Kuu värvid

Televiisorist mööda minnes nägin korraks laulupidu. Ütlesin, et teadustaja räägib liiga piduliku häälega. Kui mulle anti kaks 100-kroonist, siis öeldi, et just kõlab Koidula laul. Ükskord ütlesin, et 100-kroonine on nii ilus, et seda võib tükk aega vaadata. Sain ootamatu vastuse, et naisterahvas on ka peal. Mina tegelikult rääkisin sinisest värvist. Ühe laulu sõnade järgi tõuseb soos sinine kuu. Esimene paksem raamat, mille ma läbi lugesin, oli "Rohelise päikese maa". See maa olevat mets. Selles raamatus huvitas kuud, kas metsas kuu ka roheline on ja nukud läksid vaatama. Ükskord ütlesin õe nukkude kohta, et üks on isane ja teine emane. Õde naeris ja kordas, mida ma olin öelnud. Ütlesin uuesti: "On jah, see on isane ja see on emane." Meie hoovis elas laps, kes ütles, et tema nimi on Anne ja ta on poiss. Rääkisin emale, et ühel poisil on tüdruku nimi. Kui ema teda nägi, ütles ta, et tegemist on siiski tüdrukuga. Mina küsisin, mille järgi ta aru saab. Ema ütles, et figuuri järgi. Hiljem kui olen emaga koos tänaval kõndinud, on ta ise ka mõne vastutulija kohta küsinud, kas see on mees või naine. Täna olen ma suhteliselt vähe kõndinud. Pärast poes käimist ei olnud tahtmist kaugemale minna. Poest ostsin leiba, saia, väikseid tomateid, rõõska koort ja mahla. Varasemast poeskäigust on taskusse jäänud tšekk, kuhu on "täname" asemel kirjutatud "tänme". Teisel taskus oleval tšekil on siiski "täname", aga sellel ei ole kaupade nimed loetavad. Varsti lähen raamatut lugema.