Kondenspiim

Laual oli magusa kondenspiima purk. Võtsin sealt ühe lusikatäie. See oli nii maitsev, et võtsin mitu lusikatäit veel. Purk sai tühjaks. Isa andis mulle raha uue ostmiseks. Natukese aja pärast andis ta raha koore ostmiseks. Ütlesin, et ta juba andis mulle raha. Isa ütles, et siis ostangi mõlemat. Tegin oma raamatukäsikirja parandusi, kustutades kõik kohad, kus tegelane midagi ütles ja jättes alles ainult need kohad, kus ta mõtles midagi öelda. Isa kasutas kahe variandi võrdlemiseks võõrsõna, mis pidi tähendama, et tema arvates vana variant oli parem. Külas oli Raun. Vaatasime seda kladet, kuhu olin käsikirja kirjutanud. Ma ei tahtnud, et Raun näeks muid sellesse kladesse kirjutatud asju. Ütlesin, et seal rohkem midagi avaldamiseks ei ole. Vaatasime minu lapsepõlveaegset joonistusplokki. Kuigi ma olin raamatu jaoks juba mustvalged illustratsioonid elektrooniliselt saatnud, arvas Raun, et võibolla sellest plokist leiab parema värvilise kaanepildi. Keerasin lehti ise, püüdes osasid lehekülgi mitte näidata. Varsti lasin siiski Raunal lehti keerata. Aga hiljem vendadele poleks ma seda plokki ikkagi näidanud. Kuigi ma pilte peast ei mäletanud, tundsin ma neid nähes ära, milline on millise raamatu eeskujul joonistatud. Üks oli "Bullerby laste" ja teine "Muumitrolli" järgi. "Muumitrolli" eeskujul valminud pildil oli arhitektuur sarnane raamatu illustratsioonidel olevaga ja lisaks oli pildil üks tumesinine olend, kes ei olnud küll täpselt nagu Muumitroll, aga vastas siiski Muumitrollile. Peale joonistuste oli mul ka maale. Ütlesin, et joonistades pliiatsit tunnetan ma kindlalt, aga maalides pintslit mitte. Üks pilt oli meelega uduselt maalitud. Raun võttis taskust ja pani põrandale olendi, kellest ma ei saanud aru, kas ta on väike laps või uss. Olend hakkas mööda põrandat roomama ja ma püüdsin tema eest kõrvale hoida, et ta ei hammustaks. Ta sõi põrandalt puru, mis näitas, et ta hammustab kõike ettejuhtuvat ja oleks hammustanud ka inimest.