Mulle visati üks ese, millele oli kirjutatud, et varsti algab Noorsooteatri etendus. Viskasin selle kartuli Vanemuise lavale, see jäi sinna vedelema ja etendus hakkas pihta. Osa esinejaid oli miniseelikutega, aga see ei jätnud erilist muljet. Laval ja saalis aeti juttu. Räägiti, et Helina osades proovides käib ja osades mitte, nii läheb teistel tema osa meelest. Siis tuli lavale näitleja, kes vist oli Helina ise. Tema oli korralikult riides ja pikkade juustega.
Vaatasime Eesti kaarti. Võrumaal oli suur ringtee, mille sisse jääva maa oli Soome ära ostnud. Kaevati, et just selle piirkonna, kus on mäed. Aga mere äärset tükki ei olnud Eesti valitsus nõus müüma, et seda Soome riigi külge ei liidetaks. Ostetud tükil olid soomlaste suvilad, aga et see jäi Eesti ala keskele, siis tõid soomlased Soomest sinna sõites Eestile raha sisse. Tõnu oli voodis haige. Ta lootis varsti terveks saada, aga koju saabus arst, kes ütles, et haigus on ravimatu, kuigi kõige tõsisem faas on möödas. Mina arvasin, et lugu kõige hullem ei ole, sest me olime nõus Tõnuga juttu ajama. See arst halvustas eelmist arsti, kes oli asjatundmatum ja oli pannud kergema diagnoosi. Raskema diagnoosi pannud arst vandus korduvalt. Kutsusime teda korrale. Siis olin haiglas ja raviti mind. Mulle pandi midagi näo peale. Ütlesin, et oodataks, sest ma pole veel nägema hakanud. Räägiti, et paljud haiglatöötajad magavad patsientidega.
Tõnu oli voodis haige. Medõde kinkis talle lilli. Tõnu hakkas pahandama, et miks medõde arvab, et lillede kinkimise korral on tal õigus patsienti musitada. Arvasime, et niimoodi võib musitaja saada nakkuse ja ise haigestuda. Mina ütlesin, et kõik haigused ei ole nakkavad. Tõnule lohutuseks ütlesin, et musitamise osas on veel hullemaid riike. Tõnu nõustus, et Portugalis tehakse seda iga natukese aja tagant. Ütlesin ühe Ameerika presidendiks kandideerinud vabariiklase kohta, et ma väga austan teda, sest ta on konservatiivne. See presidendikandidaat soovitas kõigil tarvitada rida kasulikke toiduaineid, sealhulgas roheliste soontega teed. Ta kinkis kõigile maailma inimestele need kaubad ja raha nende ostmiseks. Ta lubas anda sularaha. Ma ei olnud kindel, kuidas ma seda kasutada saan, kui mina elan Eestis, ei saa Ameerikasse järele minna ja siin Ameerika raha ei kehti. Aga presidendikandidaat maksis kõigile nende enda riigi raha. Et kingituse hulgas oli ka Eesti marke, siis oleks saanud osa sellest Helinale edasi saata. Ainult et Helina sai ise samasuguse kingituse. Seletati, et presidendikandidaat teeb kõigile kingituse arvestusega, et siis nende kaupade aktsiate hinnad tõusevad ja ta teenib raha aktsiate müügist tagasi.
pühapäev, jaanuar 04, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar