Lugesin ühest blogist, et eestlased teevad mingeid asju valesti ja võib esineda natsionalismi ilminguid. Tekib küsimus, kas natsionalismis on midagi halba. Natsionalismi sünonüüm on rahvuslus. Kuna rahvuslased ise eelistavad omasõnu ja mitterahvuslased võõrsõnu, siis kasutatakse vastavat omasõna sagedamini positiivses ja võõrsõna negatiivses tähenduses. Nii võib tekkida eksiarvamus, et tegu on kahe erineva asjaga, aga nii see pole. Väljaarvatud juhtudel, kui sõna ennast vales tähenduses kasutatakse, nagu tegi see, kes kirjutas vikipeediasse, et natsionalism võrdub natsismiga.
Rahvuslus ei tähenda oma rahva teistest igas mõttes paremaks pidamist, vaid võib seisneda ka mures oma rahva pärast. Tavaliselt on inimesele tähtsam see, kes on talle lähem. Nii süiakse küll liha, aga mitte inimliha. Metsikud rahvad, kes on inimliha söönud, on selleks valinud sõjavange. Mõni ei söö üldse liha, küll aga loomadest kaugemaid sugulasi taimi. Kerjustele võib raha anda, aga suurem summa kulutatakse omaenda lastele. Rahvuslane on see, kes peab oma rahvuskaaslasi lähemateks kui võõraid ja peab vajalikuks oma rahvuskultuuri säilimist. Ta võib seejuures pidada oma rahva olukorda isegi teiste omast halvemaks, aga ta tahab teha midagi selle parandamiseks. On ka neid, kes seejuures tahavad teiste olukorda halvendada ehk šoviniste või marurahvuslasi, aga selle järgi ei saa rahvuslust defineerida. Kui keegi ütleb, et ta ei ole rahvuslane, siis tekib küsimus, kas ta tahab, et tema rahval läheks halvemini kui võõrastel. Kui ta vastab, et ta pooldab hoopis rahvaste sõprust, siis see on võimalik ka rahvuslaseks olemise korral.
neljapäev, jaanuar 29, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar