Kass ja purskkaev

Minu võrguleheküljele ilmusid vaheldumisi Oudekki ja Klausi blogisissekanded. Mõtlesin panna lehe servale viited kategooriate kaupa. Kategooriasse "Kirjasõber" oleksin pannud ainult Helina. Kategooriasse "Kamba liikmed" oleksin pannud Oudekki ja Klausi. Hiljem oleks saanud lisada veel teistegi kampade liikmeid, kui neil ka oma blogid oleks tekkinud. Mina ja Oudekki sõime üksteise lehekülgedel olevaid puuviljafotosid. Kui foto mõttes alla neelata, siis see objekt, mida oli pildistatud, teises kohas haihtus, sest kehtis mateeria jäävuse seadus, mille järgi asi ei saanud kahes kohas korraga olla. Oudekki palus, et ma saadaks talle komme ka. Istusin tunnis, kus räägiti Müncheni lepingust. Räägiti, et tol ajal veel ei teatud, et kui hambaid ei pese, siis lagunevad nad kiiremini. Öeldi, et Münchenis oli päevitamisilm. Praegu oli siin samasugune ilm. Oudekki saatis minu lauale paki pabereid. Paki peale oli kirjutatud, et selles sisalduvad Müncheni sõja põhjused. See oli propaganda. Minu laud oli viltu, mistõttu paberipakk libises põrandale ja läks segamini. Oudekki saatis mulle veel kotitäie kassette.

Kass sirutas käpad kuiva purskkaevu põhja. Kassid ei oleks sellest purskkaevust enam välja saanud. Seetõttu ei laskunud kass sinna üleni, vaid hoidis tagumiste küüntega ülemisest servast kinni. Toomas hoidis kassi tagumistest jalgadest kinni. Kartsin, et ta tõmbab need serva küljest lahti, nii et kass jääbki purskkaevu vangi, millega Toomas ei oska arvestada. Kass hakkas ümber keerama. Hoiatasin Toomast, et kass võib talle küüntega näkku hüpata. Aga kass hüppas hoopis Tooma õlale.