Hiina-India tüli

Päevakeskuses oli algamas maleturniir. Ma ei teadnud, kas osaleda. Otsustasin siiski osaleda, kuigi mul oli halb olla. Mul oli enne iga turniiri algust halb olla. Võtsin taskust raha, et tasuda osavõtumaks. Panin raha põrandale. Paistis, et üks poiss varastas mult 10 krooni ära. Nõudsin seda tagasi. Võtsin ise raha tagasi. Küsisin, kas see on minu või tema oma. Poiss läks eemale. Leidsin põrandalt veel 100 krooni ja panin taskusse. Aga nii palju 100-krooniseid mul enne ei olnud. Järelikult oli see selle poisi oma. See tuli tagasi anda, et ma ise varas ei oleks.

Sain naabri käest raha. Sellele, kes oli raha saanud, öeldi kodus, et on kohe näha, et ühe rahatähe peal on naabri käekiri. Seega oli tegemist valerahaga. See oli õigest suuremas formaadis. Turvariba oli olemas, aga puudusid vesimärgid. Kogu naabrilt saadud raha võis olla valeraha. Edaspidi tuli alati raha vastu võttes kontrollida. Naaber ei kartnudki seda, et valeraha valmistamine välja tuleb, vaid ta mängis selle peale, et tagantjärele ei saa tõestada, et see on just tema käest saadud.

Mulle anti paber vene keele harjutusega ja öeldi, kuhu ruumi ma pean sellega vastama minema. Õpetaja tahtis, et ma läheks vastama kohe, aga Helen soovitas, et ma laused enne sinna ruumi minekut sõnaraamatuga ära tõlgiksin. Vastamine oli vist osa ülikooli sisseastumiseksamitest. Leidsin, et ma ei peagi neil eksamitel osalema, sest olen juba ülikoolis sees. Ma polnud eksamiteks nii hästi valmis kui tol aastal, millal ma ülikooli astusin.

Hiina nõudis, et piiriäärsesse India provintsi ei paigutataks tuumarelva. India ei teinud järeleandmisi, sest see oleks läinud vastuollu provintsi elanike tahtega. Selle eest hakkasid Hiina väed Indiasse tungima. India valitseja ütles, et tulge-tulge, me ei hakka vastu, vallutage kogu India ja siis hakkab rahvas mässama. Nii juhtuski. Kogu India okupeeriti, aga seejärel visati kõik Hiina sõdurid vette. Nüüd ei olnud Hiinas vägesid ja India sai vallutada Hiina. Aga siis oleks kordunud sama lugu, kahjutuks oleks tehtud ka India sõdurid ja tühjaks oleks jäänud mõlemad riigid. Võibolla jätkus Indial piisavalt tarkust, et Hiina okupeerimisest loobuda.

Lamasin Paides voodis. Seal pidi algama minu töö kaitsmine. See, kes pidi minu tööst rääkima, oli juba kohal. Ta hakkas istuma voodi kõrvale toolile. Ütlesin, et ta paneks tooli voodist sellisele kaugusele, nagu ise tahab. Kui ta oli istunud, siis ütlesin, et kaitsmisega ei saa pihta hakata, sest oponenti ei ole kohal. Mängisin malet mustadega. Vastane avaldas liputiival survet. Panin lipu oda kaitsma. Vastane lükkas ühe etturitest eelviimasele reale ja ma pidin vankriga f8-le taganema. Siis hakkas vastane tulema edasi kuningatiiva etturiga. Ma ei pööranud sellele tähelepanu, kuni mind tabas selle etturi kaugele tuleku tagajärjel kaotus. Rei ütles kellelegi, et mul on moodsad püksid. Tegelikult mulle endale need püksid ei meeldinud. Mõtlesin, et oleksin saanud ehk kuidagi esimese rea kaudu vastase kuningale kallale minna, aga see oli raskendatud, sest ta vanker oli f1. Kuningas oli g1. Valgete juht ütles, et ta ei toonud kuningat sellepärast mängu, et see oli laulva revolutsiooni aegne tegelane.