Küsitlusterohked lehed

Ajalehes kirjutati, et Ameerikas oli keegi arreteeritud ja seepeale olid puhkenud rassivaidlused, millesse sekkus ka president. Pikemalt ei olnud teemat lahti seletatud, aga ma ei usu, et arreteerimise põhjuseks oleks olnud rassiline kuuluvus. Kas see oleks rassism, kui Obama jäetaks teiseks ametiajaks presidendiks valimata?

Kirjutati jälle, et Eesti ei jõua pakutavaid eurorahasid ära kasutada. Kas probleemi nähtaks ka siis, kui neid rahasid pakuks Venemaa? Mida tehakse nende eurorahadega, mille Eesti vastu võtmata jätab?

Keegi Pärnu elanik kaebas lehes, et teda häirivad linna elama tulnud koprad ja neid kaitsev looduskaitse. Kas aga linnakoprad on tülikamad kui linnakoerad? Minul pole metsimetajatega kunagi probleeme olnud, küll aga metsikute ja vähemmetsikute koertega.

Üks küsitlus, millest kirjutati, oli Eurobaromeetrilt. Küsiti, mitu protsenti töötajatest on mures töökoha kaotamise pärast. Ei olnud päris selge, kas see arv sisaldas ka neid, kes on juba tööst ilma jäänud. Võibolla neilt ei küsitud, et rahulolematute arvu vähendada.

Teine küsitlus näitas, et pärast Obama ametisse astumist on maailmas suhtumine Ameerika presidenti kõvasti paranenud. Kas see ei ole aga nii iga uue presidendi ametisse astumise järel? Bush oli ka presidendiks saades populaarsem kui sellelt kohalt lahkudes.

Kurb uudis oli tormis hukkunute kohta. Oli toodud hukkunute arv ja mainitud, et hukkus ka rase naine. Tundub, et loodet ei olnud hukkunute arvu sisse loetud. Tegelikult jäi arvatavasti ka loote elu elamata. Aga elu algust arvestatakse tavaliselt sündimise hetkest.

Kultuurilisas oli kirjas, et alates tänavusest aastast annab Euroopa Komisjon välja kirjanduspreemiat. Kas preemia võiks saada ka euroskeptiline teos? Näiteks minu raamat, kui see oleks paremini kirjutatud? Või on preemia varjatud eesmärk siiski panna kirjutama integratsioonimeelsemalt?

Ühes lehes oli artikkel disainerist, kes oli leiutanud väga ebatavalise kujuga esemeid. Teised leiutajad on mõelnud välja uutmoodi riideid ja uutmoodi geenidega elusolendeid. Kas tulevikus võidakse hakata disainima ka erineva jäsemete arvuga inimesi?