Kuritegude seadustamine

Mis maffiariigis me elame? Ühel päeval arutletakse avalikes kohtades alkoholi tarvitamise seaduslikuks muutmise üle, teisel päeval kõigi narkootikumide. Mõni võibolla ütleb, et joogu ennast surnuks, kes tahab, aga paraku tapavad nad ka oma lapsed ja kaasliiklejad. Mulle on üks tänaval õlle jooja pudeliga vastu pead visanud. Tõenäoliselt poleks ta seda kaine peaga teinud, aga alkoholi tarvitamisel kaob enesekontroll ka suhteliselt korralikel inimestel.

Narkootikumide müümine jääb kuriteoks ka siis, kui see muudetakse seadusega lubatuks, sest see tähendab inimeste töövõimetuks muutmist ja tapmist. Sama moodi nagu küüditamine oli kuritegu sellest hoolimata, et seda teostas riigivõim.

Ei ole mingi argument, et kanep peaks olema seaduslik sellepärast, et kellegi arvates on ta tubakast vähem kahjulik. Ma ei pea ka tubakasuitsetajaid ja joodikuid hästi kasvatatud inimesteks. Pealegi olen lugenud, et kanep siiski on tubakast kahjulikum, seal sisaldub näiteks mitu korda rohkem vähkitekitavat ainet. Kui need on võrdväärsed ained, siis püütagu vähendada mõlema tarvitamist.

Kes nimetab narkootikume mõnuaineteks, teeb nende tarvitamiseks propagandat. Minu teada valmistavad narkootikumid kannatusi nii tarvitajale kui ka kaasinimestele. Kui mõni algaja narkomaan sellele vastu vaidleb, siis oodaku veel natuke aega või lugegu teaduskirjandust. Sama moodi on narkootikumide propageerimine üldse legaliseerimisteema ülevalhoidmine. Ajalehed püiavad selle abil ilmselt läbimüüki suurendada, näidates sellega üles vastutustundetust probleemide suhtes, mille lahendamisega nad on kohustatud tegelema.

Lihtsalt vastik oli lugeda ajalehe võrgukommentaare, kus legaliseerimisettepanekule järele kiideti. Kui keegi ennast sellest hinnangust solvatuna tundis, siis ma ei kavatse vabandust paluda.