd loetud artiklis öeldakse, et poliitilisi süüdlasi saadeti nii maalt välja kui ka pandi vanglasse. Maalt välja saatmisi olevat olnud vähem kui mujal, sest Itaalia riikidel ei olnud oma kolooniaid.

Mõtlesin, et kui Itaalia ühendada püüdja saadetakse ühest itaaliakeelsest riigist teise, siis ta saaks seal samasugust tegevust jätkata. Aga väljasaatmiskohtadena mainiti Brasiiliat, Ameerika Ühendriike ja Ungarit. Võrdlusi oli ka teiste riikidega, sealhulgas Venemaaga, mis haakub ka Eesti ajalooga.

Mõtlesin, et väljasaatmisel võis tol ajal olla suurem mõju, sest 20. sajandil Eestist põgenenud hakkasid meile saatma eestikeelseid raadiosaateid ja praegu võiksid ühendust võtta interneti teel, aga artiklis vaadeldud ajal olid vahemaad suuremad. Teiselt poolt ei olnud nii läbipääsmatut raudset eesriiet nagu hiljem.

Tuleb ka välja, miks kolooniate puudumisel on raskem inimesi maalt välja saata. Ameerika riigid valisid, keda nad vastu võtsid, ka nemad ei tahtnud endale eriti poliitiliselt rahutuid inimesi. Demokraatlikule riigile võiks ju poliitiliselt aktiivne kodanik sobida, ta võiks keskenduda mässamise asemel valimiskampaaniale.

Kirjutatakse, et karistatavatele anti valida, kas nad eelistavad maalt väljasaatmist või vanglakaristust. Mõni eelistas ühte ja mõni teist, mõni muutis eelistust. Ka eestlastest oli Päts nõus vanglas istuma, et kodumaale tagasi pääseda. Kriminaalkuritegude puhul on räägitud, et mõni inimene soovib vangla toidule vaesuse pärast.

Kirjutatakse, et romantilise kirjanduse mõjul peeti Itaalias poliitilisi süüdimõistetuid kangelasteks, keda tagasipöördumisel tervitati. Varem olen lugenud, et Itaalia on ka mittepoliitiliste süütegude osas maffiamaa, Sitsiilias ei pidavat maffia liikmed ennast halbadeks inimesteks.

Artiklis kirjutatakse, et poliitilise karistuse saanud vabaduse eest võitlejaid peeti märtriteks. On räägitud ka ristiusumärtritest, aga olen kuulnud ka vanasõna, et loll saab kirikus ka peksa.

Paavsti kohta mõtlesin, et ühelt poolt oli ta ühe sellise väikeriigi valitseja, teiselt poolt kõigi katoliiklaste kirikupea, paavstid on ajaloos pannud inimesi ka kirikuvande alla, mis kehtib kaugemalgi. Aga katoliiklikud maad on ka omavahel sõdinud.

Artikli järgi hindasid itaallased vabadust. Mõtlesin, et Mussolini ajal taheti itaallaste asualade ühendamist jätkata ja ka muid maid vallutada, aga siis hinnati vabadust vähem, võibolla hinnati vägivalla tarvitamise vabadust.

Võiks otsida, mida on öelnud Garibaldi kohta Põhjaliiga, mis tahtis 20. sajandi lõpul Itaaliat uuesti lagundada. Siinkohal tegin itaaliakeelse otsingu ja lugesin leheküljelt https://www.huffingtonpost.it/politica/2023/06/30/news/cera_una_volta_leroe_degli_immondi_ora_la_lega_scopre_garibaldi-12540941/ tõlkeprogrammiga välja, et Põhjaliiga on varem Garibaldi kujulist nukku põletanud, aga nüüd suhtumist muutnud ja tema ausambale lilli pannud, kuna peab teda siiski Itaalia kangelaseks.

Kolmest erialast

Mängisin pikal maleturniiril tugeva vastasega. Võitsin materjali ja vastane alistus. Läksin koju. Alles seal tuli mulle meelde, et kui vastane poleks alistunud, oleksin võinud veel seisu maha mängida.

*

Maletajad rääkisid ilukirjandusest. Vihmand ütles, et kirjanik Helina kirjutab veatult, ei tea, kas ta kasutab narkootikume. Mõtlesin, et kui Helina mulle ei kirjuta, aga avaldab raamatuid ja ajakirjades novelle, saan ikkagi lugeda, mida ta kirjutanud on. Otsisin riiulist Helina teoseid, kuigi ema võis selja tagant näha, mida ma otsin.

*

Mõtlesin kirjutada, et mõned ajaloolased ütlevad, et ma ei ole nende kolleeg, aga nad ei ütle, mida nad peale ajaloo veel õppinud on.

Mängu lõpp ja töö algus

Algas pikk malepartii. Kui mäng oli mõned käigud kestnud, ütles vastane, et ta pani mulle mati. Minu meelest ta tegi hoopis valekäigu. Ta ei oleks tohtinud lipuga minu kaheksandale reale käia, kui diagonaalil oli üks nupp vahel.

*

Hakkasin uut raamatut tõlkima. Kolmandas keeles väljendi kohta panin joonealuse viitenumbri, et see väljend alles hiljem tõlkida. Viisin käsikirja ka emale. Kui see oli tema käes, märkasin, et ühe alapealkirja olin tõlkimata jätnud. Aga see esines ainult tiitellehel, mitte kaanel. Tõlkisin ehk sõin edasi. Tundus, et see raamat on üleni taimne toit. Sinna oli küll hulk asju kokku segatud, aga üldse ei olnud liha.

Kordused kirjanduses

Vaatasin täna edasi öösel pooleli jäänud isa sünnipäevakonverentsi esimese päeva videot. Mõtlesin, et päev läbi kodus videot vaadata on minu jaoks meeldivam kui tund aega konverentsil ise kohal olla. Kodus ei pea ise esinema, väljaarvatud kirjalikult, mis on meeldivam.

Mul oli esimese päeva videot nominaalselt veel alla tunni vaadata jäänud, aga ülekandekatkestuste, majapidamistööde, liikumisharjutuste ja mõtlemispauside tõttu vaatasin seda umbes ühte tundi kolmel tunnil. Kõigepealt läks edasi Rein Veidemanni kõne. Ta viitas Valmar Adamsile, kes oli talle öelnud, et ärge kartke kordusi, kui te ise mäletate, et tegemist on kordusega, siis kuulaja seda ei mäleta. Ma olen siiski sageli näinud, et kuulajat kordused häirivad. Psühholoogid ütlevad, et ühed inimesed tahavad kordusi ja teised midagi uut, vähemalt erineval määral.

Järgmine kõneleja rääkis oma magistritöö teemal ja alustas samuti sellest, et ärge kartke kordusi, sest tema uurimisteema oligi kordused. Ta siiski täpsustas, et koolikirjandis ei ole sõnakordused lubatud, aga arvas, et luuletuste kohta see ei kehti. Ma mäletan siiski ühte kirjandusõpetajat, kes tahtis ka luuletustes vähem kordusi. Konverentsiettekandja rääkis veel, et ta ei ole kirjutanud sellest, mida autor mõtleb, seda teadvat võibolla autor ise. Ma luuletusi kirjutanuna ütleksin siiski, et luuletust ennast on kergem meelde jätta kui kirjutamisaegset mõtet. Mõnda kirjutamisaegset mõtet ma mäletan, aga kõik ei mäleta isegi luuletust ennast. Ma saan enda luuletust hiljem uuesti analüüsida ja põhjalikumalt kui kirjutamise ajal, aga see ei tähenda, et analüüs oleks täpselt kirjutamisaegne mõte.

Kolm turniiri

Läksin majja, kus pidi toimuma maleturniir. Aga maletajaid oli mitte ainult selles ruumis, kuhu oli kutsutud, vaid ka selle kõrvalruumis. Küsisin, kummas ruumis turniir tuleb. Vastati, et mõlemas tulevad turniirid. Mult küsiti, kas ma osalen. Kõhklesin hetke ja seejärel andsin nõusoleku. Ma olin just ühe kolmepäevase turniiri lõpetanud ja nüüd andsin nõusoleku teiseks kolmepäevaseks. Ma polnud kodust lahkudes öelnud, et ma võin hilja tagasi tulla. Aga täna võibolla väga hiljaks ei olekski jäänud, sest reedel oli viiest voorust vaid üks. Öeldi küll, et seda ei ole veel otsustatud, kas turniir tuleb šveitsi süsteemis või ringsüsteemis, see sõltub osavõtjate arvust. Ringsüsteemi korral oleks võibolla kõik partiid ühel päeval mängitud ja oleks ikkagi pikale läinud. Olin unine, sest ei olnud pärast eelmist turniiri välja puhanud. Eelmisel turniiril olin reitingut tõstnud, aga nüüd oleksin selle ilmselt uuesti maha mänginud. Mõtlesin, et võibolla enne turniiri pead laua peal hoides ja poolunes olles puhkan veel välja. Otsisin kohta, kus seda teha. Mitmed mängijad juba hoidsid pead laua peal.

Aeganõudev sünnipäev

24.-25. novembril toimus minu isa sünnipäevakonverents. Sünnipäevalaps vaatas seda otseülekandes, aga tema telefon pidevalt helises. Mina vaatasin lõppenud päeval tagantjärele, aga ülikooli televisioon streikis. Varem on olnud seda võimalik vaadata, kui viia arvuti võrguseadmega samasse ruumi, aga nüüd see ka ei aidanud. Video seitse sekundit mängis ja seejärel tuli seitsmesekundine paus. Ühe pausi ajal jõudsin lugeda ka 60 sekundit. Esimese päeva video pikkus oli 3 tundi 17 minutit 57 sekundit, aga lõpetasin tänaseks vaatamise, kui ta oli mänginud 2 tundi 31 minuti 12 sekundit, sest päev sai läbi. Vahepeal oli tulnud teha ka muud, näiteks süia ja nõusid pesta.

24. novembri õhtul toimus ka teises majas üritus, mida ma olen juba maininud. Tolle kõnedest ma mäletan, et Viivi Luik kritiseeris Nõukogude aegseid uuslinnaosi, nagu seal ei oleks puid. Ta rääkis rohkem Tallinnast, aga oleme ka Tartus tolle aja uuslinnaosas elanud. Kui majad ehitati, olid osad puud veel tõesti väiksed, aga praeguseks on need suuremaks kasvanud. Kaunase puiesteel oli vastupidi, et meie hoovis kasvasid suured puud juba maja valmis saamise ajal, praeguseks on need maha saetud. Ürituse päeval naerdi kõige rohkem minu venna Tõnu kõne üle. Ta rääkis, nagu tänapäeva inimesed ei vahetakse selliseid kirju, nagu Koidula ja Kreutzwald. Seda võis ta öelda enda kirjavahetuse põhjal, mina oma kirjavahetust talle lugeda andnud ei ole. Tavaliselt olen kirjutanud kellelegi teisele, mitte talle.

Täna vaadatud kõnedes Külliki Kuusk võrdles isa ja Uku Masingu luulet. Võrrelda saab kõiki asju. Külliki leidis isa ja Masingu luuletustest sarnasusi. Minu meelest üks suur erinevus on, et isa luuletused on kergesti ja Masingu omad raskesti meelde jäävad. Masingu artiklitest ma mäletan küll palju tsitaate, aga tema puhul jäävad luuletused raskemini meelde. Paistis, et Külliki mäletab neid minust paremini. Kõnedes viidati veel isa luuletusele, et maa tuleb täita lastega. Kuigi see on Piibli käsk, lähevad isa ja teoloog Masing ka selles küsimuses lahku, Masing on kirjutanud, et see on õnnetus, et lapsi sünnib.

"Mõru ning mööduja"

Hando Runnel. „Mõru ning mööduja“. Ilmamaa, Tartu 2023. Esmatrükk kirjastus „Perioodika“, „Loomingu Raamatukogu“, 1976. Uuel trükil 104 lehekülge.

Tiitellehe pöördel nimetatakse seda teiseks trükiks, aga ma tean ühte vahepealset trükki veel. 1980. aastatel lugesin isa kogutud luuletusi, mille väliseestlased olid luba küsimata välja andnud. Mäletan, et ma ei jõudnud lõppu välja, aga ei mäleta, mitmenda koguni ma jõudsin. Kodus on isa uuemad luulekogud olnud kättesaadaval kohal, aga vanemad peidus. Paides vanaema pool olid kõik isa luulekogud riiulis nähtaval kohal reas, midagi lugesin seal, aga ei mäleta, milliseid. Nii ei teadnud ma „Mõru ning mööduja“ praegust trükki kätte võttes, kas ma olen seda varem lugenud või mitte. Igal juhul vist suurema osa luuletusi tundsin ära, paljusid olen kuulnud ka viisistatuna.

Pealkirjas esineb sõna ’mõru’, aga kaante vahel on palju ka sõna ’armastus’. Mõru maitse on ka midagi, mis võib vahel inimestele meeldida, näiteks mõru šokolaad. Ühes luuletuses oli umbes rida „Mu päevade kurbust ta teadma ei pea“, kus ööd olid päevadest rõõmsamad. Ma ei ütleks, et minu päevad praegu kurvad on, aga mulle on tuttav, et öö võib olla päevast meeldivam. Depressiooni ajal oli päev läbi halb olla, aga öösel olid head unenäod. Juba enne depressiooni tekkimist kannatasin koolis ja ülikoolis ärevushäirete all, aga kodus tundsin ennast nii öösel kui ka päeval hästi. Alati ei ole öö siiski kõige meeldivam aeg olnud. Lapsena nägin just öösel pimedas toas hirmuäratavaid viirastusi.

Üks päev pärast raamatu lõpetamist ei ole ma enam kõige osas kindel, millist luuletust ma lugesin sellest raamatust ja millist mäletan mõnest teisest isa luulekogust. Nagu ma ei mäleta peast ka oma kolmanda paberluulekogu kohta, millised luuletused ma sinna täpselt sisse panin ja millised olen avaldanud ainult internetis.

Isa luulekogus üks luuletus oli, kus refräänina kordus väljend „otse vastupidi“. Isa teeb seda nalja suulistes jutuajamistes siiamaani. Luulekogu lugedes mõtlesin, et see on umbes sama nali, millele on üles ehitatud Priit Pärna raamat „Tagurpidi“.

Isa arvas kordustrükki esitledes siiski, et see luulekogu räägib süngetest asjadest. Ta arvas, et uuem põlvkond ei saa enam tolle aja süngusest aru. Mõtlesin, et hiljem on olnud uusi probleeme – aids, koroona, kliimasoojenemine ja Ukraina sõda. Sõnavabaduse poolest on taasiseseisvumise järgne ja sellele vahetult eelnenud aeg olnud parem, aga sõnavabaduse piiramise katseid tehakse ka praegu.

Kuigi luulekogus esineb ka armastuse sõna, võib analüüsides tekkida kahtlus, et armastust oli siiski vähe, kui ühes luuletuses on umbes read: „Kõik ühte mälestusse mahub, / kõik, mida olen armastand.“ Või siis on palju ununenud.

Kaks luuletust on sellest, kuidas lehmad lõhki läksid. Ma olen kooliajal kirjutanud õpitut kasutades samal teemal lõbusamalt, mul olid umbes read: „Lehm suri vara hommikul, / tal lõhkes neli magu. / Ei tahtnud piima tulla tal, / kuid lüpsjad said tast jagu.“  Mul on nagu õnnelik lõpp, et piim saadi siiski kätte. Aga kellel on endal kodus lehmad olnud, sellel võib lehmast rohkem kahju olla.

Uued õpetajad

Olin koolis. Meile tuli uus õpetaja. Ta teadis minust midagi juba varem, seetõttu oli ta mind nähes rõõmus. Ta hakkas tunni jooksul korduvalt mulle küsimusi esitama. Vastasin kõigile küsimustele. Ühele vastates alustasin asjast, mida ma olin ükskord juba varem rääkinud. Üks tüdruk tegi mulle märkuse, et mina olen see, keda teised kõige vähem kuulata tahavad. Vastasin, et rääkigu siis ise. Jäin vait. Mõtlesin, et nooremana ma poleks osanud sellele tüdruku märkusele midagi vastata, aga nüüd oskasin.

*

Vene keele õpetaja hakkas kontrollima, kas õpilastel on töövihikust kodune töö tehtud. Mõtlesin öelda vabanduseks, et mul on tegemata, sest ma sellest tunnist puudusin, kus see ülesanne anti. Aga nüüd oli ülesande andmisest juba nädal möödas. Kõiki koduseid ülesandeid samaaegselt teha ikkagi ei saanud. Õpetaja vaatas hinnetelehte, kuhu eelmine selle aine õpetaja oli mulle hindeid pannud. Mul oli seal erinevaid hindeid, aga praegune õpetaja ütles, et kui osad on kahed, siis paneb tema ka mulle kahe. Lootsin, et ta muudab otsust. Õpetaja kirjutas tahvlile koduse ülesande, et üliõpilased peavad ühte teksti ühe kindla tõlkeprogrammiga lugema. Rääkisin oma pinginaabrile, et mina seda ei tee, ma olen mõnda võõrkeelt tõlkeprogrammiga lugenud, aga kolme ma olen lugenud sõnaraamatuga. Mulle tuli meelde, et nüüd ma oskan neid juba ilma abivahendita ka lugeda. Ütlesin, et sõnaraamatuga tuleb parem tõlge kui tõlkeprogrammiga. Ma ei saanud juba sellepärast seda tõlkeprogammi kasutada, et ma ei teadnud, kust ma selle internetist üles leian.

Tulega sidumisele

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed Ld5 5. Rgf3 cd 6. Oc4 Ld6 7. 0-0 Rf6 8. Rb3 Rc6 9. Rbd4 Rd4 10. Ld4 Ld4 11. Rd4 Od7 12. Og5 Re4 13. Oe3 Od6 14. f3 Rf6 15. Vad1 Vc8 16. Ob3 Ke7 17. Vfe1 a5 18. a4 Vc5 19. Vd2 Vh5 20. g4 Vh3 21. Ved1 Rg4 22. fg Ve3 23. Re6 Oe6 24. Vd6 Og4 25. V1d2 Ve1+ 26. Kf2 Vh1 27. Kg2 Vb1 28. c3 Of5 29. Vb6 Oe4+ 30. Kf2 Vh1 31. Ke3 Ve1+ 32. Kf2 Vh1 33. Kg3 g5 34. Ve2 Vg1+ 35. Kh3 f5 36. Vb7+ Kf6 37. Vb6+ Kg7 38. Vd2 Vc8 39. Vd7+ Kh8 40. Vh6 Og2+ 41. Kg3 Oc6+ 42. Kf2 Od7 43. Kg1 g4 44. Va6 Vb8 45. Od5 Vb2 46. Va8+ Kg7 47. Va7 Vb1+ 48. Kf2 Vb2+ 49. Kg3 f4+ 50. Kf4 Kf6 51. Vd7 h5 52. Vf7+ Kg6 53. Va7 Vh2 54. Va5 Vf2 55. Kg3 Ve2 56. c4 Kf5 57. Of3+ Ve5 58. Ve5+ ja must sai 85. käigul mati.

Telefoni otsas

Mulle tuli raviasutusest telefonikõne. Telefoniga rääkimise vahel õpetasin samas ruumis viibijat, aga helistaja võis mõelda, et ma räägin kogu aeg temaga. Helistaja ütles, et ta tunneb hääle järgi ära, et minuga samas ruumis on Tõnu, ta palus Tõnut tervitada. Kõne sai läbi. Ma polnudki tähele pannud, mida telefonis minu tervise kohta öeldi. Olin arstiga ühendust võtnud, kuna mul oli väike palavik, lootsin, et nüüd on see möödas. Lõpuks mulle meenus, et telefonis öeldi, et kui proovi tulemus väga halb on, siis helistatakse mulle veel. See pidi tähendama, et proovi tulemus ei olnud veel selgunud.

Transpordiliigid

Olin teel ühe linna raudteejaama. Lähedal oli ka lennuväli. Mõtlesin, et ma pole kunagi ühtegi lennujaama näinud, läheks seda vaatama. Läksin siiski raudteejaama. Jäin seal ukseaparaadi vahele kinni. Kui olin juba vabaks pääsenud, ütles üks läheduses viibiv inimene, et rabeledes ma ei saanud vabamaks, vaid kinnijäämisele tuli järjest rohkem keerdusid peale.

Erialade tunnused

Pille rääkis, et osasid asju nimetatakse etnoloogiaks, sest ajalugu ei tohi olla seotud tulevikuga, aga etnoloogia tohib. Vastasin, et osasid raamatuid saab nimetada nii ajalooks kui ka politoloogiaks. Kui raamatule pole peale märgitud, siis ei tea, kumb ta on.

Ajalooline Ajakiri 4/2022

„Ajalooline Ajakiri“ 2022, 4 (182).

Andrus Tool kirjutab Nõukogude aja filosoofiaprofessorist Mihhail Makarovist, kelle kohta olen kuulnud varem erinevatelt inimestelt anekdoote, mida siin ära ei tooda. Vist „Horisondist“ olen lugenud intervjuud ühe reaalteadlasega, kes kritiseeris eesti filosoofe, kuna nende kõikide isaks on nimetatud vasakpoolsete vaadetega Eero Loonet, aga Tool nimetab Loonet Makarovi õpilaseks. Võibolla on Makarovi mitte eesti filosoofide koolkonna rajajaks pidamise põhjus selles, et Makarov ei olnud eestlane, kuigi anekdootide järgi ta aktsendiga eesti keelt rääkis.

Artiklis on juttu teemal, et Nõukogude aeg ei olnud kogu aeg ühesugune, vaid sellel oli erinevaid perioode. Marksismi asemel peetakse täpsemaks rääkida engelsismist. Engelsilt endalt olen lugenud, et ta pidas Marxi geeniuseks ja ennast mitte.

Artiklis viidatakse, et üks filosoof sai karistada, sest ta pidi kirjutama Stalinist kui suurest filosoofist, aga ei teadnud Stalinil filosoofia-alaseid töid olevat. Mingeid Stalini teoseid ma olen käes hoidnud. Stalinit püüti näidata andekana erinevatel aladel. Veel uuel ajal trükiti malelehes ära Stalini malepartii, aga hiljem teises lehes pidas maleajaloolane Heuer seda võltsinguks.

Aivar Jürgenson kirjutab legendidest väidetavate balti naissnaiprite kohta Gruusia-Abhaasia ning Tšetšeenia sõdades. Jürgenson jõuab järeldusele, et mitte balti naissnaiprid ei liikunud sõjast sõtta, vaid varem Baltikumis teeninud Vene sõdurid, kes neid legende endaga kaasas kandsid. Ma näen sarnasusi ka juttudega vana-kreeka amatsoonidest, Robin Hoodist, Wilhelm Tellist või Taavetist ja Koljatist. Ainult et Taavet oli Piibli autorite rahvuskaaslane, väidetavad naissnaiprid sõdisid venelaste vastaspoolel. Ajakirjas toodud lugude põhjal Vene sõdurid vihkasid neid naissnaipreid ja kätte saades käisid nendega julmalt ümber, aga vaenlast võidakse ka imetleda. Baltlane kui naissõdur sümboliseerib võibolla nii Balti riikide kui ka Tšetšeenia väiksust, baltlane kui snaiper baltlaste haritust ja intelligentsust. Mitte kõik venelased ei pooldanud Tšetšeenia sõda – selle vastu olid sõduriemade komiteed; olen lugenud Vene tankist, mis pööras otsa ümber ja tulistas omasid; ka Vene riik oli vahepeal valmis Tšetšeenidega rahu tegema; Jeltsin olevat hiljem sõja alustamist kahetsenud.

Peeter Kaasik kirjutab 1941. a. Suvesõjast või sõjasuvest. Kaasik kirjutab, et ainult mälestusi lugedes avaneb vale pilt, eestlaste osatähtsust on suurendatud, sõja põhiraskust kandsid siiski sakslased. See on ka loogiline, kui eestlastel ei olnud nii palju relvi. Relvad olid nendel eestlastel, kes teenisid vabatahtlikult või sunniviisiliselt Punaarmees. Ülikoolis rääkis mulle mälestuste väiksest usaldusväärsusest Ago Pajur. Seejuures oli Pajuri enda mälu hea – kursusekokkutulekul meenutati, et just Pajuril olid kõik kuupäevad peas. Mina mäletan Pajuri loengutest, et sakslased arvasid, et „vereau“ võivad kanda vaid nemad, eestlaste rahvusväeosi hakati suuremas ulatuses moodustama alles siis, kui sõda kaotama hakati. Aga artikli järgi püüdsid eestlased venelaste maalt välja tõrjumises kohe osaleda.

Tõnis Tatar on kirjutanud kunstiajaloolase Jaak Kangilaski nekroloogi. Selle järgi huvitas Kangilaskit rohkem 20. sajand kui kunst, kunstiajaloos saanud lihtsalt ennast vabamalt väljendada kui poliitilises lähiajaloos. Kangilaski jäi siiski kunstiajaloo juurde ka aegade muutudes. Vahel võib kunstiga tegelemine samuti ohtlik olla, hiljuti räägiti Päevakajas, kuidas islamiusulised karikatuuridesse suhtuvad.

Hiljuti lugesin, et ka minu teisel kunstiajaloo õppejõul Kaur Alttoal ei olnud kunstiajalugu ülikooliõpinguid alustades esimene eelistus. Ma õppisin kunstiajalugu küll ainult alamastmes, aga mulle kunst meeldis, joonistasin tol ajal ka ise palju.

Ain Mäesalu on kirjutanud Vilma Trummali nekroloogi. Selles on juttu, kuidas Nõukogude ajal vahepeal arheoloogiat ei õpetatud või peeti loenguid ühele üliõpilasele korraga. Tuli meelde vanasõna kõigi munade ühte korvi panemisest. Ainsa õpilasega võib midagi juhtuda, näiteks võivad tema huvid muutuda.

Andres Andresen arvustab Ea Jansenile pühendatud artiklikogumikku. Selles on muuhulgas taas juttu 19. sajandi rahvusliku liikumise kahest suunast. Teadsin ka varem, et ühtedele on omistatud saksa ja teistele vene orientatsiooni. Aga hiljuti saatsin kirjastusele ära Masaryki kaheköitelise Venemaa teemalise raamatu tõlke, kes näitab, et Venemaa polnud sugugi ühtne. Seda teatakse, et Kodusõjas olid punased ja valged, aga ühtsust polnud ka varem. Seda polnud ka Saksamaal.

Seened metsast

Ema rääkis, et käisime metsas seenel ja hiljuti kaks inimest surid samast metsast korjatud seente söömise tagajärjel. Ma olin küll nende mürgitusest kuulnud, aga sain alles nüüd teada, et nad selle kätte surid. Vanaema soovitas meil ettevaatlikum olla. Ta ütles, et meil külas käies on ta seenepirukaid kõheldes söönud. Ta rääkis, et me sööme seeni koos teega, aga need võivad anda koostoimeid. Ema naeris. Vanaisa oli juba ammu surnud.

Unenäorohke öö

Mäletasin Gailiti romaanist, et seal aeti naisteenija talust ära, aga ta kolis senise peremehe naabrusesse. Märkasin alles nüüd seost, et selline asi on päriselt ka juhtunud - ma kolisin vanast korterist ära, aga Oudekki kolis uue korteri naabrusesse järele.

*

Olin Kaunase puiesteel. Märkasin, et meie endise maja kaugema otsa juurde paistab rohkem päikest kui meie trepikoja poolse otsa peale. Sellepärast Anne ja teised tema maja lapsed olidki siis eelistanud väljaspool hoovi mängida. Kõndisin oma trepikoja poolsesse otsa. Seal oli maja vari, mis ulatus ka kooperatiivi hoovi nurga peale, mis seetõttu ei olnud meie maja kaugema nurgaga sarnases olukorras.

*

Olin kinkinud ükskord Rainile sente. Nüüd saatis Rain mulle Paidest kingituseks sente. Märkasin, et kopikas on ka hulgas. Nüüd olime kingituste poolest tasa. Panin mündid mündipurki. See oli nüüd jälle enam-vähem täis. Vahepeal oli juba olnud, aga olin pealt münte välismaalasele kingituseks andnud.

*

Üks klassivend oli ärimees. Ta märkas tohutult pikka autokolonni, mis sõitis ühe teise ärimehe peole. Klassivend sõitis ise samuti pikas autokolonnis. Olime peol. Mõtlesin, et teised käivad koos teisest soost inimestega saunas, aga mina pole käinud. Siis mulle meenus, et ma olen vist ka endalegi märkamatult käinud. Mulle tuli meelde, et segasaunas ei tohi käia aidsi tõttu. Aids nakkas ka läbi majaseinte. Seda esines palju vaesemate elanikkonnarühmade hulgas.

*

Saatsin ajaloolisti kirja. Minu kirjale tuli väljaspool listi vastus, et kirjutaja ei edasta minu kirja listi, vaid saadab selle mulle tagasi, sest see on listi teemast mööda. Ütlesin kirja saatjale, et ma saan listi liikmetelt küsida, kas nad tegelikult said kirja kätte. Vastaja küsis, kas ma siis tean, kus listi liikmed elavad. Ütlesin, et mõned elavad minuga samal tänaval.

*

Olime Narvas ja istusime söögisaalis. Küsiti, kas me oleme märganud, et siit ei puudu kedagi, sest koroonat enam ei esine. Vastati, et see tuleb sellest, et piir Venemaaga on kinni. Ütlesin, et varem on ka tulnud Venemaalt Eestisse täisid. Naerdi. Narvas elas ka venelasi, aga sellest hoolimata siin koroonat ei olnud.

Šoti avang

arvuti - inimene
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. d4 ed 4. Rd4 Oc5 5. Oe3 Lf6 6. c3 Rd4 7. cd Ob6 8. Rc3 d6 9. a4 c6 10. a5 Oc7 11. Oc4 Oe6 12. d5 Od7 13. Lb3 Oc8 14. a6 b5 15. Od3 Lg6 16. g3 Od7 17. dc Oc6 18. Ob5 Ob5 19. Lb5+ Kd8 20. Lc6 Vc8 21. Oa7 Oa5 22. Ob6+ Ob6 23. Lb6+ Ke8 24. a7 Vc3 25. a8L+ Ke7 26. Lbd8+ Ke6 27. Ld5++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 32 sekundit, mustal 1 tund 24 minutit 39 sekundit.

Arvamused koolist

Mul olid olnud kirjanduses eelmises veerandid viied, aga viimase sain nelja. Õpilased teadsid, et võib lasta endale vahepeal halvemaid hindeid panna, oluline on, mis tuleb aastahindeks. Ühel korral olin saanud eksamikirjandi kahe, nii oli kõhedam tunne ta järgmist kirjutama minna. Aga mõtlesin öelda, et seda kahte ei saa tõsiselt võtta, sest õpetaja on üliemotsionaalne. Ega ma tol korral halvemini ei kirjutanud kui tavaliselt. Aga kahe võis endale vist lõpueksami eest panna lasta, praeguse korra järgi see vist kooli lõpetamist ei takistanud. Mul oli kahju, et ma olin kooli nii ära lõpetanud, et ei olnud luuletusi vastates vastanud kunagi enda luuletust. Oleks küsitud, kelle luuletuse ma lugesin, oleksin vastanud, et enda, ja seetõttu lugenud lisaks kellegi teise oma veel, et mitte ainult enda omaga piirduda. Olin juba auhindu saanud, aga pärast seda koolis edasi käinud ja uuesti halbu hindeid saanud. Seisin klassi ees ja ütlesin, et õpilased võiksid vastamist lõpetades raha küsida. Õpetaja vastas, et õpilastelt on endalt ka lõpupeo eest raha küsitud. Mõtlesin, et on vist jah, mul käis vist ka Lauri K. kodus öösel raha küsimas. Mõtlesin rääkida, et õpilastelt ei tohiks kunagi raha küsida, sest nad ei käi tööl ja neil ei ole sissetulekut. Juhul kui vanemad neile raha ei anna, ei ole neil millegagi maksta.

Bussi asukoht

Kohtusime lapssõduriga. Ta rääkis, et ta oleks muidu juba surnud, aga vaenlased tapavad ainult täiskasvanuid ja jätavad lapsed meelega ellu. Ta ütles, et tema rahva hulgas on toetus sõja jätkamisele ainult viis protsenti. Ta tuli meie korterisse ja hakkas katkematult automaadiga aknast välja tulistama, sest rindel oli katkematu tulistamine kombeks. Me ei olnud rindeinimesed ja meie juures ei olnud see kombeks. Aken võidi meelde jätta.

*

Sõitsin bussis. Mõtlesin, et võibolla on õige peatus juba möödas. Mõtlesin, et varasemate sõitude ajal ma ei teadnud, kui kaugel buss on, aga nüüd oskan selle järgi vaadata, et teisel pool jõge on katlamaja korsten.

Mäng ja analüüs

Mängisin malet. Tegin käigu kuningatiival. Hakkas tunduma, et see käik oli viga. Vastane ähvardas lippu minna. Muidu oleks saanud teda takistada, aga erinevaid ettureid samaaegselt takistada oli raskem. Võibolla oleks aidanud, kui oleks vastase kuningale erinevatest suundadest tuld andnud, võibolla oleks talle mati saanud. Mõtlesin pikalt. Mäng sai läbi. Panin arvuti seda analüüsima. Arvuti ütles, et kui analüüs läbi saab, võib see endaga kaasa tuua halba. Seetõttu katkestasin analüüsi.

Mäng riikidega

Kunagi olid Eestis toimunud moonutatud valimised. Valitsuse vastased ja erapooletud olid saanud kokku rohkem hääli kui valitsus, aga võit läks valitsusele. Keegi võis küll liita erapooletute hääled juurde valitsuse, mitte opositsiooni häältele.

*

Mõtlesin, et nägin unes malenuppudega äraandmise mängimist, võiks seda ka ärkvel olles mängida. Mängiti mängu, kus kaks mängijat piirasid kordamööda riike sisse. Ühel käigul võis sisse piirata ainult ühe riigi. Aga siis tuli käik, kus piirati ümber siiski hulk riike, sest need ei liitunud sunniviisiliselt, vaid vabatahtlikult. Sellel käigul ümber piiratud väikeriigid moodustasid nüüd Prantsusmaa ja Venemaa ühisriigi.

Kadriaeg

Eile käisid meil kõigepealt kolm külalist kodus, seejärel jätkasime isa sünnipäeva tähistamist kodust väljas aktusega. Peeti kõnesid ja laulis ansambel Kukerpillid. Täna käisin suusatamas. See on esimene suusatamine pärast seda, kui koroona märtsis eelmise suusahooaja katkestas.

Leiud laevateelt

Märkasin, et mul kukkus rahakotist raha välja. Panin selle tagasi. Uurisin, milliseid pisikesi esemeid on laevateele laevast välja visatud. Helina oli kirjutanud, et talle meeldib, kui ta leiab tee pealt sipelga või ussi; mina mitte ainult ei leidnud, vaid ka otsisin, mida ma leian. Leidsin laevast välja visatud lipukaardid. Me olime koolis mänginud enda joonistatud lipukaartidega, aga Soomes selliseid trükiti. Selles pakis mõnele kaardile oli lipp trükitud ja mõnel olid ainult kirjalikud andmed. Võtsin ühe kaardi kaasa.

*

Olin pangas ja näitasin oma õpinguraamatut. Rääkisin, et sellega on segadus tekkinud, et üks kord pannakse kirja sünnipäev ja teine kord nimepäev. Viimane kord oli pangas kirja pandud minu nimepäev, mida viimasel ajal rõhutama oli hakatud, aga täna mulle tundus, et õigem on sünnipäev. Ainult et nii ei oleks erinevatel kordadel antud isikukoode kokku viia osatud. Kahel kõrvuti oleval leheküljel olid mittesirged äärejooned. Oletasin, et mõni vend on neid lehekülgi sodinud. Korraks mõtlesin, et need äärejooned ei ole vendade joonistatud, vaid trükitud, aga teistelt lehekülgedelt kontrollides mujal selliseid igal pool ei olnud. Või võis olla, et nii oligi trükitud.

Vanglaaeg

Ukse peale tuli üks inimene. Ta ütles, et otsib tööd. Ma ei tundnud teda ära. Ta ütles, et on naaber. Esikus oli palju inimesi, kellest osasid ma tundsin ja osasid mitte. Ütlesin, et oma inimesed tunnen ma väga hästi ära, võõrad ei jää mulle meelde. Tööotsija läks ka ühe teise korteri ukse taha. Ta ütles, et jäi töökohast ilma. Ukse avaja vastas, et see on hea. Tööotsija küsis, miks see hea on. Ukse avaja vastas, et öeldakse, et see ei ole hea, kui kõigil inimestel töö olemas on. Tööotsija hakkas seletama, et tal ei ole raha.

*

Otsisin õppetöö tegemiseks puhast paberit. A4 lehtede kaustas enam ühtegi puhast ei olnud, kõigil oli vähemalt üks külg täis. Teine A4 lehtede pakk oli veel olemas, aga selles olid kõik lehed kortsus. Üks mees läks vanglasse. Ta arvas, et oskab seal aega sisustada. Osad vangid olid sellistes tingimustes, et said ringi liikuda ja omavahel kohtuda, tema pidi kogu aeg oma pimedas kongis olema. Lõpuks läks ta kardinal Richelieu'le ütlema, et on juba viis aastat vanglas olnud ja tahab nüüd vanglast välja. Richelieu vastas, et mees on ainult 1,5 aastat vangis olnud. Talle oli seal aeg pikem tundunud. Richelieu oli küll kardinal, aga mees mõtles, et ta on ise ka kardinal, neid on rohkem, kui mina lapsena arvasin. Richelieu oli siiski tähtsam, sest tal oli teine tähtis amet lisaks. Pärast lühikest vestlust ütles Richelieu, et arusaamist ta rohkem ei kontrolli, see on mehel korras. Kohe pärast seda ei saanud mees siiski ühest asjast aru. Mina seletasin.

Paksema lumega päev

Tänaseks on lumi paksem, suurem osa kanalist oli juba eile jääs. Eelmisel talvel jäätus kanal minu mälu järgi alles pärast suusahooaja algust, tänavu läheb vastupidi. Tänavu aastal käisin ka soojal aastaajal kanali taga rohkem kui varem, kuigi ei käinud ujumas. Kolm kõige suuremat veekogu, mille ääres ma käisin, olid Emajõgi, Elva jõgi ja Anne kanal. Voolasid ka kraanivesi ja higi, viimane nii palavuse kui ka haiguse tõttu.

Hoonetes ja tänavatel

Pildistasin viimastel päevadel vanematele kingitud lilli. Väljas on külmakraadid ja õhuke lumi maas. Aga mäletan, nagu oleksin veel hiljuti Sõpruse puiesteel karikakra moodi lilli õitsemas näinud.

Rahe käest kooli

Kõndisin tänaval. Rahet hakkas sadama. Kartsin, et raheterad võivad minna eluohtlikult suureks, seetõttu panin portfelli pea peale. Mind tabasid ainult väiksed raheterad. Aga ühes kohas maas nägin ka ohtlikult suuri. Läksin üle tee. Jõudsin varjualusesse, kus seisis ka Peeter. Ta ei öelnud mulle tere, aga kui mina esimesena rääkima hakkasin, siis ikkagi vastas. Tema selja taga oli veel klassikaaslasi. Üks rääkis, kuidas ta viimati kedagi aidsi nakatas. Ühte klassikaaslast nähes läksin igaks juhuks tuldud teed tagasi. Jõudsin koolimajja. Ma ei läinud oma klassi tundi, vaid ühte teise. Istusin seal ukse juures maas ja lugesin raamatut. Minu lähedal oli veel oma tunnist puudujaid. Üks range õpetaja tuli uksele ütlema, et inimesed peavad enda tundi minema. Ma ei teinud temast välja. Suurem osa õpetajaid poleks sellist nõudmist esitanud. Ma mäletasin, et varem on öeldud, et keskkoolis pole enam tundides käimine kohustuslik, kuigi ülikoolis oleks jälle olnud.

Sünnipäevasündmused

Lugesin paari päeva eest "Loomingust" isa sünnipäevaintervjuud. Ütlesin talle, et ühe asjaga ma polnud nõus. Intervjuus oli öeldud, et internetis toimub pidev sõimamine, aga nendel lehekülgedel, mida mina avan, pole ammu sõimu olnud.

Täna toimus ülikooli raamatukogus näituse avamine koos kahe raamatu esitlusega. Krista Aru rääkis oma kõnes, et isa hindab ausust ja töökust. Mõtlesin, et Jaan Tõnissoni on Aru kiitnud täpselt samade sõnadega.

Ilona rääkis näituse koostajana, et talle meeldis luulerida "On maantee ja maanteel käänak", ta juhindus näitust koostades sellest. Isa polevat siiski üheselt mõistetav autor, lugeja võivat luuletustest valesti aru saada. Mõtlesin, et isa luuletused on keskmisest autorist arusaadavamad, muidu poleks need nii kergesti meeldejäävad.

Mart Jagomägi rääkis, et ilmunud on kaks raamatut, isa enda soovil tema luulekogu "Mõru ning mööduja" kordustrükk ja Rein Veidemanni algatusel ning Jagomäe koostamisel isa kohta kirjutatud raamatuarvustuste valimik koos täiendustega isalt endalt. Jagomäe sõnul ei ole tähtis ainult autori enda mõte, vaid ka lugejapoolne vastuvõtt. Ma tean, et "Mõru ning mööduja" kordustrükile eelnes juba varem luulekogu "Punaste õhtute purpur" oma, mille kohta lugesin hiljuti "Maalehe" kalendrist, et see on küsitluse tulemuse kohaselt isa hinnatuim raamat. Lugejapoolse vastuvõtu kohta mõtlesin, et lugejale ütleb vahel kirjandusõpetaja või keegi teine, et tema hinnang on vale.

Sõna sai ka isa ise, kes tegi nalja, et 85 pole nii tähtis sünnipäev kui 100, aga võibolla publik ei jõua toda tähtpäeva ära oodata. Ühtlasi tuletas ta meelde, et sünnipäev on ka 50. pulma-aastapäev, nagu ta on pulma-aastapäeva ka varasematel sünnipäevadel meelde tuletanud.

Sõna pakuti lillede kinkijale. Teaduste Akadeemia esindaja ütles, et ta on isaga samas koolis õppinud, kuigi kümneaastase vahega. Ma pole õppinud isaga ei samas koolis ega samas kõrgkoolis, aga täna esines ka minu koolivend Karl Laanekask, kes mängis vaheaegadega kolme isa sõnadele tehtud viisi instrumentaalselt, aga ei laulnud. Ta ei täpsustanud, milliste luuletuste viisid need on. Esimest viisi ei tundnud ma ära, teise tundsin poole pealt ja kolmanda kohe. Teine lillede kinkimise kõne oli lühem ja ma ei saanud selle sisust täpselt aru.

Näitust ma täna veel ei vaadanud, sest käin raamatukogus ka teistel päevadel. Enne ja pärast kõnesid lugesin lugemissaalis lühidalt saksakeelset entsüklopeediat.

Huvitav taust

Olin kirjastuses arvuti taga. Mulle tuli meelde, et direktori arvutit ei tohi kasutada. Mõtlesin, et ma ei kasutanudki, vaid mulle tuli unenäos meelde varasem aeg, kui veel tohtis. Ruumis oli algamas üritus. Öeldi, et kõigepealt räägime luulekogust. Mul oli käes mitu eksemplari ühest teisest raamatust. Ma ei teadnud, mida nendega peab tegema, seetõttu andsin need isa kätte. Kolmest eksemplarist üks kukkus põrandale. Isa pahandas, et mina pillasin selle maha, aga ma vaidlesin vastu, et isa ise pillas. Mõtlesin koduteele asudes, et võibolla tõesti mina pillasin, sest mul on seda varem ka juhtunud. Läksin ühe suure maja trepist alla, kui eespool üks poiss kukkus, veeres mitu ringi ja jäi põrandale lamama. Läksin juurde ja küsisin, kas on vaja kiirabi kutsuda. Poiss vastas, et ei ole. Mõtlesin, et võibolla tegelikult on. Poiss küsis, kas tal silmad liiguvad. Vastasin, et liiguvad küll. Lisaks näitas ta sõrmega lakke.

*

Lugesin magistritöö tausta jaoks raamatut ühe filosoofi kohta. Selle lõpus oli viidatud raamatule teise filosoofi kohta. Esimese raamatu lugemist lõpetades hakkasin kohe lugema seda viidatud raamatut. Ma lugesin tausta kohta rohkem kui ma magistritöö enda kirjutamisele aega kulutasin. Mult küsiti, kas mind tõlkimine ei huvita. Vastasin, et ei huvita.

*

Minu toa ja suure toa vahel rippusid nöörid. Hakkasin neist kinni hoides kätekõverdusi tegema. Mõtlesin pärast internetis kirjutada, et kooliajal ma ei jõudnud teha ühtegi kätekõverdust, aga nüüd jõuan 30. Koolis pandi hindeid, aga ei arvestatud, et ma polnud veel kasvamist lõpetanud. Kui sain 40 kätekõverdust täis, siis lõpetasin. Mõtlesin, et võibolla peaks tegema P. Simsoni eeskujul oma eluaastate arvu. Praegu olin 44-aastane. Mõtlesin, et võibolla ma ei teinudki ühtegi kätekõverdust, vaid kiikusin nööridega. Aga ma olin ulatunud lage ära puudutama, põrandal seistes ma ei ulatunud.

Ilurealiseerimine

1. f4 b6 2. e4 c5 3. Rf3 Ob7 4. Rc3 g6 5. d4 cd 6. Ld4 f6 7. Oc4 Rc6 8. Le3 e6 9. Od2 Og7 10. 0-0-0 Rge7 11. h4 a6 12. h5 h6 13. g4 g5 14. f5 e5 15. Od1 Lc7 16. Of2 b5 17. Od5 Rd5 18. Rd5 La5 19. Kb1 Rb4 20. Rb4 Lb4 21. Vhe1 La5 22. Lb3 Of8 23. Vd3 Vh7 24. Lg8 Vf7 25. Oc5 0-0-0 26. Lf7 Oc5 27. Lf6 b4 28. Le5 d6 29. Le6+ Kb8  30. Lh6 Oc6 31. Lg5 Ve8 32. Lf4 Ob5 33. Vd6 Od6 34. Ld6+ Kc8 35. f6 Vd8 36. Lc5+ Kb8 37. f7 b3 38. ab Vc8 39. f8L Vf8 40. Lf8+ Kb7 41. Vd1 Oc6 42. Le7+ Kb6 43. Ld8+ Kb5 44. Rd4+ Kb4 45. c3+ Kc5 46. Re6+ Kb5 47. Lb8+ Lb6 48. Le5+ Od5 49. Ld5+ Lc5 50. Lc5++

Novembrikuised roosid

Täna käisid külas Paide sugulased ja kinkisid vist isa läheneva sünnipäeva puhul roose. Räägiti, et inimesed tunnevad ühe ja sama toidu maitset erinevalt, sest inimeste keele ehitus on erinev. Minu varasemate teadmiste kohaselt sõltub maitse tundmine ka sellest, mitu korda seda toitu on söödud. Räägiti, et kui inimesel läheb silmarõhk väga suureks, tuleb kohe silmakiirabisse pöörduda, muidu võib mõne päevaga pimedaks jääda. Minu teada ei ole mul silmarõhku kunagi mõõdetud, ma ei tea, kuidas see käib. Rääkisin, et lugesin üleeile vanavanaema päevikust, et ta arvas, et vanavanaisa oleks võinud olla Eesti president. Presidendi nimetus on ühtne sõna, aga erinevate põhiseaduste järgi on presidentide ülesanded erinevad.

Vana seep

Lõpetasin raamatu tõlkimist. Olin endale esimese kolmandiku tõlkest juba koopia teinud, aga nüüd tuli meelde, et ühes kohas oleks saanud kasutada enda tuletatud võõrsõna asemel eestikeelset olemasolevat sõna. Otsustasin selle koha ära parandada. Aga ema ütles, et ta juba alustas toimetamist.

*

Lapsed avasid minu sahtli. Ütlesin, et võõraid sahtleid ei avata. Parandasin, et või vahel avatakse, aga ilma loata ei tohi. Laps leidis sahtlist vana seebikarbi, millel oli seep sees. Seebivahtu tuli karbist välja. Ütlesin, et seda ei oleks tohtinud teha, nüüd ma viskan selle seebi ära, sest nii vana seep on arvatavasti mürgine. Võtsin selle seebi vannitoas ainult korraks kätte ja hakkasin kohe käsi veega loputama, aga käed hakkasid ikkagi kipitama. Seep muutus loputamisest puhtaks. Mõtlesin, et nüüd ma võibolla ei viskagi seda ära.

Küsimuste mõju

Taheti lahendada ühte kuritegu. Selleks esitati teose ühele tegelasele hulk küsimusi, nagu kahtlustataks teda. Lõpuks tegelane ütles, et kui talle selliseid küsimusi esitatakse, siis tal tekib ettekujutus, et ta ongi neid asju teinud. Tundus, et tegelikult ei olnud.

*

Algas tund. Istusin Eriku ja Sandri vahel, nii et mõlemaga jäi üks tühi tool vahele. Ma ei tahtnud enam kellelgi päris otse kõrval istuda. Erik istus teise kohta ümber. Minu ees istus Ivar. Ta kallas prahi minu taldrikusse. Pahandasin, et mina sellisest taldrikust enam ei söö. Ivar ütles, et ta pole mulle prahti taldrikusse kallanud. Istusin aknapoolsest reast uksepoolsesse ümber. Õpetaja ütles, et nüüdsest paneb ta meile iga päev ühe suure hinde ja tühjaks söödud viljakoore sisse kaks väikest, mille me koju viime. Mitu õpilast protesteeris, et kui viljakoor kotti panna, siis saavad asjad mustaks. Mõtlesin, et viskan oma koore üldse prügikasti. Pillasin selle enne klassi ette põrandale maha. Mõtlesin, et ma olen viisakas, sealt ma korjan üles.

Egiptuse veekogud

Lugesin "Maalehe" kalendrist, et eile oli Suessi kanali avamise mitteümmargune aastapäev. Seoses sellega lugesin listi kirjutamise jaoks võrgust teemal, kas selles kanalis ka ujutakse. Vastuseks sain, et mõni on seal küll ujunud, aga tegelikult see on keelatud, sest see on laevaliikluse tõttu ohtlik. Oht on väiksem järvedes, mida kanal läbib. Oletasin, et teistes Egiptuse veekogudes on ujumine ohutum ja tõin võrdluse, et Tartus on vastupidi, Anne kanal on ujumiseks ohutum kui Emajõgi.

Kui olin juba kirja teele saatnud, uurisin ka muude Egiptuse veekogude kohta. Punase mere ujumisvõimaluste kommenteerija kirjutas, et seal saab ujuda, Egiptusel on isegi turismiminister, kes sinna inimesi meelitab. Meres on küll haid, aga kui haikellaajal vette minekut vältida, siis on hairünnaku ohvriks langemine vähem tõenäoline kui õnnetus teel ujumiskohta. Raamatust "Varjud meres" tean, et vahel haid ikka inimesi ründavad, ühe hailiigi nimi on isegi mõrtsukhai. Võibolla mõnes haidega meres on ohutumad hailiigid või väiksem haide arv.

Kolmandal leheküljel kirjutati ujumistingimustes Niiluse jões hoiatavalt. Kirjutaja oli seal küll ise ujunud, aga teistele seda ei soovitanud, sest veest võib saada ohtlikkuselt malaaria sarnast haigust, vett ei tohi mitte mingil juhul juua ning vees elavad mürgimaod ja elektrikalad ning tammist ülesvoolu ka krokodillid. Ilmselt sõidavad ka Niilusel nagu Suessi kanalilgi laevad. Lugesin ingliskeelset lehekülge, aga Egiptuse kohalikud elanikud on tõenäoliselt haigustega paremini kohastunud kui ingliskeelsete maade turistid. Kui islami kultuur pooldab rangemat riietumist, on võibolla küll kohalike huvi ujumise vastu väiksem.

Erinevad korrad

Läksin välja kõndima. Mõtlesin minna kesklinna tiiru tegema. Kahtlesin, kas see on õige mõte, kui ma kesklinnas alles eelmisel päeval käisin. Aga mõtlesin, et võib minna, sest täna lähen teist teed. Raekoja platsil tuli mulle üks naine otsejoones vastu. Jäin seisma, et oodata, kummalt poolt ta minust möödub. Ta möödus vasakult.

*

Mängisin pikal maleturniiril. Minu seis tundus parem, aga vastane leidis võimaluse mängu viigistamiseks. Nii oli ikka juhtunud. Olin kirjutanud eelmise pika maleturniiri kohta, et sain raske võidu. Olin lootnud, et praegune turniir tuleb samasugune. Aga selle turniiri mängud olid küll huvitavad, kuid teistsugused. See oli malele tüüpiline.

Ajakontrollide eelistajad

Listis oli peale minu vähe kirjutajaid, aga täna sealt üks kiri tuli. Mõtlesin, et võibolla see on teade listist lahkumise kohta. See oli siiski kiri, kuigi listi teemast mööda. Kirjutaja teatas, et tema erinevalt minust eelistab välkmalet, erineva tempoga on mäng erinev. Allpool oli veel üks lause, mis tuli võibolla ainult mulle, mitte kogu listile. Mõtlesin vastata, et on küll mäng erinev, aga pika male kvaliteet on suurem, välgus võib esineda lihtsalt ettejätmisi. Välk sobib nendele, kellele on kõige tähtsam tulemus; kellele on tähtsam käikude kvaliteet, sellele on parem pikk male. Mõni võib tahta tulemust selleks, et kellegi elu ja surma üle otsustada, siis talle piisab ühest välkpartiist. Kõndisin see kiri näpus mööda Ülikooli tänavat. Mõtlesin minna arvutiklassi, et vastus sealt teele saata. Arvutiklassides võis küll olla nuhkvara, aga mõtlesin avada postkasti parooli sisestamata. Siis mõtlesin, et nuhkvara võib puudutada ka seda, ma ootan vastuse teele saatmisega, kuni ma koju jõuan.

*

Olin ühes köögis ilma riieteta, aga panin endale saunalina ümber. Tüdrukutel olid juba enne saunalinad ümber. Nad suhtusid sellesse rahulikult, et ma olin vahepeal ilma riieteta olnud. Ma ei tahtnud väga uurida, kui palju neil räti alt paistab. Vaatasin siiski nende poole. Ühele vanale mehele öeldi, et ta hakkab ühe kuulsa inimese moodi minema. Vana mees naeratas. Vaatasin äratuskella. Üks tüdruk küsis selle peale, mis kell buss läheb. Vastasin, et ma ei tea, täna on pühapäev ja busside ajad on teised, aga ma lähen jaama ja vaatan, võimaluse korral sõidan esimese bussiga. Tüdruk ütles, et ma läheks parem jaamahoone apteeki. Mõtlesin, et võibolla ma eksin teel jaamahoonesse üldse ära. Tüdruk soovis, et ma seal talle ka toitu soendaksin. Mina ütlesin, et selle jaoks ei ole aega. Tüdruk vaidles vastu, et on küll.

Esimene neli

Olin neljanda kursuse üliõpilane ja tegin Aafrika ajaloo eksamit. Õppejõud ütles, et ta paneb mulle nelja, sest ma hääldasin ühte sõna valesti. Asusin koduteele. Mõtlesin, et see on mul esimene neli Aafrika ajaloo eest. Varem olin saanud neli viit - kaks uurimistööde ja kaks eksamite eest. Mõtlesin, et täna sain võibolla halvema hinde sellepärast, et olin vahepealsel aastal ühel korral õppejõuga vaielnud. Või ei olnud ma enam vormis, sest ei kirjutanud enam sel teemal uurimistööd. Või oli asi selles, et varem olin teinud 20. sajandi eksameid, aga täna raskemat 19. sajandi oma. 19. sajandist vanemat aega ei olnud me ikka õppinud.

Õpilaste võrdlus

Küsiti, kes on meie klassis kõige rohkem Joeli moodi. Tristan vastas, et mina, sest ma olen väga kultuurne. Martin vaidles vastu, et ma ei ole tark, sest ma teen valesid liigutusi. Ta tõi mõned näited, millest üks oli, et ma vaatan üle autotee minnes vales suunas. Minu meelest tarkus ja liigutuste täpsus olid erinevad asjad.

*

Möödusin trepikojas kõrvalkorteri naabritest. Ütlesin neile tere, aga nad ei vastanud. Võibolla ütlesin liiga kaugelt. Jõudsin enda korrusele. Maas oli praht. Esitasin veel madalamal korrusel olevatele naabritele selle kohta küsimuse. Hakkas tunduma, et nad ei elagi enam minuga samal korrusel, nende korteriuks on kinni müüritud. Siis nägin, nagu uks oleks siiski alles.