Üksi kodus

Minu raamatu viimane arvustaja, kellele hiljuti viitasin, tsiteeris raamatut moonutatult. Ta kustutas ära taandread. Kuigi ühes minu raamatus olid unenäokirjeldused toodud taandridadeta, olid viimati ilmunud raamatus taandread olemas. Nüüd pandi katkendeid sellest arvustusest ka raamatu võrguversiooni avalehele. Kui minu kodulehekülje kaudu minna, siis seda avalehte ei näe, aga Kirjanike Kodu lehekülje kaudu minnes näeb. Selgus, et võrguversiooni pole ikka veel paberväljaande parandusi sisse kantud. Paranduste fail olevat ära kadunud. Saatsin selle täna uuesti. Täna olin suurema osa päevast üksi kodus. Ema ja isa käisid Narvas ja Narva-Jõesuus. Tagasi tulles tõid nad kaasa kala. See kala on vist siig. Üks ajaleht, mida ma lapsena tegin, oli "Sinine Siig". Selle nime valikul võtsin eeskujuks mingit raamatus "Kuldvõtmeke" toodud söögikoha nimetust, aga see nimetus ei tule praegu täpselt meelde. Umbes samal perioodil kirjutasin veel ajalehti "Kuld ja Hõbe" ja "Harakas" ning ajakirja "Jutujärg". "Jutujärje" eeskujuks oli samal aastal ilmuma hakanud "Vikerkaar" ja see, et seal hakkas ilmuma järjejutt. Aga see järjejutt vist jäigi pooleli. Tahtsin praegu kapist kontrollida, aga esimese aastakäigu teist ja kolmandat numbrit ei leidnudki. Esimene ja neljas olid olemas. Esimeses numbris kandis järjejutu rubriik pealkirja "Jutusaba". Lugesin seda numbrit Meelval suvitades. Tol aastal lugesin seal veel raamatut "Lendav Hollandlane", mis jäi kindlasti pooleli, kuigi tundus väga huvitav. Sellest raamatust oli vanavanaema mulle juba aastal 1984 seitsmendaks sünnipäevaks saadetud postkaardil kirjutanud. Ta kirjutas, et nüüd sõidavad sellenimelised purjekad Tallinna lahel ja kui ma Tallinnasse tulen, siis läheme neid koos vaatama. Varsti sõitsingi koos emaga rongiga Tallinna, aga kui vanavanaema ukse taga käisime, ei olnud teda kodus.