Klaus oli lugenud minu blogi ja tsiteeris ühes unenäokirjelduses sisalduvat lauset, et minu suhted Oudekkiga ei olnud individuaalsed. Klausile tegi see nalja ja ta küsis, mida ta sellest arvama peab. Mulle ei meeldinud, et ta sellist kohta tsiteeris. Olime pidanud hakkama mitmekesi ühes toanurgas elama - Livia koos ühe mehega ja meie mitme vennaga. Aga Livia ja see mees jätsid kohale tulemata. Ütlesin, et see on täpselt Livia moodi. Olin teel Tähtverest koju. Mul oli käes lõppmängude raamatu teine köide. Ütlesin, millistelt lehekülgedelt see mul pooleli on. Üks lehekülgedest oli raamatu algusepoole ja teine lõpupoole. Et ma raamatuga nii vähe edasi jõudnud olin, küsis Rei mult, kas ma laenasin selle ümbrispaberi värvi pärast. Vaidlesin vastu, et esimese köite, kus olid etturi-, ratsu- ja odalõppmängud, lugesin ma läbi, aga vankrilõppmängud on igavamad. Rei vastas, et vankrilõppmängud on jah tehnilisemad. Mõtlesin, et vist on isegi lipulõppmängud huvitavamad.
Vaatasin, mida minu koduleheküljelt täna otsitud on. Algul ma ei saanud aru, aga siis taipasin, et on vaadatud faili "lilled". Mul oli ühel alalehel kogu ekraani kattev lillefoto. Tegelikult mul oli faile "lilled" kaks tükki, teine oli teises kohas. Lillepilte olid inimesed otsima hakanud sellepärast, et saabunud oli kevad ja esimesed lilled olid õitsema hakanud. Mõtlesin, et lillede alalehele üles paremasse nurka võiks kirjutada midagi Rooside sõja kohta. Rooside sõjas võitlesid omavahel Yorkid ja Tudorid. Siiski, kuigi sõja tulemusel pääsesid võimule Tudorid, olid sõdivad pooled tegelikult Yorkid ja Lancasterid. Ühe perekonna vapil oli valge ja teisel punane roos. Roosid olid vapil pisikesed, aga neil oli suur ajalooline tähtsus. Kaks kuningat olid vaheldumisi korduvalt Inglise troonil. Pille ütles, et ta ei püia meelde jätta, kumb mis aastatel võimul oli, tal hakkab sellest pea ringi käima. Mina ka ei püüdnud, aga kunagi varem olid mul need aastaarvud peas olnud. Istusin üksi ühes kirjastuse ruumidest. Uksele tuli habemega mees, kes küsis, kus isa on. Vastasin, et isa on tööl. Mees küsis, kas ta õhtul tuleb. Vastasin, et ta on õhtuni tööl. Mees küsis, aga öösel. Vastasin, et nii hilja ei soovi isa külalisi vastu võtta. Võibolla oli isa siinsamas kirjastuses teises ruumis. Mees läks minema. Kui ta läinud oli, tundsin tagantjärele ära, et tegemist oli Ustavi vennaga. Ta oli endale jõuluvana habeme ette kleepinud. Läksin talle järele ja sain ta maja ees kätte. Ütlesin, et ma olin mõtetesse süvenenud ja ei tundnud teda seetõttu kohe ära, mulle ei tulnud meelde, et täna on esimene jõulupüha. Jõulude ajal võttis isa muidugi ka öösel külalisi vastu ja me pidime öösel sauna tegema hakkama. Ilmselt kui Ustavi vend ei oleks minu käest sobivat vastust saanud, oleks ta isale helistanud ja oleks ikkagi sauna kutsutud. Oli hommik ja olin kodus. Läksin suurde tuppa. Laual oli tort, millest osa olime juba eile ära söönud. Üks vendadest hakkas endale parajasti uut tükki ette tõstma. Ütlesin, et ta sinise kreemikuuli minule jätaks. Vend võttis sellest kuulist siiski osa endale, aga ülejäänu jättis mulle.
teisipäev, juuli 28, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar