Kelleks mind peetakse

Kool hakkas läbi saama. Tuli kirjutada kirjandit. Tund toimus ruumis 102. Krister ütles mulle ette, milliseid nalju kirjandis teha. Kirjutasin nii, nagu Krister õpetas. Sellise kirjandi eest pani õpetaja mulle kahe ja sisu eest kolme. Varem olin saanud kirjandite eest viisi. Õpetaja oli kirjutanud tahvlile "haridusmministeerium". Ütlesin, et üks m on ülearu. Õpetaja ütles: "Seda teadis isegi Simo." Karjusin, et kelleks mind peetakse, ma olen eluaeg õpetajaid parandanud. Karjusin, et minust ei saa elu lõpuni lahti.

Peebo juures pidi algama malevõistlus. Minu laud oli määratud täpselt pika rea keskele. Teised ei olnud veel maha istunud, aga mina hakkasin oma vastasega juba mänguga pihta. Vastane oli üks laps. Ta oli minu kella käivitanud juba enne minu laua juurde jõudmist. Ütlesin, et nii ei tohi, ja panin seieri algusesse tagasi. Vastasel jäi kohe üks nupp e4 sidumise alla, mille ma ära võtsin. Varsti jäi tal samal väljal sidumise alla ratsu. Aga ta lõi selle ratsuga minu siduva lipu. Esimesel hetkel ma ainult imestasin, et ma lipu ettejäämist ei märganud. Aga siis taipasin, et käiguga Re4-d2 ei saa tegelikult lippu e2 lüia. Ütlesin, et vastane on teinud juba vähemalt kaks valekäiku. Järgmises voorus pidi Sven mängima Partsiga. Sven oli kindel, et ta võidab. Ütlesin, et Partsi vastu piisab ühest valest käigust, et kaotada. Või vale nupu puutumisest. Tegelikult Sven poleks võibolla nupu puutumist tunnistanud. Ja ta oleks võinud mängida kavalalt, nii et Parts võiduseisust kaotab.

Õppisin Rooma ajaloo eksamiks. Ükskord olin selle eksami juba ära teinud, aga nüüd tuli teha uuesti. Õppisin samast õpikust, kust eelmine kord. Vahepeal olin kõik unustanud. Õppisin õppehoones. Kui mul oli jäänud lugeda veel ainult kaks viimast lehekülge, istus minu kõrvale üks naisüliõpilane, kes hakkas minu õpikust kiiruga konspekteerima. Ta kirjutas oma konspekti, et õpik tuleb laenata Kuressaare raamatukogust. Kuressaare mainimise põhjal võis oletada, et tegemist on Helina või mõne tema tuttavaga, kuigi tal ei olnud Helina välimust. Ta oli konspekti pealkirjaks ka pannud "Kuressaare". Seda oli ta võibolla kirjutanud just selleks, et ma saaks aru, et ta Helina on.