Ilmumispaus

Rääkisin Klausile, et Tõnisson kasutas ajaleheartiklites palju praeguseks kadunud sõnu, näiteks püüdis igale võõrsõnale eestikeelset vastet anda. Mul oli pakk ajaleheväljalõikeid, aga üks malenurga väljalõige oli hoopis Klausi käes. Tahtsin seda teiste juurde panna, aga Klaus tahtis seda endale jätta. Vahepeal võeti Tõnissonilt mitmeks aastaks ajaleht ära. Ta lamas pimedas toas voodis ja mõtles, et kui tal oleks ajaleht, siis ta kirjutaks iga päev. Seejärel tuli ta mõttele, et võib kirjutada ka siis asju üles, kui ajalehte ei ole. Oleks võinud iga öö midagi kirjutada. Iseküsimus, kas niiviisi uneaega raisata oli õige. Võibolla oli õigem magada hommikuni ja alles päeval kirjutama hakata. Siis sai ta ajalehe tagasi. Tõnissoni tütar oli Koidula. Koidula läks lillepotiga inimestelt rahalist toetust küsima, kuigi tema isal oli raha palju. Näitasin, et potis võib taim ära kuivada, muld on purukuiv. Klaus vaidles vastu, et kaktused tahavadki kuiva mulda. Valasin siiski potti vett. Kaktusel hakkasid okkad ühekaupa ära sulama. See võis tulla sellest, et kastsin sooja veega. Kaktus eemaldati potist, aga alles jäid väiksemad taimed, mis seal kasvama olid läinud.

Poisid rääkisid koolis omavahel midagi, et võibolla ma ei saa teada. Nad andsid mulle riidehoius ühe pildiajakirja. Sealt selgus, et homme on telesaade emast. Muidu mul oli olnud plaanis homme kooli tulla, aga nüüd otsustasin saadet vaadata. Kui isa kohta tehti saadet, oli ema nii pikalt rääkinud, et intervjuu lõpus öeldi talle, et nüüd tuleb saade hoopis temast. Ema oli arvanud, et see on nali. Aga nüüd oli tehtud lisaks isa saatele teine saade juurde, ilma et emale sellest oleks teatatud. Ilmselt oli raske otsida inimesi, kellest saateid teha, nii kasutati saadud materjal kohe ära. Siis võidi näidata veel neid lõike, mis mina olin rääkinud, aga eelmisest saatest välja olid jäänud. Üks küsimus oligi mulle esitatud ema kohta. Emast eelmises saates üks inimene juba rääkis. Läksin koju üksi, sest imelik oleks olnud kedagi oodata ja pealegi kõndisin ma teistest kiiremini. Kohtusin teel nende poistega, kes olid mulle ajakirja andnud. Kui televiisori ette jõudsin, hakkas saade pihta.

Tõnu ja Klaus mängisid konstruktoriga kaasaega. Mandrid koondati ühte hunnikusse kokku. Riigid moodustasid kõrgeid kindluseid. Paar madalamat jäid ka alles. Siis nad teatasid, et kaks madalamat riiki hävitasid üksteist tuumarelvaga. Seejärel hävitati ka üks kõrgema kindlusega riik. Ja teine kõrge riik lasi ennast ise õhku, sest ei tahtnud enam sellises maailmas elada. Alles jäi ainult üks riik, mida mujalt tulev reostus ei paistnud hävitavat. Muudest riikidest jäi järgi üksikuid inimesi. Üks mees võttis kaks naist korraga, et uusi lapsi sünniks. Seejärel selgus, et kuigi maaväed on hävitatud, on mereväed ookeanidel alles. Ja need mereväed olid üksikute ellu jäänud inimeste vastu agressiivsed. Kaks naist võtnud mees põgenes mereväe eest ja jõudis hiinlasteni, kes ei osutunud agressiivseteks. Ta võttis ühe hiinlase kolmandaks naiseks, ilma et oleks oma senistele naistele sellest eelnevalt teatanud.