Varjamisest ketasteni

Mina ja Klaus varjasime ennast. Varastasin toitu Oudekki ema köögist ja kasvuhoonest. Sõin suurtes kogustes. Oudekki ema pidi kasvuhoonesse minnes kohe muutust märkama. Lõpuks astusime Klausiga ülekuulajate ette ja läksime sõjaväkke. Mõtlesin, et võib sõjaväkke ka minna, aga mulle see siiski ei sobi.

Vaatasime vendadega televiisorist olümpiamänge. Vennad kirjutasid ekraanilt tulemusi paberile. Nooremana olin mina ka kirjutanud, aga olin selle lõpetanud, kui mu nägemine läks kehvemaks. Vendadel ei olnud läinud. Lähedalt ma siiski nägin ekraanilt lugeda, nagu oli kunagi teinud ka Kristjan. Ühel vennal oli olümpiamängude jaoks võetud eraldi vihik. Kui ta tahtis kõikide alade tulemused üles kirjutada, pidi ta võtma järjest mitu vihikut, sest alasid oli nii palju. Algul vaatasime Eesti televisiooni, aga siis hakkas Klaus otsima spordikanalit. Maailmas oli vähemalt kolm spordikanalit.

Isa palus mul lugeda raamatust ühte kirjavahetust, et kasutada seda koostatavas raamatus. Ta küsis, kas ta on seda enda koostatud raamatus ka kasutanud. Seda ta oli. Kirjavahetuses oli osalenud kolm osapoolt, kirjavahetuse teema oli ühe vaese prohveti elu ja kirjutatud oli murdes. Vähemalt osa kirjavahetusest oli ilukirjanduslik väljamõeldis. Kirjutatud oli inglise keele variandis, milles kasutati lisaks tähtedele märke, mille hääldusi sõnaraamatus ei olnud. Selliseid märke oli kasutatud isegi osade arvude puhul. Ütlesin, et sõnade tähendused tuleb ära arvata konteksti järgi.

Mõtlesin, et 2006 oli kõige parem aasta, sest siis lugesin igal pühapäeval ühe raamatu läbi ja Helina saatis regulaarselt kirju. Aasta lõpu poole ta hakkas küll juba harvem saatma ja siis ma küsisin talt esimest korda, kas ta rohkem kirju ei saada.

Mõtlesin, et mulle meeldib, kui M. Velsker Oudekkist kirjutab. Sõitsin bussis ja istusin silmad kinni. Sellest hoolimata tundsin, et buss hakkab kihutama. Minust tagapool istuv Velsker võttis sõna, et kui midagi halvasti on, tuleb sellest rääkida. Hiljuti olevat üks buss sihilikult koolimajja sisse sõitnud ja meie bussijuht sõitvat ka liiga kiiresti. Mõtlesin, et Velskri jutt võib bussijuhti just ärritada.

Mul oli vaja vaadata isa arvutist ühte vana faili, mida ei olnud enam alles. Tulin mõttele, et kui seda pole praegu kasutataval kettal, võib see siiski olla c-kettal, mida me varem kasutasime. Sealt ma selle leidsingi. Kui panin arvuti kinni ja käima tagasi, oli pilt endiselt c-kettal. Tahtsin panna jälle praegusele kettale, aga ei mäletanud enam, kas see on d- või e-ketas. Märkasin, et ekraani vasakul poolel on lahti vana ketas ja paremal uus. Kui klikkisin paremat poolt, laienes see üle kogu ekraani.