Segajad toas

Koostasin ühe Ameerika presidendi kõnedest raamatut. Üks Ameerika president oli ka koostanud teise presidendi kõnedest raamatut, aga tal oli olnud selle jaoks töö kõrvalt vähe aega. Toimetasin raamatut. Selleks raamatuks oli "Sipelgad ei alistu". Hakkasin teistega pahandama, et nad minu toas viibivad. Ütlesin, et nende toasviibimise ajal ei ole ma juba mitu lehekülge ühtegi parandust teha märganud, samas kui tavaliselt teen ma iga lause kohta ühe paranduse. Ema ütles, et Eva oli öelnud, et ärge Simole vastu hakake, muidu ta surub ennast peale. Vastasin, et mina ei pea solvavaks, mida Eva, Helena või Livia ütleb. Ärkasin üles ja ruumis ei olnud tegelikult kedagi peale minu. Kuulsin, kuidas isa pahandas esikus nooremate vendadega. Isa ütles, et ega ta niisama õe pilti riietele ei tikkinud. Läksin torkasin isale laste kiusamise eest luuaga näkku. Isa küsis, kas ma ei ole ikka veel kodukorda selgeks saanud. Vastasin, et mind ei ole põhjust süüdistada, sest mina olen kõigist targem. Mõtlesin, et peaksin otsima endale isa pakutavast kõrgepalgalisema töökoha. Peaks katsetama, kas antakse. Selleks, et teada, kuidas seda tööd tehakse, peaks tutvuma ajalugu õppivate inimestega.