Paberid võõrastes kätes

Demonstratsioonlaual näidati malepartiid. Mult küsiti, mida ma teen, kui ma ei ole ärkvel. Vastasin inglise keeles, et siis ma magan. Mäng sai läbi. Ütlesin, et see lõppes vist viigiga. Vaieldi vastu, et üks pool võitis. Nõustusin, et jah, enamettur on suur jõud. Tegelikult oli tugevamal poolel lõpus juba kaks enametturit. Taago tõi mulle paki pabereid, öeldes, et sai need Anto käest. Seal olid minu vanad vihikud ja mõned muud paberid. Ütlesin, et need olid mul ühel turniiril kaasas ja Anto siis varastas need. Võis ka olla, et olin need ise koju viia unustanud. Võibolla olid need tegelikult olnud Taago enda valduses, aga ta ei tahtnud oma osa üles tunnistada. Vihikutes olid minu kõige vanemad üles kirjutatud malepartiid, mis pärinesid aastast 1989. Need olid mängitud kodus Klausiga. Tollel turniiril, kus paberid Anto kätte olid sattunud, olid kaasas olnud ka minu turniiripartiide protokollid, aga neist ma teadsin, et need olid samal päeval koju tagasi jõudnud. Seda, et osa pabereid on puudu, ei olnud ma märganud. Anto oli kindlasti Klausiga mängitud partiisid järgi mänginud ja arvatavasti lugenud ka vihikutesse kirjutatud jutte. Tegelikult päris kindel see ei olnud. Hakkasin nüüd ise koos Klausiga neid partiisid vaatama. Klaus ütles pettunud häälega, et tal on nii palju kaotusi. Mina mäletasin ka, nagu oleks tal võitude osakaal veidi suurem olnud. Peale malepartiide oli üles kirjutatud ka muid mänge. Mina olin paberist sportlastega mängimise hiljem maha jätnud, aga Klausil tundus üks mäng nendega praegugi pooleli olevat. Kui ma selle kohta küsisin, korjas ta paberitükid kokku. Minu viimase raamatu kohta oli hiljuti ilmunud üks kriitiline arvustus. Aga selle raamatu tekst oli ilmunud ka "Loomingus", järelikult oldi "Loomingu" toimetuses minu teosest paremal arvamusel.