Vallutuste kaart

Lugesin kaardilt Prantsusmaa pealt, et riigi ametlik nimi on Läänepoolne Frankofoonia. Ütlesin, et keegi ju ei kasuta seda nime. Idapoolne Frankofoonia oli Nõukogude Liit. Riigid olid endale sellised nimed saanud, kui nad sõlmisid aastal 1974 koostöölepingu. Ütlesin, et see koostööleping sõlmiti sellepärast, et Saksamaa on mõlema riigi naaber. Kaardil oli Nõukogude Liit sellistes piirides, et Eesti ei olnud selle osa. Vaatasin Aleksander Suure vallutuste kaarti. Ta oli vallutanud palju maid, sest kasutas sama meetodit nagu kõik hilisemad vallutajad, et kui ühe maa ära vallutas, siis liitis selle mehed oma sõjaväele. Aleksander Suur oli esimene suur vallutja. Enne teda oli Kreeka pisike. Ainult vallutuste pärast teda suureks nimetatigi. Ta oli vallutanud isegi kaks Rootsi lõunapoolset provintsi. Samuti oli ta vallutanud Leedu, aga mitte Eestit. Viktoriiniküsimus oli siiski, kas Aleksander Suur jõudis Eestisse. Osadest oma võimule allutatud maadest moodustas ta Pärsia Liidu. Või oli Pärsia Liit see, mis tema vastu sõdis. Need provintsid, kus Aleksander Suur inimesi ristis, olid kaardil tähistatud ruuduliselt. Selliseid provintse oli vaid üksikuid teiste hulgas, väljaarvatud oli ta ristinud inimesi kõigis Liibüa kanti jäävates Aafrika provintsides, mis olid arengus maha jäänud. Ristiusku tol ajal veel ei olnud, aga ristitud oli nähtavasti kreeka jumalate usku. Venemaal käis parajasti riigipööre Putini ja Medvedevi juhtimisel. Riigipöörde teisel päeval arreteeriti põhiliselt neid linnavalitsuste liikmeid, kes olid eelmisel päeval takistanud oma linnapea arreteerimist. Mõned Eesti poliitikud olid Moskvasse kohale lennanud. Nad olid riskinud arreteerimisega, aga neid ei olnud siiski kinni võetud, sest nad olid isesseisva riigi esindajad ja nende kinnivõtmine oleks maailmas pahameelt sünnitanud. Mõtlesin, et milleks seda riigipööret veel vaja on, kui Venemaal on niigi karm kord. Eile olin puhastanud kolm ämbritäit kartuleid. Täna võtsin need ämbrid jälle kätte ja istusin nendega maamaja trepile. Vaatasin, et ühes ämbris on tegelikult kartuleid vähe. Need ulatusid ülemise ääreni sellepärast, et neil olid juured küljes, mis ei lasknud neil põhja kukkuda. Korvi põhjas olid nii suured praod, et mõned kartulid kukkusid välja. Nii võisid kukkuda ka kõik ülejäänud ja neid tuli kokku korjama hakata, mis oleks võtnud palju aega. Kui sõjaväes koristada tuli, siis näidati kõigepealt ette, mis võttega seekord koristada. Sõdurite maja ei olnud nii kindel koht kui kaitsekraav, aga selle pihta ei olnud siiski tulistatud. Mõtlesin, et tänu sellele, et olen Meelval käinud, saan kõiki raamatutes esinevaid kohti kujutada ette Meelva majana, muidu oleks ettekujutus udusem.