Arhiivist leiti raamat

Selle aasta algul on olnud põhjust lugeda minu teoseid. Esiteks möödunud aasta luuletuste kogu, mille kohta öeldi, et see on segu Contrast ja Beierist. Kellega mind võrreldi aasta tagasi, seda võib vaadata eelmise aasta jaanuari alguse sissekandest.

Teiseks tuli arhiivist välja minu rohkem kui 20 aastat tagasi kirjutatud käsikirjaline raamat "Tertitorti nõid", mida ma küll mäletasin, aga arvasin, et see on ära visatud. See on proosaraamat. Kirjutatud on ta ilma igasuguse grammatikata. Pole ainsatki kirjavahemärki, samuti puuduvad sõnavahed. Kui sõna rea lõppu ära ei mahu, on ta poolitatud suvalisest kohast. Kui üks sõna algab sama tähega, millega eelmine lõppes, siis on seda tähte kirjutatud ainult üks kord. Ema meenutas, et kui ma sõnavahesid kasutama hakkasin, olevat ma kirjutanud kokku ühe sõna alguse ja teise sõna lõpu, tehes sõnavahe valesse kohta. See on väga tõenäoline, aga päris kindel see ei ole, sest kui ma natuke juba kirjutada oskasin, valmistasin meelega selliseid pabereid, kus oleks kirjutatud võimalikult vigaselt, et neid kooli dešifreerida viia.

Raamat "Tertitorti nõid" on osa Rrapiii-raamatute sarjast. Selles köites on öeldud, et Rrapiii oli leidnud 20 aastat tagasi salajase paberi, kus olid mingid täpid, aga nii väiksed, et Rrapiii ei saanud neist midagi aru. Lõpuks võttis ta mikroskoobi ja luges, et paberile on kirjutatud kirjakeelde tõlgitult: "Tiksuttiigrid elasid 100-aastaseks ja nad olid kõige targema tiigrisordi kõige targemad tiigrid." Natuke kõrgemale samale leheküljele on kleebitud šokolaadipaberist välja lõigatud tiigrid, kelle alla seletuseks on kirjutatud "Tiksuttiigrid". Jutt lõppeb sellega, et Rrapiii ütleb kellelegi, et mis paberile on kirjutatud, mis on veelkord välja kirjutatud: "Tiksuttiigrid elasid 100-aastaseks ja nad olid kõige targema tiigrisordi kõige targemad tiigrid."

Kui jutt juba läbi on, tuleb veel salamärkide seletus. Üks märk, mis ise on küll joonistamata jäänud, on riigiäär, ehk "RRIKIÄR".