Arvamus horoskoobist

Külla tuli üks noor naine, keda ma ei tundnud. Ta tuli minu tuppa ja esitas küsimusi. Muuhulgas küsis ta, mida ma arvan horoskoobist. Rääkisin, et tähtede seis minu arvates inimest eriti ei mõjuta, sest tähed on nii kaugel. Aga tähtede seis sõltub aastaajast ja see, millisel aastaajal inimene sünnib, mõjutab teda küll. Külalisi tuli juurde. Kõik olid noored inimesed või lapsed. Üks usklik väike poiss ei teinud oma usu tõttu pahandust, aga oli kummalise näoga. Kui külalised läinud olid, mõtlesin, et äkki nad olid misjonärid. Misjonäre ei lase me tavaliselt välisuksest kaugemale.

Vaatasin, kust arvutitest minu blogis on käidud. Teiste hulgas oli käidud Mirri arvutist. Olin ükskord avaldanud blogis unenäo, mis pidi nii mulle kui ka Helinale väga meeldima. Selles unenäos oli juttu meest. Kõik unenäod nii meeldivad ei olnud. Aga tänases unenäos osa elemente olid, sest seal oli juttu lindudest. Ema ütles, et üks meie kooli endine direktor on surnud. Mina polnud sellisest direktorist kuulnudki, sest ta oli sellel ametikohal töötanud minu kooliminekust varem. Ema rääkis, et vanasti toodi selle direktori last meie poole hoida. See laps ei tahtnud mul ka meelde tulla, kuigi oma õde ja vendi mäletasin hästi ja kõik peres kasvanud lapsed oleksid justkui vennad. Sellel direktoril olevat olnud erilisi võimeid, sealhulgas tuleviku ettenägemise võime. Enda kohta ütles ema, et tal esineb ka tulevikunägemusi, aga need vahel lähevad täide ja vahel ei lähe. Mina ei teadnud üldse, millised tulevikunägemused on. Nüüd hakkasin vist ühte nägema. Aga ma ei kavatsenud sellest kellelegi rääkida. Surnud mehe poja kohta kirjutati ajalehes, et tal oli seoses tema isa surmaga halb päev. Algul sain aru, et surmast ehmatatuna suri ta ka ise. Aga siis sain aru, et öeldi hoopis, et ta kannatab kroonilise unetuse all ja niikaua ei saanud ta muretsemise pärast magada, kuni surma kohta olid vaid oletused, kuid kindla teate saamisel ta rahunes ja jäi magama.

Henn näitas paberit, kuhu oli kirjutusmasinaga kirjutatud. Ta ütles, et see on vist Tooma esimene kirjatöö ja nimetas aastaarvu, mis aastast see võis pärineda. Kirjutatud oli ümber luuletusi, nii et ridu polnud murtud. Mina ütlesin, et minu teada Tooma esimene kirjatöö oli metsakollide raamatu ümberkirjutamine. Aga lehte pöörates nägingi, et selle teisele küljele oli metsakollide raamatut kirjutatud. Olime võimlemisruumis, kus oli mitu last ja üks vanem mees. Seinte ääres olid ronimisredelid. Mees õpetas, et lapsed peavad turnima ja pead vastu maad taguma. Mina hoiatasin, et pead vastu maad tagudes võib ennast vigastada. Mees hakkas selle peale just pead põranda vastu taguma, kasutades põrke tugevdamiseks palli. Ütlesin, et niimoodi võib ajukahjustuse saada. Turnimise kohta ütlesin, et see tüütab lõpuks ära, kõige aeglasemalt tüütav spordiala on male. Kabe tüütab ka kiiremini.